1 bólik

Qazaq tarihyna qatysty «Kórkemdik jәne ghylymy tanym» ayasynda Abai.kz qashanda el sanasy men últtyq jadygha qatysty sony konsepsiyalar men avtorlyq kózqarastardy basqa BAQ-qa qaraghanda zerdeli oqyrman nazaryna úsynudy basty oryngha qoyady. Osy joly qazaqtyng qatparly da, bar syry býguli tarihynyng ishindegi әli kýnge deyin jabuly qazan qalpynda qalyp kele jatqan dýnie – XVII-XIX ghasyrlardaghy qazaq-qyrghyz qatynasyna arnalghan Ádilbek Ybyrayymúlynyng «Semser jýzindegi sert» roman-dilogiyasyna qatysty tanymdyq maqalany júrtqa jariya etip otyr. Sonymen birinshi bólik...

Qazaqtyng qatparly da, bar syry býguli tarihynyng ishindegi әli kýnge deyin jabuly qazan qalpynda qalyp kele jatqan dýnie – XVII-XIX ghasyrlardaghy qazaq-qyrghyz qatynasy. Osy olqylyqtyng oryny tolyp, sol kezdegi alasapyran men alauyzdyqqa arnalghan shygharma ómirge kelgen eken. Múnday shiyli mәsele jóninde roman jazylyp bitken son, qalamger «uh» dep ruhany dem alyp, jana tuyndy jayynda әdeby orta men kózi ashyq oqyrmannan jyly lepes kýtetini de ras.

Sonymen, oqyrman qauym ózine tarihiy-ruhany keregin taba alatyn jana tuyndy – Ádilbek Ybyrayymúlynyng qalamynan ómirge kelgen – «Semser jýzindegi sert» roman-dilogiyasy.

Qyrghyzdar orystyng ontayynan tabylghan olja әperer oiynshysy bolghan song amalsyz atqa qonyp, janyna shapyrashtydan Súranshy batyr men Sýiinbay aqyndy, ystydan Bóltirik sheshendi  ertken úly jýz qazaqtarynyn, naqtyraq aitqanda albandardyng agha súltany Tezek tórening qazaq elining songhy hanynyng basyn astamdyqpen kesip alghan Ormanbet manaptyng shanyraghyna ketip bara jatuynan bastalghan 333 bettik dilogiyanyng birinshi kitaby «ARLANNYNG AZUY» dep atalyp, ekinshi kitap «SEMSER  JÝZINDEGI  SERT» dep jalghasady. Ári osy ekinshi kitapqa epigraf retinde jyr alyby Jambyldyng «Kenesarynyng jenilui – etekten tartqan itterdin, satqyndyqtyng saldary emes pe?!.» degen qanatty sózi alynady. Áli esh jerde jariyalanbaghan búl shygharmaman qoljazba kýiinde tanysyp otyrghanymdy qaperge sala ketkim keledi.

Ómir ýshin kýresken týz perzenti Boztorghay shyryly men el irgesining býtindigi ýshin sayasiy-qoghamdyq kýrestegi Tezek tórening pendelik shyrylyn, avtor ózining jazu mәnerine tәn sheberlikpen perneley salystyrady.

«Týnekýni ghana halqynyng tógilgen abyroyy, qazaqtyng songhy hany Kenesarynyng qyrghyzdardyng qolynan ajal qúshuy – múnyng da shymbayyna batuyn batty. Kókeyinen ketpeytin syzdaghan biteu jaragha ainalyp, әlde kek, әlde dәrmensizdik miyn shynyldatady da jýredi».

Avtor ýshin eng bastysy «Han Kenening ólimi» emes, kerisinshe tól әdebiyetimizde әli kýnge eshkim ashyp sóz etpegen «Qyrghyzdardyng zәbiri» – romanda basty orynda túr. Ózgeni oqymasa da, tap osy tarihy taqyryptaghy әr kitapty qalt jibermey, qolyna týsken bette biri – kemirip, biri – kertip oqityn oqyrman atalghan tuyndydan ózine keregin taba alady. Búl, endi, tarihy romannyng prozanyng ózge janrlarynan ereksheligi. Osy erekshelik tuyndyda qazaq-qyrghyz qatynasyndaghy «Abylay róline (obrazyna)» qatysty bylaysha ashylady:

«Bitimdik izdegen jón sózge han da iyligip:

– Tatulyq – berekening bastauy. Yntymaqty jarastyrghan berekege múryndyq óziniz bolsanyz, men sonau arqadan búl jaqqa kelip nem bar? – dedi. – Qyrghyzdyng qiyanaty búdan bylay dogharylatyn bolsyn.

– Bar kýshti eki elding irgesi bekem boluyna júmsaymyz.

Soghyspen bastalghan qatynas qonaqasymen ayaqtaldy. Qyrghyz elining iygileri qazaq júrtyna adaldyghyn aityp, aq ýili amanat berdi. Oghan qabat kóshpendilerding búrynghy-songhy jolymen Mәmbetqúl qyzyn Abylay hangha qosty. «Sudyng aldyn shym bógeydi, daudyng aldyn qyz bógeydi» degen payymgha toqtaghandyghy. Qyrghyzdan kelgen Tәtish hanym ýzilgendi jalghaghan, el arasyn býtindegen arqaugha ainaldy. Alayda, onyng qanshagha sozylatynyn eshkim bilmeytin.

Sóitip, qyrghyzdy dәrgeyine qaratqan Abylay qoly búdan song attyng basyn Tashkentke búrdy. Óitkeni, ol jaqta qúrama júrt qighylyqqa basyp, búlqynyp jatyr edi. Olardy da tәubesine týsirip, Búqara, Samarqant shaharlaryna elshi salyp, el irgesin bekitti». Biraq búl bәtuany qazaqtyng emes, qyrghyzdyng búzghany tarihy shyndyq ekenin avtor eshqayda búrmay, adamy aqiqattan ainymay odan ary sabaqtap, kórkemdik jaqtan kesteley mórlep, ashyp bere alghandyghyna kóz jetkizemiz.

Abylaydyng kózi ketkennen keyingi oryn alghan orys-qazaq jaghdayy keninen sóz etilgen dýniye, biraq qoqangha qatysty jayt kóbine jabuly qalpy qalatyndyghy jasyryn emes. Avtor osy mәseleni de ózdik pozisiyasy túrghysynan asha bilgen, әri qazaq-qoqan jaghdayatyndaghy tyng derekterdi shygharma ózegine arqau etedi:

«Odan keyingi uaqytta qoqandyqtar Aral tenizinen Shu, Ile ózenderine deyingi aralyqty óz qúzyryna kóshirdi. Onyng shekarasy batysta Hiua, Búhar handyqtarymen, shyghysynda Shyghys Týrkistanmen, ontýstikte Qarategin, Darbaza jәne Kulyabpen shektesip jatty. Soltýstiginde Shudyng arnasyn boylay otyryp, Balqashqa deyin jetti.

Qorghanysty әuelgi oryngha qoyghan qoqan biyleushileri Syrdariya boyynda Dinqorghan, Qoshqorghan, Janaqorghan, Kýmisqorghan, Shymqorghan, Jýlek, Shudyng boyynda Toqmaq, Pishpek, Merki, Sarysuda Qarajar, Tórtqúman, Úlytau bekinisterin, Qoraghaty ózeni boyynda Itkeshu bekinisin saldyrdy. 1826 jyly Áulieata bekinisining negizi qalandy.

Qúzyryna bas qoyghan qazaq rulary jylyna týndik basy 6 qoy, 24 qap kómir, 4 ógiz arba sekseuil, 100 bau qamys tapsyrugha mindetti boldy» dep ghylymilanghan kesigin aitady.

Odan әri «Arystanday aibatty han iyemiz Abylay hannyng artynda 12 әielinen otyz úly, qyryq qyzy qaldy. Sonyng ishinde ózge әielderinen órgen balalary basqasha da, qalmaq qyzy Hosha hanymnan tughan Qasymnyng bolmys-bitimi bólek. Ol – qalmaqtyng tәuelsizdikti tәniri tútqan, әri ýstemdik pen biyligin jýrgizuge qúmbyl oqshau minezinen bolsa kerek. Ónge balalaryna qaraghanda dini qatty, bir bet, aitqanynan qaytpaytyn qaysar kókjaldyng ózi edi. Osy Qasymnan segiz úl tughan. Onyng altauy bәibisheden de, ekeui toqaldan. Túnghyshy – Sarjan, odan keyin Esengeldi, oghan tete Aghytay, Bopy, Kóshek jәne Kenesary, al toqaldardan Ábilghazy men Nauryzbay». Kezindegi qazaq-qyrghyz, qazaq-orys, qazaq-qoqan qarym-qatynasyna qatysty tarihy oqighalardyng soraby avtor tarapynan kórkemdikting úrshyghymen shiyryla iyirilip, jiptey jalghasady.

Qasym әuletining tragediyagha toly taghdyry barynsha qanyq berilgen. Biz búl jaghyna toqtalmaymyz. Bizge keregi – Han Kenening ómiri men ólimining avtor tarapynan qalaysha aishyqtanghany.

Myna bir dialogqa nazar audarayyq. Ol osy romandaghy Ábilghazy men Kenesary arasyndaghy әngime:

«– Solayy solay ghoy, biraq dos bolayyq degen orys joq. – Kenesarynyng syghyrlau bitken kózi júmylyp ketti. – Baylauly bodanym, qúlaq kesti qúlym bol dep otyr emes pe? Dostyq qarym-qatynasqa qolymyz jetse, kәnekey?..

– Dostyq degenning de ózi bir qimasyndy qúrban etip baryp ornaytyn mәmile. Osy Qonyrqúljalar tútastay aumaqty biylep, elding ýstinen qaraghanyna mәz bolyp, ata-baba amanatyn qúrban etip jibermedi me? Sonyng arqasynda kazak-orys Gorchakovpen arasynan qyl ótpes jandargha ainaldy.

– Qysyltayanda erding artqy qasyn súraytyn dos – dos emes, әldeqanday sebi men kómegin kóremin dep, eseppen jýrgen qara basyn kýittegen bireu bolghany. Dos degen bir-birinen ekeu ara syilastyqty ghana kýtip, qatar ósip-ónudi kókseui tiyis siyaqty. – Sózin ýzip, inisine salmaq sala qarady. – Dos bolu ýshin, nege tәuelsizdigimizden aiyryluymyz tiyis?

– Birining jolynda biri janyn pida etetinder tabylmas. Bir baylamgha toqtap, bәtuәgha kelmesek, shyghysymyzdan – qytay, týstikten – qoqandar, batystan – hiua, soltýstikten – orystar elimiz ben jerimizdi jyrmyshtay berer. Týbinde júrtymyz tu-talaqay talanyp ketse, babanyng batasy, atanyng amanaty, ananyng tileuine qalay jetemiz?

– Orysqa qol etindi jegizip, san etindi ertenge alyp qal demeksing be?» dep kóp nәrseni anghartady.

«Han bolyp saylanghan son, 1841 jyly kýz aiynda Kenesary jasaqtary Qoqan handyghyna qarsy maydangha attandy. Kene әuelden Syr boyyndaghy qamaldardy qoqan biyliginen azat etudi kózdedi. Ol jaqtaghy júrt azaptan qútylyp, tendigin tapsa – tiyanaqty ómirding anghary bilinip qalarday bolghan. Ishki baylamyn tap basqanday ózbek bekterine qarsy bas kóterip jatqan shómekey, tórtqara, tabyn rubasylary jaushy attandyryp, azattyqty izdegen kóteriliske basshylyq etudi ótinipti.

Sozaqtyng jәne ózge de qamaldardyng birinen song biri kýireui qoqandyqtargha qatty soqqy bolyp tiydi. Qaytpas qazaqtardyng iri jenisi Kenesarynyng túlghasyn jaularynyng aldynda aibynta týsti. Sonymen qatar, jana qúrylghan handyq bayyrghy qazaq jerlerin syrtqy jaulardan tazarta alatynyna halyqtyng kózin jetkizip, ýmitin oyatty.

Qoqandyqtardy yghystyrghan qazaqtyng qoly Tashkentti qorshady. Alayda, әsker arasynda júqpaly indetting bastaluy qalany alugha mýmkindik bermedi. Áytkenmen, jany alqymyna tyghylghan qoqan handyghy aila-sharghygha kóshti. Mәdeli han ózining tize býkkenin moyyndap, Kenesarygha elshi jiberip, qazaq-qoqan mәngilik odaghyn qúrugha úsynys jasady. Kenesary múnday aldamshy odaq qúrugha kónbedi, qazaqtargha tiyesili jerlerdi qaytaryp berudi talap etti. Dinkesi qúryghan bekter kelisuge mәjbýr boldy. Osydan keyin baryp soghysty toqtatqan Kenesary Torghay manyndaghy ordasyna qaytyp oraldy. Biraq, Tashkentti ala almaghanyna ishi qyz-qyz qaynady. Áytse de osy jenisin qanaghat tútyp, tóniregine jinalghan halyqtyng yntymaghyn joghary baghalady. Onyng kóksegeni – tәuelsiz Qazaq handyghyn qúru boldy. Ol týpki maqsatyn jýzege asyru ýshin qoqandyqtarmen әri soghyspady. Óitkeni odan әrmen qarayghy әl-quaty ózine ayan edi. Sondyqtan, Orta Aziya handyqtarynan sýieu izdedi. Olardyng biyleushilerin óz jaghyna tartugha әrekettendi. Hiua hany men Búhar әmirine elshilerin jiberip, baylanys ornata bastady. Sauda keruenderi sapargha shyghyp, olardan qajetti qaru-jaraq, oq-dәri satyp alyp, әskerin qamdady».

TMD kenistigindegi orys әleminde tórtkýl dýnie tanyghan klassikterding ózi qalam tartpaghan, tartsa, tek jaghymsyz jaghynan kórestip, әdeby danqyna daq týsirip alghan ýsh tarihy jabyq taqyryp bar. Olar – Napoleon, Mazepa jәne Kenesary. Osy songhy taqyrypqa alash tarihy romannyng atasy Esenberlinnen keyin tarihy roman janrynda óz baghyn synaugha «Semser jýzindegi sert» siyaqty tarihy roman dilogiyasymen Ádilbek qalam terbep otyr.

Romannyng ekinshi kitabynda shonjarlardan japa shekken halyq súltan kótergen jasyl tudyng astyna jappay aghylady. Bes qaruyn asynyp, azattyq izdegen jasaqtardy Nauryzbay, Ábilghazy, Bopay hanymdarmen birge halyq batyrlary – Aghybay, Janaydar, Iman, Jolaman, Búqarbay, qazaqtyng ardager úldary Shәkir, Jәuke, Tólebay, Búghybay, Kóbek, Bórshi, Bazar, Tanash batyr, Sarmantay, Núrabay, Qarabay batyrlar jәne Qarabas siyaqty bekinis búzyp, qamal alghan kil erjýrekter bastap, Kenening qol astyna jinalghanyna kuә bolamyz.

Áueli birinshi kitapta Abylay jәne ekinshi kitapta Kene dәuirindegi qyrghyz manaptary tarapynan qazaqqa jasalghan zorlyq realistikpen suretteledi. Eki hanymyzdyng da qazaq jerin qyrghyz ben qoqannan azat etui – tarihy faktiden auytqymay, shynayylyqpen beynelenedi.

Tarihy roman jazugha ekining birining dәti bara bermeydi. Óitkeni, qalamger arhiv derekterimen istes bolyp, birde – zertteushige, endi birde – filosofqa, endi birde – ghúmyrnamashygha ainalady. Ári, kóz mayyn tausyp jazghan әm jinaghan derekterin kórkem әdeby qorytu oiyn on saqqa bólip, qalamgerlik qiyalyn shartarapqa qalyqtatady.

Tarihy taqyrypqa jazdyng eken – oqyrmanyndy tәnti et. Bilmegenin bilgiz. Qalamger ýshin basty әdeby shygharmashylyq úran osynday boluy kerek. Ádilbek Ybyrayymúlynyng «Semser jýzindegi sert» siyaqty tarihy roman dilogiyasy qazirgi bizding týsinigimiz boyynsha, shynaylyqpen belgili bir tarihy túlgha men oqighagha kórkem sintez jasauymen, jәne ony tútas dýniyege ainaldyruymen óte qúndy. Avtor Kenesary hannyng qyrghyz joryghyna qatysty qolda bar tarihy faktiler men el auzyndaghy derekterdi qayyra janghyrtyp, ózining janasha kózqarasyn aldymyzgha jayyp salady. Qazaq pen qyrghyz arasynyng qalay ashylghany jayly әri aqiqat shyndyqty izdegen ghylymgha, әri óz últynyng joghyn joqtaghan miyletshil sóz zergerine ainala biledi. Óitkeni, búl jay ghana tarihy roman emes, túrpaty men bolmys-bitimi bólek kórkem sózben órilgen sýiekti roman.

Romanda avtor búryn sóz etilmegen derekterdi algha tartady. Tuyndyda Han Kenege deyingi, kezindegi jәne keyingi әdebiy-tanymdyq 300 jyldyq tarih – kórkem әm stilidik erekshelikpen óriledi. Eng bastysy qyrghyz últynyng emes, elin satqan manaptardyng kesirinen qyrghyz halqy әueli qoqangha, keyin orysqa bodan bolghany oqyrmanyn sendire, ashylyp jazylady. Qazaqpen konfederasiyalyq bir memleket qúrugha dәtteri men oi-óristeri jetpegen manaptaryn dәriptegende gumanitralyq sorlylyqqa jol berilmeui kerektigin aiqyn týsine alamyz. Ony bizge roman avtory bylaysha tórt qaghidattyq komentariy arqyly úqtyrady:

Manaptardyng birinshi jaulyghy – Kenening arghymaghyn úrlauy; ekinshi jaulyghy – elshilikke barghan mýiizdi Ótegen batyrdyng nemeresin óltirui; ýshinshi jaulyghy – ózderine soltygha jiyen bolatyn dulat Andastyng ziratyn qorlauy; tórtinshi jaulyghy – «Bir el bolamyz!» dep bәtuәlasqan konfedrasiyalyq odaqty búzyp, qoqan jәne oryspen jeng úshynan jalghasuy.

Osy tórt sebepti algha tartqan avtor «Sonda, orystar әli biyilik jýrgizbegen jerge jeke handyq qúram degen Han iyemizding jolyna osynsha bógesin jasaghan manaptar – el me, jau ma?!» degen saualdyng basyn ashyq qaldyrady.

Biz Kenege qatysty opasyzdyqty jalghyz qyrghyz biyleushi toby jasady desek, aqiqattyng aq jolyn attaghanymyz bolar edi. Avtor búl turasynda «...Kenesary hannyng Arqadan Balqash kólining ontýstik ónirine taban tireui orys imperiyasynyng alandaushylyghyn tudyrdy. Óitkeni, búl aimaq súltandarynyng deni әli Reseyge óz erkimen qosyluy turaly senim qaghazdaryn tapsyrmaghan, beytarap jatqan el edi. Aq patshalyq yqpaldan shalghay ólkege asau hannyng kelui, basqynshy júrttyng kónilderin astan-kesteng etti. Qarap qalmay qaraketke kóship, qazaq júrtynyng ymyragha kóngen soltýstik, ortalyq aimaghynan senimdi adamdardy iriktep attandyrdy. Qonyrqúljaúly Arystan tóre men Qabanbayúly Qotyrash biyler bastaghan jansyzdar legi Jetisugha astyrtyn jetip, Kenesary qolyna qosylmau jóninde halyq arasynda uaghyz taratyp-aq baqty. Jәne, kenpeyil aqpatshanyng qamqorlyghy sheksiz ekenin bayan etti.

– Uys-uys kýmis aqsha, zerli shapan, qalasa oqaly kýpi kiygizedi. – Myna sózge qaumalaghan qauymnyng ansary auyp, airanday úiydy. Arystan tóre ónirindegi altyn týimesin sipap qoydy. Ol odan sayyn qyzyqtyryp, tipti, Ombygha baryp, gubernator úlyqtyng rahymyn kózderimen kórip qaytugha shaqyrdy.

Osy bir uәjdi estigen, әri orys elining búrynnan da daqpyrtyna qanyq úly jýz tórelerining silekeyi shúbyrdy» dep, óz oiyn jayyp salady.

Qay elding kórkem әdebiyeti bolmasyn tarihy sana qalyptastyruda eleuli ról atqarady. Qazaq әdebiyetinde de tarihy taqyrypqa arnalghan prozalyq shygharma jetip artylady. Últtyq tarihy shygharmanyng jana beleske kóterilui – 1980-inshi jyldardyng basyndaghy «Qazaqstannyng óz erkimen Reseyge qosyluynyng 250 jyldyghy» atty jalghan konsepsiya ayasynda, onyng shekpenine syimaytyn KSRO tarihy moyyndaghan dýniyelerge óz qarsylyghyn aitqan M. Maghauiyn, Á. Kekilbaev, S. Smataev jәne t.b. avtorlyq derbes kózqarastaghy jana qazaq tarihy romandarymen tolyqqanyn bilemiz.

Búqaralyq әdebiyet tarihy sujetterdi shytyrman oqighalyqtyng bir elementi retinde keninen qoldanady. Sonymen birge oqyrmanyn el ótkenin maqtan tútugha jeteleytin, belgili bir dәuirding tarihy oqighasy kórkemdikpen payymdalatyn elitarlyq әdebiyet te bar.

Tarihy romannyng janrlyq ózgesheligin sóz eter bolsaq, onyng tini birneshe qaghidattar boyynsha anyqtalady. Birinshisi – basymdyqqa ie belgili bir estetikalyq pafos, ekinshisi – tuyndy kólemi men obraz týzilimi  (simvolika, allegoriya, qújattamalyq t.t.). osy ekeui de shygharma kompozisiyasyna selkeulik keltirmeydi. Qayta Ádilbek qalamynan shyqqan roman adamdy tarihy oqighalargha oisha aralastyryp, uaqyt keruenining kemesine mingizip, tarih kóshining tenizinde jýzdiredi.

Avtor osy oqighany ýsh jýz jyldyq areal kóleminde qyrghyz tarapynan oryn alghan shapqynshylyqty eki jetimek taghdyrymen baylanystyryp, birde tarihy faktimen dóp berse, birde kórkem shyndyqty bylaysha kesteleydi. Nәtiyjesinde, qyrghyz shapqynshylyghy men zorlyghyn oqyrmanyna tanytuda «Eki balanyng taghdyryn» tarihy әm kórkemdik fon etu arqyly avtor kóp nәrse aita alghan. Onyng birinshisi Qabanbay batyrgha qatysty.

«Jaldy Baraq qaptaghay Tauasar men tuma Shynqoja jәne Qabanbaydyng inisi mәmbet Qaraqúrsaq tórteui qol jiyp, qazaqtardan tartyp alghan Alataudyng etegin alqaqotan jaylaghan qyrghyzdardyng shetine kelip túr. Býgin týn osynda sәl damyldap, erteng bir qaranghy-bir jaryqta ýzengige ayaq artpaq. Sosyn, besin aughansha maydan salyp, qoydan momyn qazaqqa qyrghiday tiygen qyrghyzdyng manaby men biyinin, batyry men dýleyining jonynan taspa tilip, qyzyl josa jasamaq, – dey kele «Qaraqúrsaq oqighasyn» taramdaydy.

«Jaldy aghasynyng qyrghyzgha attanar oiyn estigende, artyq til qatpay keliskeni «orystardan keyin qyrghyzdar ishkeri qonystanyp, jerimizdi jyrymday berse ne qalady?» degen baylamgha toqtaghan. Sóitip, Baraq, Tauasar, Shynqoja, Qaraqúrsaq batyrlardyng bәtuasy el mýddesi ýshin jasalghan. Bәrining kókeyinde kek pen yza jatty. Ásirese, Qaraqúrsaqtyng qyrghyzgha degen jýregi tas. Tas bolatyn sebebi, onyng auylyn qyrghyzdar jan balasyn qaldyrmay qynaday qyryp ketken-tin.

(Jalghasy bar)

Ábil-Serik Áliәkbar,

salystyrmaly әdebiyettanushy. 

Abai.kz