Almatynyng teristik-batysynda ornalasqan Qaraoy auylyna esh qiyndyqsyz jettik. Eng qiyny  - QR Últtyq qauipsizdik komiytetine qarasty №2466 әskery dalalyq poligon aumaghyna enu boldy. Alaqanyn shekesine sart etkizip, ózining aty-jónin tanystyrghan qaratory sirinkening shyrpysynday júqa jigit kólikti kólenkege qantaryp, basshylyqpen sóilesip alghansha sym sharbaqtyng ishine ótpeuimizdi ótindi. Baqylau beketinen qol sozym jerde Qaskeleng ózeni laylanyp aghyp jatyr. Týp-týzu dala dәl osy jerde týiening órkeshindey bolyp, tómen qaray bir enkeyip alady eken. Say deytindey saygha, jyra deytindey jyragha úqsamaydy. Tabanynyng eni - shamamen eki-ýsh shaqyrym. Keshegi qaru-jaraq qoymasyndaghy alapat órt pen jarylys ta osy poligonda bolyp edi-au...

Almatynyng teristik-batysynda ornalasqan Qaraoy auylyna esh qiyndyqsyz jettik. Eng qiyny  - QR Últtyq qauipsizdik komiytetine qarasty №2466 әskery dalalyq poligon aumaghyna enu boldy. Alaqanyn shekesine sart etkizip, ózining aty-jónin tanystyrghan qaratory sirinkening shyrpysynday júqa jigit kólikti kólenkege qantaryp, basshylyqpen sóilesip alghansha sym sharbaqtyng ishine ótpeuimizdi ótindi. Baqylau beketinen qol sozym jerde Qaskeleng ózeni laylanyp aghyp jatyr. Týp-týzu dala dәl osy jerde týiening órkeshindey bolyp, tómen qaray bir enkeyip alady eken. Say deytindey saygha, jyra deytindey jyragha úqsamaydy. Tabanynyng eni - shamamen eki-ýsh shaqyrym. Keshegi qaru-jaraq qoymasyndaghy alapat órt pen jarylys ta osy poligonda bolyp edi-au...

- Sizdi podpolkovnik Qúbashev telefongha shaqyrady, - dep oiymdy dәl osy jerden sirinke serjant bólip jiberdi.
Podpolkovnik sózdi tym qysqa qayyrdy: «Saperler oqigha ornynda júmystaryn әli ayaqtaghan joq. Jarylghysh zattardy әli de jiystyryp, zalalsyzdandyryp jatyr. Sondyqtan búqaralyq aqparat qúraldarynyng ókilderine dalalyq synaq poligony aumaghyna kiruge rúqsat joq. Jogharydaghy basshylyqtyng búiryghy osynday». Amal joq, kóligimizding basyn auylgha qaray búrdyq. «Sýt súray kelip, shelegimizdi jasyrghymyz» kelmedi. Kóshe boyynda kezdesken eki kelinshek kórshi auyldan eken. Súmdyq jarylysty olar da estipti.
- Osy mandaghy kóshelerdi aralap, súrastyryp kórinizshi. Jarylys bolghanda, әue tolqyny kóp ýilerding terezelerin shashyp jiberdi. Áyteuir, Qúday saqtap, aman qaldyq qoy! - dedi tolyqtau kelgen «balizak» jasyndaghy kelinshek qazaqsha-orysshasyn aralastyryp túryp. - Tipti Prjevalisk kóshesindegi bir ýiding aulasyna snaryad qúlapty. Sonda baryp kórsenizdershi...
Prjevaliskige jetu ýshin Naberejnaya kóshesimen jýruge tura keldi. Al búl kóshe Qaskeleng ózenine jaqyn ornalasqan. Anyghyraq surettesek, Naberejnaya kóshesi әlginde aitqan týieórkeshting qyrynda, poligonmen arasy bar bolghany bir-eki shaqyrym, qarama-qarsy ornalasqan. Jolay ýiin aqtap jatqan jap-jas orys kelinshegi úshyrasty.
- Teledidardan órtti keshki saghat beste bastaldy dep jýr. Ol shyndyqqa janaspaydy. Poligon jaqtan shyqqan qara týtindi  biz tura saghat tórtte bayqadyq. Sosyn artynsha tarsyldaghan dybysty estidik. Alghashqy kezde oghan pәlendey mәn bermeppiz. Sebebi jauyngerler poligonda jii oqu-jattyghu ótkizedi. Tankpen atady. Biraq jarylys jiyilegen sayyn, sharbaqtyng shetine baryp, oqu alanyna qarap qoyamyz. Órt tym qonlanyp barady, jarylys bolghan jerlerden ýlken ýiding shamasynday «sanyrauqúlaqtar» kóteriledi. Ne isterimizdi bilmey, abyr-sabyr bolyp túrghanda, әkimshilik pen polisiyadan kisiler kelip: «Qújattaryndy da almay-aq, dereu ýiden ketinder!» - dedi. Balalarymyzdy jetektep, tas joldyng arghy betindegi tuystarymyzgha jayau-jalpylap kete bardyq. Biylik tarapynan avtobus úiymdastyrylghanyn, qos tigilip, uaqytsha «bosqyndargha» ýsh mezgil ystyq tamaq berilgenin teledidardan ghana estidik. Onday «shapaghatty» men týgil, mening manymdaghy birde-bir kórshim kórgen joq. Oqu-jattyghu alanyna tayaq tastam jerde túrghan bizding kóshe ghoy. Auyl әkimdigi men tótenshe jaghday jónindegi mekemening qyzmetkerleri kimdi «jarylqaghanyn» әli kýnge deyin bilmey dalmyz. Eng bastysy, bala-shaghamyz, ýiimiz aman qaldy. Solardy qoyshy! - dep qolyn bir siltedi de, aty-jónin aitpastan, qaytadan kók qaqpagha «sýngip» ketti.

Ýsh-tórt kósheni kólikpen «sýzip» shyqtyq ta, birde-bir ýiding terezesi qiramaghanyn anghardyq. Yaghny jappay shytynaghan terezeler jayly sózding jay daqpyrt ekenine kóz jetkizdik.
Naberejnaya kóshesining naq ortasyndaghy ýiden shyqqan keyuana kim ekenimizdi bilisimen, birden aqtaryla jóneldi:
- Mening aty-jónim - Ekaterina Shishko. Osy auyldyng kempirleri keshkisin Mәdeniyet ýiine jinalyp, hor aitamyz. Sol kýni de hordan kesh qaytyp edim. Saydyng ishi órtenip, әldene tasyr-túsyr jarylyp jatyr eken. Polisiya qyzmetkerleri ýige sau etip kirdi de: «Bala-shaghany alyp, jyldam ketinder! Poligondaghy zymyran jarylsa, auyldyng jartysy joq bolady!» - dedi. Men enirep jylap otyra qaldym. Osydan tura elu tórt jyl búryn dәl osynday oqighany bastan keshirgem. Qyryq ekinshi jyly Smolensk týbindegi auyldy nemister shabuyldaghanda, auyl túrghyndary jayau-jalpy ormangha shúbyrdyq. Túlymy jelbiregen bes jastaghy meni sheshem jetektep alghan. On ýshtegi agham kәri әjemdi sýiemeldep әketken. Soghys ayaqtalghan son, sheshem ekeumiz Volga boyynan Smolenskige jayau tarttyq. «Ýy ornynda túrghan shyghar. Kóp bolsa, qabyrghasy órtenedi», - dep qoyady anam meni de, ózin de júbatyp. Al derevnyagha kelgenimizde, ýiimizding ornyn da tappay qaldyq. Agham, әjem, әkemdi de kórmedim. Ýiimnen taghy aiyryldym ba dep jyladym. Sosyn esimdi jiyp, bala-shaghamdy tuystaryma alyp kettim. Týngi on ekide ýiime qaytyp kelip, baqsha suardym. Maghan «ýiine barugha bolady ne bolmaydy» degen jan joq. Al myna irgemdegi kórshilerim mýldem ýiinen ketken joq. Sharuasyn istep, jýre beripti. Ákimdik, tótenshe jaghday nemese әskery shendiler tarapynan eshqanday jaqsylyq kórmedik. Tipti órt basylghasyn ýi-ýige kelip, sypayylyq ýshin bolsa da jaghdayymyzdy bilgen joq.

Aulasyna «bomba» týsken ýige kirgimiz kelmedi. Sebebi sol kezdegi mәn-jaydy býkil aqparat qúraldary jalpaq júrtqa jar salyp, habarlap qoyyp edi. Biraq ýy iyesimen sóilessek, qaltarysta qalghan taghy bir shyndyqtyng beti ashylyp qalar-au degen jurnalistik týisik bizdi Prjevalisk kóshesine sýirey jóneldi.

- Órt bastalghan sәtten bastap telefondaghy taspagha týsire bastadym. Biraq satyr-sútyr jarylyp jatqan bombanyng biri mening aulama týsedi-au degen oy joq edi, - dep bastady әngimesin otaghasy Baytas Ortaev. - Áldene ysqyryp kelip, shópting arasyna búrq etti. Syrtta túrghan kórshim: «Bomba, ana jerge bomba týsti!» - dep shar ete qaldy. Sol jerden tórt-bes metr jerde ýsh balam oinap jýrgen-di. Jýgirip baryp qarasam, auzy saryshúnaqtyng inindey shúnqyr payda bolypty. Ishinde bomba jatyr. Oqtúmsyghy týsip qalghan. Kórshining balalary kelip, әlgini qoldaryna ústap, oinay bastady. Tipti mening úlymmen talasyp qalghan bireui «múny kesip, bólip alayyq» dep jýr. Oiynda týk joq. Suyq qarudy qolyma alyp qaradym da, ishinen qyzyl nýkteni kórdim. Soghan qarap, әli jarylmaghan-au dep oiladym. Dereu myna temir bóshkening ishine salyp qoydym. Sóittim de, poligondaghy saperlerge tarttym. Baryp oqighany habarladym da, ýige keldim. Biraq nege ekenin bilmeymin, saperler tajal oghyn  alty saghattan song ghana alyp ketti. Alla saqtaghanda, tankini balqytyp jiberetin bóligi jarylmay qalypty.

- Myna kishkentay qyzym sodan beri tarsyldaghan dybys estise, ýige qashyp kelip tyghylady. Ábden qorqyp qalghan, - dep әngimege Baytas­tyng kelinshegi Gýldar aralasty. Eki jarym-ýsh jastaghy qyz bala sheshesining etegine oralyp jýr.
- Kýn sayyn namaz oqyghanda, «Bala-shaghamdy kóldeneng kelgen kesapattardan, pәle-jaladan saqtay gór, Alla!» - dep dúgha jasaymyn. Sol dúghalardyng jәrdemi tiydi me dep qalam. Al әkimder men әskeriylerge qatty renjidik. Túrghyndardy qauipsiz jerge kóshiru úiymdastyrylghan joq. «Ne bolsan, o bol!» - degen nemkettilik qatty bilinip túrdy. Qayta, Qúday saq­ta­ghanda, qoymadaghy jarylghysh zattardyng deni batys baghyttaghy iyen dalagha atyldy. Eger bizge baghyttalghanda, jayau-jalpy jýgirip jýrgen eshkim de aman qalmas edi, - dedi Baytas túnjyrap.
Ángimemiz osy túsqa kelgende, týieórkeshting qomynda taghy da tarsyldaghan jarylystar bastaldy. Bәlkim, saperler bir júmadan beri jinaghan jarylghysh zattardy zalalsyzdandyryp jatsa kerek. Baytastyng kishkentay qyzy ýige «syp» berdi.

Biz endi osy mәselening mәn-jayyn auyl әkiminen anyqtamaq bolyp, әkimdikti betke aldyq. Biraq týs әleti bolmasa da, kenseden jan balasyn tappadyq. Ertenine telefon arqyly tildesken Qaraoy auyly әkimining orynbasary Gýlnәr Qatkeeva túrghyndardy kóshiru ýshin ýsh avtobus úiymdastyrylyp, mәdeniyet ýiinde qos tigilgenin habarlady. Biz Prjevalisk pen Naberejnaya kóshelerining eng qauipti aumaqta ornalasqanyn, degenmen sol kóshe túrghyndarynyng әlgindegidey jaqsylyqtan beyhabar ekenin jәne ýilerinen jayau qashqanyn naqty dәleldermen algha tartqan edik, sheneunik dereu shalt búryldy: «Bilmeymin, men óz basym túrghyndardy kóshirumen ainalysqan joqpyn. Biraq túrghyndardy ýsh avtobustyng tasyp, Mәde­niyet ýiinde qos tigilgenin teledidardan kórdim ghoy», - dedi ol orys­shalap. Men de an-tan, ol da an-tan. Ózi sol auyl­dyng әkimining orynbasary, auylyndaghy janalyqty teledidardan kóredi. Jay janalyq bolsa eken, jarylys bolyp, júrt jayau-jalpy qashyp jýredi. Mine, ozyq zamannyng tehnikasyn qoysanshy...

Qaraoy auyly artta kógildir saghymgha ainalyp bara jatyr.
Ýkimet halyqtyng mún-múqtajyna shyndap bet búra bastasa, tótenshe jaghdaylar jónindegi ministr V.Bojko da, qorghanys ministri D.Ahmetov ta, tipti tayaq tastam jerde otyrghan Almaty oblysynyn  әkimi de әlgi saghym sekildi, Qaraoyda apat bolghanda jylap-syqtap jýrgen jergilikti halyq arasynan tóbe kórsetpedi. Ghalamtordy aqtaryp otyryp, Almaty oblysynyng әkimi Serik Ýmbetovtyng oblystyq qúzyrly mekemelerding úiymdastyruymen ótetin futbol turniyrinde dop qualaytyny turaly aqpardy kózimiz shaldy. Kelesi bir aqparatta Almaty oblysynyng Tekeli qalasynda jer silkingeni turaly aitylypty.
Mәskeude bir dýken órtense, qala meri Yu.Lujkov pen tótenshe jaghdaylar jónindegi ministr S.Shoygu dereu sol orynnan tabylady. Yapyray, túmsyghynyng astynda qala qirap, auyl jarylyp, el әbigerge týsip jatqanda, bizding atqaminerlerding múnysy nesi eken dedik. Álde osyny isteu ýshin de  «Núr Otannyn» qúryltayy ótip, kók shybyghy ýiirilui kerek pe eken?

Toqtar JAQAShOV

«Jas qazaq» gazeti, №24, 19.06.2009