Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2281 0 pikir 19 Mausym, 2009 saghat 13:27

Órken KENJEBEKOV. Shyrmauyq

Qaybir kýni kónilim qúlazyp, ór aqynymyz Maqataevtyng kóshesimen órlep kele jatqanmyn... Oiymda týk joq. Bir sәt aldymdy eki jigitting kese-kóldenendey qalyp, qolyma bir tilim qaghaz ústata salghany. Basynda jay ghana jarnama paraqshalarynyng biri bolar dep nazar salmappyn. Keyinirek әlgi qaghazdy qolyma alyp, oqyp shyqsam - «qabilet-qarymynyzdy baghalap, baghasyn shygharatyn testige shaqyrtu» eken. Ári tegin. Alayda osy shaqyrtudyng artyndaghy mayda qarippen jazylghan «Saentologiya shirkeui» degen jazu arqamnan múzday su qúiyp jibergendey boldy..

Torghay túzaq

Qaybir kýni kónilim qúlazyp, ór aqynymyz Maqataevtyng kóshesimen órlep kele jatqanmyn... Oiymda týk joq. Bir sәt aldymdy eki jigitting kese-kóldenendey qalyp, qolyma bir tilim qaghaz ústata salghany. Basynda jay ghana jarnama paraqshalarynyng biri bolar dep nazar salmappyn. Keyinirek әlgi qaghazdy qolyma alyp, oqyp shyqsam - «qabilet-qarymynyzdy baghalap, baghasyn shygharatyn testige shaqyrtu» eken. Ári tegin. Alayda osy shaqyrtudyng artyndaghy mayda qarippen jazylghan «Saentologiya shirkeui» degen jazu arqamnan múzday su qúiyp jibergendey boldy..

Torghay túzaq

Aragha eki apta salyp, әlgi jerde taghy sol eki jigit úshyrasa ketti. Joljiyekpen ótip jatqan adamdargha «tegin shaqyrtularyn» taratyp jýr. Mening qolymdaghy biyletti kórip, «Siz seminargha keldiniz be, әlde...» dep saqal-múrtyn sypyra alghan bireui súraqtaryn bastyrmalata jóneldi. Ózin Qayratpyn dep tanystyrdy. Qolymnan jetektey otyryp, kishkene aulanyng ishindegi birqabatty ýige kirgizip jiberdi.
Test... Aldymda 200 súraq jatyr. Ony bergen orys әpkey «oylanbastan súraqty qalay týsindin, solay jauap qat» dep osymen ýshinshi ret aitty. Maqúl, oqyp kóreyik. «Sizding tyrnaq kemiretin, ne bolmasa qalamnyng úshyn jeytin әdetiniz bar ma?»  «Siz bireumen sózge kelip qalghanda, qanday sezimde bolasyz?»  Osylay súraqtar legin jalghastyra beruge bolady. Qansha minut ótkenin qaydam, bir kezde bәrine jauabymdy berdim-au degende, orys әpkem de kele qaldy. Toltyrghan jauaptarymdy kompiuter tekseretin kórinedi. Ary ketse, bes minut kýtesiz. Sol aralyqta saentologiya úiymynyng «syryn» ashatyn beynerolik kórip ýlgerdim. Dúrysy, kórsetti. Ózin Alya dep tanystyrghan taldyrmash qyz: «Jauabynyz dayyn, menimen jýriniz», - dep, shaghyn bólmege ertip apardy. Bólme ishinde - men jәne Alya. Bir jaghynan, «jurnalist ekenimdi bilip qoyyp, tóbemnen úryp, taldyryp tastamasa bolghany» dep oilap qoyamyn. Sóitkenshe bolghan joq, Alyamyz sartyldatyp, mening minezim, ómirim jayly «asqan kóripkeldikpen» aita bastady. «Naghyz dosynyz joq, depressiyalyq kýide jii bolasyz» t.t. degendey, ainaldyryp әkelip, әngimeni «ómirinizdegi ókinishti sәtter bolashaghynyzdy jasaugha kedergi keltiredi, odan aiyghu ýshin bizding arnayy kurstarymyz bar» degenge tiredi. «Negizi ýsh kurs bar, birinshisi - «Sharyqtau men qúldilau», onyng baghasy - 1500 tenge, «Túlghanyng tolyq­qandylyghy» - 1500 tenge, al «Qarym-qatynas, sóilesu» kursy  800 tenge túrady. Al endi qashan kelesiz, qazir aqshanyz bar ma?» - dep Alya mening demimdi jútugha jeterlik jerge deyin jaqyndady. Sasqalaqtaghannan «erten, erten...» dey berippin. Shirkeuden shyqtym. Kәlimany bir qaytalap, artyma bir qarap... Alyanyng arbauynan qútylghanyma quandym.

Siz kimsiz, Habbard myrza?

Aldymen saentologiya degen qanday úiym degen súraqqa jauap bermes búryn, osy ilimning «әkesi de sheshesi» Lafayet Ron Habbard jóninde sóz qozghasaq. 1911 jyly AQSh-tyng Nebraska shtatynda tughan L.R.Habbard mektep qabyrghasynda «payghambarlyq» qasiyetterin tanytpaghan. Partanyng sonynda sólpiyip otyryp, «ýsh te bolsa kýsh» dep kópting biri bolghan bala uniyversiytette de jarytyp oqymasa kerek. Aqyr ayaghy bir diplomgha da qoly jetpegen Ron óz betinshe aqsha tabudyng týrli josparlaryn jýzege asyra bastaydy. Alayda op-onay oljagha keneltedi degen jobalary qúrdymgha ketken son, ol ghylymiy-qiyaly janrdaghy kitap jazugha kirisedi. Ron Habbard óz ómirinde 500-den astam shimay-shatpaq jazyp ýlgerse, onyng «Ólim karnavaly», «Adam óltirgishter patshasy» sekildi kitaptarynyng attary-aq Ronnyng adamy kózqarasyn baghalaugha mýmkindik beredi. Al saentologiya salasynda ol aqyrghy ýrim-bútaghyna deyin jeterlik múra qaldyrghan. Aytalyq, búl múra - 3000 leksiya, 84 filim, 3 ensiklopediyalyq seriyadan jәne 40 millionnan astam sózdi qúraydy. Osy jerde Ron Habbardtyng әsker qatarynda bolghan kezinde kontr-admiral Braysetting onyng qyzmetke sәikessizdigi jayynda jazghan raportyn eske alyp ótuge bolar. Múnda «...Búl ofiyser qalyp­tasqan jaghdaydy baqylau, kóshbasshylyq jәne birikken qimyldargha iykemdilik sekildi qasiyetterden mýldem ada. Ol óz qadamdarynyng qanday sal­dary boluy mýmkin ekendigi jayynda esh oilanbaydy» delingen. Áskery «diagnozdyn» tura ekenine onyng zamandastary keyinnen kóz jetkizdi. Dianetika men saentologiyany oilap shygharghannan keyin de onyng jany esh tynyshtamady. Álemning biraz elderi onyng keluine tyiym salsa, óz Otany - AQSh-ta salyq organdarynyng qudalauynan boy tasalaumen boldy. Oghan kózi tirisinde-aq «patologiyalyq suayt, ótirikshi, bopsalau­shy» degen aiyptar taghylyp, talay mәrte sotqa shaqyrylghan bolatyn. Osynday it tirshilik keshken Ron Habbard 1986 jyldyng qantarynda kóz júmdy. Onyng 1938 jyly ózining sol kezdegi әieli Margaretke: «Men óz atymdy tariyhqa qaldyramyn dep ýmittenemin.  Jәne jer betindegi barlyq kitap joyylyp ketse de, atym anyzgha ainalatynday kýshpen qaldyruym kerek», - dep aitqany shyngha ainaldy. «Atyng shyqpasa, jer órtenin» kerin keltirip, Habbard ózining ótirigining arqasynda әlemdegi jaghymsyz bolsa da, júrt tanityn túlghalardyng birine ainaldy.

Daudyng basy - dianetika

1950 jyl. Gipnoz tehnikasy men Freydting psihoanaliyzi boyynsha keyinirek bas tartqan eski tәsilderin qosyp, әlgi suaytymyz ótken ghasyrdyng eng ótimdi tauary - «Dianetikany» jazyp shyqty. Osy jyldan bastap saentologtardyng jyl sanauy da ózgerdi. Qazir (2009 jyl) olarda «Ey-Didan keyingi 59 jyl» (Ey-Dy - dianetikadan keyin). Búl mezette biraz kitap jazyp, qoly jattyghyp qalghan Ron Habbard endi «aqsha tabudyng onay joly - din oilap tabu» degen úigharymgha kelgen-di. Osylaysha, tek Freyd­ti tonap qoymay, Korzibskiy, Otto Rank, Nandor Fodor jәne Dj.Sedjer sekildi ghúlamalardyng enbeginen úrlap-jyrlaghan tuyndysy shyghar-shyqpastan talay synshylardyn, ghalymdardyng qarsylyghyna úshyrady. Búl kitapty oqyp otyryp, әlemdegi din men filosofiyanyng úly ústazdary uaqyttaryn bekerge zaya etken sekildi bolyp qalady. «Adamnyng búl ómirdegi basty mindeti - tiri qalu» degen tújyrymdamasy arqyly-aq onyng oiynyng orasholaqtyghy, ózin-ózi saqtau ýndeuine barlyq etikalyq qúndylyqtardy baghyndyrghan jabayy biologizmnen ary asa almaghany kórinip túr. «Dianetika» aghylshynnyng «Londons Ivning Standart» gazetining 1999 jylghy reytingisi boyynsha ótken ghasyrdyng eng nashar jazylghan 11 kitabynyng kóshbasshysy eken. Al endi saentologiyagha kelsek, búl sóz latynnyng scio (bilu) jәne grekting logos (ghylym atauy) sózderinen qúralghan. Bylaysha, «Saentologiya» bilim jayyndaghy bilim degen maghyna beredi. Saentologiya dianetikanyng odan әri damuy barysynda 1952 jyly payda boldy. Osylaysha, «din qúrsam, dittegen maqsatyma jetemin» degen Habbard saentologiyany jalpaq júrtqa jariya etti. Aqiqatynda, saentologiya arbaushy tәsilder arqyly sizge eyforiya (jan rahaty) sezimin beretin seanstar negizinde júmys jýrgizedi.

Sektanttardan olargha qarsy býkilәlemdik qastandyq úiymdastyrylghany, ózining «tandauly» ekendigi, syngha qarsy birden jaugershilik kózqaras tanytudy jәne úiymgha sheksiz adaldyq talap etiledi. Olardyng aituynsha, «aqiqat solarda, qalghan adamdar adasyp jýr». Habbard izin qughandardyng jymysqy sayasaty әlemdik biylikti basyp alu jәne jahandaghy barlyq dinderdi, aghymdardy týp-tamyrymen joiy arqyly saentologiya ýlgisi boyynsha qayta qúru bolyp tabylady. Saentologiyagha sensek, búl ilimning emdemeytin auruy, jazbaytyn keseli joq. Adamnyng aqylyn tolystyryp, kez kelgen qabiletin arttyrugha septesip, tolyq ruhany bostandyq pen baqytqa jol ashatyn kórinedi. Tipti depressiya, stress degendering bylay túrsyn, nasha men alkogoli­dik tәueldilikten de alyp shyghady. Saentologiyany qansha jerden ghylymy din degenimen, kóptegen elderde jýrgizilgen saraptamalar Habbard әdistemesining adam aghzasyna jәne onyng psihikasyna qiratushy әseri bar ekenin dәleldedi. Saentologiyadan izdegenin tabamyn degen talay sektant aiyqpas jýike auruyna shaldyghyp, keybireui óz-ózine qol júmsaugha sheyin barghany derekterden belgili. Sóitken saentologiyamyz - býginde qyruar qarjyny jambasyna basqan, әr elde myghym tirekteri bar myqty halyqaralyq úiymgha ainaldy. Ordaly jylannyng bas otauy - halyqaralyq Saentologiya shirkeui Los-Andjeles qalasynda ornalasqan. Saentologtardyng qazirgi kósemi Devid Miskevidj syrttay qatal kóringenimen, tyqyr etse, kórpe astyna tyghylarday qorqaq әri sekemshil kórinedi. Qashanda suy bar stakanyn plastik qaqpaqpen jauyp jýretin Devid jau dep sanaytyn adamdarynyng suretterin 45-inshi kalibrli pistoletpen atudy jaqsy kóredi.

Qarjylyq qaqpan

Mәselesin sheshuge kelgen adamnyng «shariygin» ainaldyryp, aqyr ayaghynda oquyn, júmysyn tastau­yna, tuysqan­darymen, otbasy mýshelerimen baylanysyn ýzuge deyin aparatyn ilimdegi adamdar «ghalamshardy qútqaru jolynda úly is tyndyryp jýrmin» degen pikirde bolady. Osylay sendiredi. Adasqan adamdy saentologiya jaryghymen aghartu­gha tyrysqandardyng barlyghy - «dianetika bizge kómektesedi» dep kelgender. Múnda sizden «supermen» jasaymyz dep uәdeni ýiip-tógip, miynyzdy su qylyp, qaltanyzdy qaghyp baryp, ózinizge bildirtpey destruktivti kulitting bar nyshany saqtalghan «dinnin» baghynyshtysy qylyp jiberedi. Osynyng barlyghy "Oksford" testin toltyrudan bastalady emes pe? Búl - men jauap beruge tyrysyp kórgen 200 súraq. Alayda qansha jerden aqylynyz tasyp, darynynyz damyl bermey túrghan jan bolsanyz da, test teris nәtiyje beredi. Múnyng bәri sizdi aldyn ala qazylghan orgha qúlatudyng amaly ekenin sezip otyrghan shygharsyz.

Al teris nәtiyjeni týzeu ýshin solardyng sózine sengender óz moyyndaryna ózderi qarghybau baylaytyny anyq. Endi ózimiz kózben kórmesek te, jahantordaghy aqparat­tar arqyly seanstardy sipattap kóreyik.
Qarym-qatynas kurs­yn­da birinen song biri qaytalanatyn jat­tyghular (mysaly, ýstelde birneshe saghat boyy eshbir qimyl-qozghalyssyz otyru) oryndalady. Odan әri - auditing... Auditing degen - siz ben basqa kәsiby saentologtyng bir-birinizge qarama-qarsy otyryp, súraqtar qony. Kóbine-kóp búl maqsatta «jan jýgin» anyqtaytyn elektrometr degen aspap qoldanylady. Siz búryn-sondy basynyzdan ótken jaman jaghdaylardy eske týsirip otyrghanda, «kóripkel» qúrylghy qay jerinizde ol oilar jýk bolyp jinaqtalghanyn kórsetetin kórinedi. Múnda sizge tiyimdi qatynas daghdylaryn iygeru, búrynghy jaman qylyqtardyng jýginen bosanudy uәde etedi. Biraq auditingting «komandalyq» gipnoz ekenin Avstraliya zertteushileri әldeqashan dәleldegen. «Taza aiqyndylyq marafonynda» sizdin, shynymen de, «tazarghan-tazarmaghanynyzdy» anyqtaydy. «Tazalyghynyz» rastalsa, әlemmen qayta tanystyramyz dep qalany aralatady. Sizge osydan 75 million jyl búryn implantasiyalanghan adamdar jayyndaghy oilardy aitady. Bar bolghany - osy.

Týiin: Djin Richiyding «Dinderding júmbaq әlemi» atty kitabynda totalitarlyq sektadan shyqqan adamnyng әserden tolyq aryluy ýshin qansha uaqyt júmsaytyny jayly maghlúmat bar. Mysalgha, búrynghy krishnaitke 11 aiday, búrynghy munitke  16 aiday uaqyt kerek bolsa, al saentologqa  25 jarym ay kerek bolady eken. Osy derekke qarap-aq, saentologiyanyng qanshalyqty qauipti ekenin angharugha bolady. Qyp-qyzyl ótirikting ýstine qúrylghan Habbard «imperiyasy» әli de óz iyleuine talay adamdy top-toby­men әketude. Atynyng ózinen at ýrker úiymnyng ókildikteri bizde de órisin keneytip jatyr. Habbardtyng kosmologiyalyq qiyaly sandyraghyn Qúday sózindey qabyldap, aqyl-esin auditing­ke aiyrbastaghan jandar kóbeymesin dep tileu azdyq etedi. Olardyng bir qolymen gýl berip túryp, ekinshi qolyna jasyrghan jalghan dini, shatyspa iydeologiyasy baryn úmytpanyz. Negizi, nanym-senim bostandyghy óz aldyna, «ata din, salt-dәstýr» degen kiyeli úghym baryn da úmytpaghan jón.

 

 

«Jas qazaq» gazeti, №24, 19.06.2009

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5568