Álemning 130 elinde, 80-nen astam tilge audarylghan, әzerbayjandyq jazushy Ýzeyir Ghajybekovtyng «Arshyn Mal Alan» muzykalyq dramasy M.Áuezov atyndaghy memlekettik akademiyalyq drama teatrynda Túnghyshbay әl-Taraziyding rejisserligimen sahnalandy. Búl erekshe uaqytta qoyylghan erekshe qoyylym boldy. Zal lyqa tolghannan kórermenning daghdarystyq dýdәmal kónilden biruaq serpilip, naghyz mahabbat meyramyn ansap kelgenin bildik. Týrki tilinde sóilegen túnghysh operettanyng da kórermen nazaryna úsynylghanyna 100 jylgha juyqtapty.

Álemning 130 elinde, 80-nen astam tilge audarylghan, әzerbayjandyq jazushy Ýzeyir Ghajybekovtyng «Arshyn Mal Alan» muzykalyq dramasy M.Áuezov atyndaghy memlekettik akademiyalyq drama teatrynda Túnghyshbay әl-Taraziyding rejisserligimen sahnalandy. Búl erekshe uaqytta qoyylghan erekshe qoyylym boldy. Zal lyqa tolghannan kórermenning daghdarystyq dýdәmal kónilden biruaq serpilip, naghyz mahabbat meyramyn ansap kelgenin bildik. Týrki tilinde sóilegen túnghysh operettanyng da kórermen nazaryna úsynylghanyna 100 jylgha juyqtapty.

Mәdeniyetting tóri sanalatyn Parij ben Ystambúldyng sahnalarynda qoyylghan dýnie degesin, әkemteatrdyng tabaldyryghyn kýdik pen ýmit arpalysqan kónilmen attaghan edik. 
Qoyylym basynda zaman qyspaghyna óz qarsylyghyn bildirip, әieldik tendikti, erkin mahabbat pen qosylu qúqyghyn qyp-qyzyl betinde úyaty oinaghan Gýlchahra (Dәriya Jýsip) jyrlaydy, ansaydy, armandaydy. Saghym múnardy, qúr elesti, izdeusiz mahabbatyn... Al qazirgi zaman keyipkeri naghashy әpke Ásiya (Danagýl Temirsúltanova) naghyz jylpos, óz paydasyn biletin jәne sol ýshin kýresetin bolyp shyqty. Ol Gýlchahrany ýgitteydi, mineydi, oilantady. Al ghashyqtyq sezim, kóz ilespes jyldamdyqpen onyng jýrek týkpirine nyq ornyghyp ýlgeredi. Sauda jasay  kelgen arshyn malshy Ásker (Erlan Bilәlov) de nayzaghay jarqylymen bir kórgennen kónil qúrghyr ketedi, jýrek osal syzdaydy da qalady, izdeydi, abdyraydy. Ghashyghyna jetpey taghaty tausylady, arshyn mal úmyt qalady, tegin taratady. Mahabbat, ghashyqtyq kenpeyildene týsedi, jomarttana bastaydy...
Súltanbek te - (Tóleubek Aralbay) qyzyq keyipker.

Bir jaghynan, tosynnan topshylaytyn minshil, qúrsauda qamap ústaytyn ozbyr әke, ekinshi jaghynan óz tragediyasy men komediyasy bir boyynda tútasqan, júptasqan erek obraz. Ásirese, Tóleubek Aralbay oryndauynda tipti jarqyray týsken. Býkil muzikl janryndaghy komediyalyq, komiktik jýkti arqalaghan kózayym obraz bolyp shyqty. Ózine jesir әiel izdeui, kelip túrghan baghynan aiyryluy, tipten óz baghyn qyzynyng baqytyna aiyrbastap jiberui erekshe kýlkimen qatar, ókinish te tughyzady. Al onyng «qúlaq kesti» malayy Telly (Shynar Asqarova) obrazy da shynayy somdalghan.
Telliyge sóz aita barghan Vely (Jalghas Tolghanbay) óz anghaldyghymen, shamaly ausarlyghymen kózge týsti. Telliy-Vely júby chehovtyq motivpen órilgen kishkene adamdar mahabbaty kórinisin eriksiz kózge elestetedi. Ol ekeuining ýilenu ýshin syltau tappauy, qojayyndarynan iymenui, erek kónildi dialogtar órui kórermen kónilin kýlkimen bayytyp jibergendey boldy. Ol ekeuining auzynda dualy sózdey estilgen, zamandy býkpesiz shynayy sipattaghan « - Aqshang bar ma? - IYә, iyә, bar aqsha» sekildi sóz qaghysulary erekshe nazar audartty.

«Jesir әiel» Jihan (Ghaziza Ábdinәbiyeva) da kishkene kәrzenkemen, ózine tәn jýrisimen Súltan-Bekti ózine qaratyp qana qoymay, býkil jinalghan qauymdy da kýlkimen qarq qylyp tastady. Ghaziza apamyzdyng ózindik stiylin jazbay tanityn kәnigi teatral kórermenning ózi jana qyrynan tanyp, erekshe riza bolyp qaytqanday boldy. Al Sýleymen (Jandarbek Sadyrbaev) djentlimendik jýris pen qolyndaghy tayaq, kiygen bas kiyim últtyq әzerbayjandyq fon ayasynda erek lep, sony serpilis sekildendi.
Final júptasqan mahabbat meyramyna úlasty: Ásker-Gýlchahra, Súltan-Bek-Jihan, Sýleymen-Ásiya, Veliy-Telli. Eshkim syrt qalmaghanday...
Kolliziyalyq emes oqigha. Eshqanday artyqshylyq joq, qarapayym da jappay ghashyqtyq taqyrybyna qúrylghan sujet órisi adamdy eriksiz elitip әketedi, ózine tartady. Tartqany bylay túrsyn, oqighagha aralastyryp, somdalghan obrazdar men shyrqalghan әnder, biylengen biyler kórermenge baghyttalady, soghan arnalady. Sol ýshin de shynayy, senimdi shyqqan.

Bir ókinishtisi, jalpy, teatr songhy uaqytta audarma ýlgidegi qoyylymdardy sahnalaudy әdetke ainaldyra bastaghanday. Audarma boluy kerek, alayda teatr zaman ainasyn aishyqtaytyn zamanauy piesalardan da kende siyaqty bolady da túrady.

Jalghas Ertay, HQTU-ding studenti

«Jas qazaq» gazeti, №24, 19.06.2009