QR Densaulyq saqtau ministrligining nazaryna!

Onsyz da jergilikti aq halattylargha degen senimderi azayyp, arysy Astrahani, berisi Aqtóbening emhanalaryn jaghalap jýrgen atyraulyqtar taghy bir súmdyq jayttyng kuәsi bolyp otyr.
Aydyn-kýnning amanynda qúrsaghyn jaryp shyqqan sharanasynan aiyrylyp otyrghan ana jýregi sәbiyining ne óli, ne tiri ekeninen beyhabar qalypta sergeldenge týsip jýr. «Óli tuyldy» dep qoldaryna ústatqan sharananyng biologiyalyq ata-anasy ózderi emes ekenine bir jyldan keyin baryp qana kózderi jetken beybaqtar endi ne isteui kerek?

QR Densaulyq saqtau ministrligining nazaryna!

Onsyz da jergilikti aq halattylargha degen senimderi azayyp, arysy Astrahani, berisi Aqtóbening emhanalaryn jaghalap jýrgen atyraulyqtar taghy bir súmdyq jayttyng kuәsi bolyp otyr.
Aydyn-kýnning amanynda qúrsaghyn jaryp shyqqan sharanasynan aiyrylyp otyrghan ana jýregi sәbiyining ne óli, ne tiri ekeninen beyhabar qalypta sergeldenge týsip jýr. «Óli tuyldy» dep qoldaryna ústatqan sharananyng biologiyalyq ata-anasy ózderi emes ekenine bir jyldan keyin baryp qana kózderi jetken beybaqtar endi ne isteui kerek?

Ata-ana ýshin balanyng alasy joq. Bәri birdey. Biraq on bes jyldan keyin eki úldyng sonynan kórgeli túrghan sәbiylerining qyz bala ekenin bilgen Jylyoy audany Jana Qaraton auylynyng túrghyndary Ashyqbaevtar әuleti ýshin búl quanyshtyng orny bólek edi.
Ótken jyldyng aqpan aiynda keshki saghat 8-der shamasynda aiy-kýni jetken anany audandyq perzenthanagha әkelgen. Ondaghylar tolghaghy ústap, aldyn ala medisinalyq saraptamalar kórsetkendey, deni-qarny sau balany dýniyege әkelmek anagha tynyshtandyratyn dәri egip, tolghaqty basugha tyrysqan. Týni boyy jany kózine kóringen anagha «aq halatty abzal jandardyn» qanday «kómek» kórsetkenderin bir Alla biledi. Ertesi kýni týs әletinde «densaulyghy jaqsy, sәbiyding damuy da birqalypty, alandaytyn negiz joq» dep jýktilik kezindegi medisinalyq kitapshagha mór basqan dәrigerler anany kesari tiligi arqyly bosandyryp alady.
Áp-әdemi qyzdyng әkesi bolamyn dep armandap jýrgen otaghasyna suyt habar jetedi: «Bala óli tuyldy. Anasynyng jaghdayy auyr. Gemoglobin 30-gha týsip ketken. Aman qalu-qalmasy ekitalay». Sarsangha týsken әke tuma-tuystaryn jinap, júbayyna bir kýnde 25 adamnyng qanyn tapsyrtady. Al óli tughan nәrestening denesin jer qoynyna tapsyrady. Atyn qoyyp, diny joralghysyn jasaydy.

Biraq nege ekenin, jýregi qan jylap, sәbiyin qara jerge kómgen әke sol týni kóz ilmesten tang atyrady. Odan keyin de kirpigi aiqasa ketse boldy, nәreste qyz týsinen shyqpay qoyady. Kórer jaryghy bolyp, auruhana tóseginen aman-esen ýiine kelgen Sәule-ananyng da jýregi bir súmdyqty sezgendey, jany tynyshtanbaydy.
Aqyry otaghasy «alystaghyny jaqynnan boljap biledi» dep el-júrt auzynan tastamaytyn Demeu kóripkelge jol tartady. Demeu de, odan keyin barghan balshy da jattap alghanday: «Kómgen sәbiyiniz óz balanyz emes», - deydi.
Audandyq  qúqyq qorghau organ­­­­­-
d­arynyng rúqsatymen balanyng tindik (DNK) saraptamasyn jasatpaq niyetpen oblys ortalyghyna barghanymen, ondaghylar «mәiitti ashu kerek» degendi aitady. Aqyry bir oigha bas tikkesin, ayaghyna jetudi dittegen ata-ana mәiitti ashyp, tórt paketke salynghan mýrdeni Almaty qalasyndaghy QR Ádilet ministrligining sot-saraptama ortalyghyna aparady. Alayda saraptama ata-ananyng ýsh úiyqtasa týsine enbeytin jaytty aitady: zerttelip otyrghan mәiitting jynysy úl bala, al erli-zayypty Ashyqbaevtar sәbiyding biologiyalyq ata-anasy emes!
Ázirge belgilisi - 2008 jyldyng 17 aqpanynda Sәule bosanghan nәrestening qyz bala bolghany jәne ne sebepten shetinegeni jayly anyqtamagha qol qoyghan dәriger Mәmbetova.
Al basqa bireuding úl balasyn dәriger «sening balan» dep qolyna ústatqasyn, óz qyzy dep oilap atyn qoyyp, jer qoynyna tapsyrghan Ashyqbaevtar әuletining sharaday basy shaqshaday bolyp otyr: Kimning balasyn kómdik jәne bizding balamyz qayda? - dep.
Al jaryq dýnie didaryn kórmesten perishte qalpynda jany kókke úshqan beykýnә sәbi, bir jyldan song mýrdesi tórt paketke bólinip, saraptamadan saraptamagha óterdey ne jazyp qoyyp edi? Ol da bir ata-ananyng sarylyp kýtken sәbii shyghar. Mýmkin onyng da ainalasynda qayghy men qasiret búlty ýiirilip jýrgen shyghar...
8 mausym kýni Jylyoy audandyq soty QR QK 134-baby boyynsha «bala auystyru» degen aiyppen qylmystyq is qozghady. Degenmen tap qazir kýdikti mynau dep kórseterdey negiz joq. Tergeu amaldary endi bastalyp jatyr.

Osydan az ghana uaqyt búryn Atyraudaghy oblystyq perzenthananyng bas dәrigeri Jәnibek Kóshәliyevting ýstinen qylmystyq is qozghalyp, beykýnә sәbiylerdi birneshe myng dollargha satyp kelgen dәriger QK 133-baby boyynsha jeti jylyn temir tordyng ar jaghynda ótkizuge kesilgen.
Álbette, balyq basynan shiriydi. Biraq dýniyege әkelmek sәbiyining amandyghyna kepil bolady deytin dәriger osynday «syi» úsynsa, el endi kimge senui kerek?

Atyrau oblysy

«Jas qazaq» gazeti, №24, 19.06.2009