BAQ pen ghalamtor betterindegi «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine memlekettik til sayasaty mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasyna qatysty qyzu pikirtalas әli de jalghasyp jatyr. Ásirese orystildi baspasóz qúraldary bir kisidey birlik tanytyp, qoghamdyq komissiya qolyndaghy búl zang jobasyna belsendi qarsylyq kórsetude. Búl taqyryptaghy jariyalanymdardyng astarynan mәseleni sheshuding jolyn izdeu emes, týrli batyl talaptarmen resmy organdargha qysym kórsetushilik bayqalatynday. Sol jariyalanymdardyng birshamasyna redaksiyalyq sholu jasaghan edik...

BAQ pen ghalamtor betterindegi «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine memlekettik til sayasaty mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasyna qatysty qyzu pikirtalas әli de jalghasyp jatyr. Ásirese orystildi baspasóz qúraldary bir kisidey birlik tanytyp, qoghamdyq komissiya qolyndaghy búl zang jobasyna belsendi qarsylyq kórsetude. Búl taqyryptaghy jariyalanymdardyng astarynan mәseleni sheshuding jolyn izdeu emes, týrli batyl talaptarmen resmy organdargha qysym kórsetushilik bayqalatynday. Sol jariyalanymdardyng birshamasyna redaksiyalyq sholu jasaghan edik...

Orystildi qauym 80 jyl múrsat súraydy

«SentrAziya» internet portaly Marat Núr­peyis­ting «Últshyl patriottar Qazaqstandy qúlat­qy­sy kele me?» degen taqyryptaghy maqalasyn úsy­nady. Búl maqala qazaqsha býrkenshik atpen berilgen belgisiz avtordiki boluy әbden mýmkin. Taqyrybynyng astaryna ýnilsek, «memlekettik tilding kýshengi eldi qúlatady» degen tújyrymgha tartyp túr. Maqala barysynda avtor «keybir mamandyq iyelerine mem­lekettik til mindetteletin bolsa, búl - diys­kriy­miy­nasiya» dep aiyptaydy. Mem­lekettik tilding ózine tiyesili funksiyasyn at­qaruyn diskriminasiyagha, yaky azshylyqtyng qú­qy­ghynyng taptaluyna teneu, әriyne, arandatushylyq pighyldan tuyndaydy. Osylaysha, orystildi qauym memlekettik tilge degen kózqarasyn ashyq bayqatyp jatqanday. Atalghan maqalada «orys tilining Qazaqstangha enui 80 jylgha sozyldy, demek, qazaq tilin qalpyna keltiruge de osy shamada uaqyt qajet» degen pikir aitylady. Yaghny 80 jyl uaqytqa «múrsat súraydy». Tipti mem­lekettik tildi mindetteudi 2013 jyly emes, 2017 jyly jýzege asyrugha da kelisim berip otyrghan joq. Búl turaly da orys baspasózderi mәimónkelep jatpastan, ashyq jetkizude.

Ketemin dep qorqytu kimderge tәn?

«Qazaqtandyru turaly» zang Qazaqstannan Reseyge yghysugha mәjbýrleydi» dep atalypty «Ruskiy miyr» portalyndaghy Anna Rogachyovanyng maqalasy. Sonday-aq avtor qazaqstandyqtardyng arasynda memlekettik tildi paydalanushylardyng ýles salmaghy 20 payyzgha jetpeytindigi jóninde jalghan aqparat oilap tabady.

Al Lad qoz­gha­ly­sy­nyng tóragha oryn­basary Pyotr Kuzimenko juyq ara­da osy mәselege qatysty jiyn ótkizetindikterin, sonyng barysynda pәlendey bir sheshim qabyldaytyndyqtaryn aityp qorqytady. Nendey sheshim arqyly ministrlikti rayynan qaytarmaq ekeni bir Qúdaygha ghana ayan.

Taghy bir basylymda Orys, slavyan, kazak qauymdastyghy tóraghasynyng oryn­ba­sary Anatoliy Chesnokov «men endi mem­lekettik tildi ýirene almaymyn, al jas­tar­gha talap etu qiyn, olar kórshi elderge ketip qalady» degen ulitimatum qoyady.

Qazaqstannyng memlekettik til mәselesi otan­dyq BAQ-ty bylay qoyghanda, kórshi Reseydi de qatty «alandatyp» jatqangha úqsaydy. «Orystardy diskriminasiyalau Qazaqstannyng memlekettik sayasatyna ainalyp bara ma?» degen taqyryppen da­byl qaghady reseylik Km.ru portaly. «Qaza­q­tar dayyndap jatqan zang jobasy boyynsha, kez kelgen balabaqsha men oqu or­nynda qazaqtildi toptardyng ýles sal­ma­ghy 50 payyzdan kem bolmauy kerek» degen tirkeske shýiligedi. Eger 50 payyzdyq talapqa ie bola almasa, onyng memlekettik til statusy qayda qalady?! Onyng ýstine orys­tildi baspasózderding balabaqshalar men oqu oryndaryndaghy memlekettik tilge qar­sy shyghuy logikagha mýlde say kelmeydi. Osy kýnge deyin «biz kenestik zamanda tughan adamdarmyz, endi bizdi qazaqsha sóiletu mýmkin emes» dep uәj aitu­shy­lar­dyng balasyn da memlekettik tilden alshaq ústaudy kózdeuin memlekettik sayasatqa qar­sy shyghu dep qana baghalaugha bolady. Resey­lik basylymdardan búl taqyrypty Ria Novosti, Lenta ru, Rosbalt jәne taghy basqa bedeldi sayttar men merzimdi basy­lym­dar jarysa jazdy. Qazaqstandyq aq­parat alanynyng Reseyge jәne orystildi qauymgha tәueldiligi basym ekenin eskersek, til turaly zang jobasyndaghy jaghymdy óz­ge­risterding ornauy onay bolmasy anyq.

Sonymen, Mәdeniyet ministrligining 20 jyl keshikse de, qolgha alghan sheshimine qar­sylyq bildirushiler taghy da uaqyt súraydy. «Uaqyt bәrin týzeydi» degen jalang tújyrymgha senip otyrugha bol­may­tyny belgili. Áriyne, orystildi bas­pa­sóz­derdi, shynymen de, til bilmeushilerding qú­qyghy alandatatyn bolsa, orys tilin bilmeu sebebinen júmyssyz qalyp, bazar jaghalaghan, әsirese shetelden oralghan qazaq­tardyng taghdyry jónindegi jariya­la­nymdar da az bolmas edi.

Qazaqstandyq «Respublika.kz» say­tyndaghy Núrlan Atambaevtyng «Tvoya moya sovsem ne ponimay» atty maqalasy da qazaq tilin iske jaramsyz qarym-qatynas qúraly retinde kórsetedi. Kez kelgen isti jemqorlyqqa әkelip tirep qoyatyn av­tor­lardyng әdeti búl maqalada da kórinis beripti. Avtor Mәdeniyet ministrligi dayyn­dap jatqan búl zang jobasyn «she­neu­nikterding aqsha syndyrugha arnalghan jobasy» dep baghalaydy.

90-jyldardan qalghan «kadrlardy joghaltyp alamyz» degen jansaq qaghidagha ary qaray da jarmasa beruding jóni joq. Qúlyqsyz toptyng degenine salsan, jo­gha­ryda aitylghanday, taghy da 80 jyl múr­sat súrayyn dep otyr. Sonda mem­le­ket­tik til­ding qyzyghyn biz kórmegende, kim kórui kerek?!

Arandatushy jariyalanymdar zang aldyn­da jauap bere me?

Qazaqstandyq Pravoslavtar odaghynyng Spgk.kz saytynda jaryq kórgen F.Miy­rog­lovtyng maqalasynda maghynasy týsi­nik­sizdeu úran aitylypty: «Orys azamattary múnday sheshimderge salqyn qaranyzdar. Ózderine jaza bersin (zandy). Tilge qa­tys­ty kez kelgen jarlyq pen zandy kýle otyryp oqynyzdar, sebebi onyng barlyghy - fantastika auylynan tuylghan dýniye. Búrynghyday negizgi tilde, qúdiretti, úly orys tilinde sóileudi jәne jazudy jal­ghas­tyra berinder. Oghan tosqauyl qon esh­kimning qolynan kelmeydi...»  dep jal­gha­sa beredi. Mine, arandatushylyqtyng kó­kesi qayda jatyr! Ásilinde, olar Qazaq­stan Respublikasynyng zandaryna mys­qyl­men qaraugha shaqyratyn mәtin ýshin ghana sot aldynda jauap beruge mindetti edi...

Búlay jalghasa berse, aqparat ala­ny­nyng arandatushy jazarmandary el ishindegi aran­datularymen Qazaqstandy Reseymen de sha­ghystyra bastaydy. Kez kelgen mә­se­lede týrli kózqaras bolady. Alayda orys­til­di BAQ-tardyng barlyghynyng birdey qasang qarsylyq kórsetui ata-babasynan qazaq jerin meken etip kele jatqan tole­rant­ty últ ókilderining renishin tudyratyny anyq. Onyng ýstine mysqyl men mazaq pikir ara­las­qan arandatushy pikirlerding emin-erkin jariyalanuy tipti kónil qúlazytady. Endi Mәdeniyet ministrligining qolgha alghan iygi bas­tamasyna esh kedergi bolmasa degen niyet bar. Resmy organdardyng til ýirenuge qúlyqsyzdyq tanytqan orystildi bas­pa­sóz­derding týrli negizsiz syltaularyn uәj retinde qabyldauyna negiz joq.

Bir pikir:

Sherubay Qúrmanbayúly, Til komiy­te­ti­ning tóraghasy:

- Orystildi baspasóz qú­ral­daryndaghy jariyalanymdar til turaly zang jobasyna ózgerister engizu jónindegi qoghamdyq komissiyanyng júmysyna bәlendey әser etedi dep oilamaymyn. Qoghamdyq pikirdi eskeru ýshin atalghan júmys tobynyng qúramyna týrli qoghamdyq mekemelerding ókilderi qa­tys­ty­rylghan bolatyn. Solardyng bastapqy júmysy ghalamtorda talqylanyp ja­tyr. Áriyne, ol songhy núsqa emes. Degenmen qoghamdyq komissiya ózining qo­ly­nan shyqqan júmystaryn memlekettik organdargha úsynyp jatyr. Onda qay­sybir azshylyqtyng qúqyghy taptalady dep oilamaymyn. Degenmen memlekettik qyz­metkerlerge talapty kýsheytetin uaqyt jetti.

«Alash ainasy» gazeti