Olardyng Aqparat ministrligining qyzmetine baylanysty aitqan syny qanshalyqty oryndy?

Shakir Hahazov, Roman Kiym, Narine Mikaelyan, Shaymardan Nurymov, Yuriy Timoshenko, Nataliya Júmadildaeva, Mihail Chirkov. El-júrtqa etene tanys bolmasa da, esimderi el ishinde emis-emis estilip qalatyn búl azamattar – Mәjilis deputattary. Anau Chirkovten basqasynyng barlyghy Assambleya deytin әidik úiymnyng atynan saylanghandar. Al Mihail Chirkov – «Núr Otannyn» saylauy «spisogymen» ótken deputat.

Mәjilisting 107-sining ishinen búl jetilikti nege erekshelep, ekshelep otyr demenizder. Attary «alapat» bolmasa da, ataqtary atan týiening belin qayystyrar búl azamattar ótkende Ýkimetbasy Asqar Maminge deputattyq saual joldady.

Deputattardyng saualy

Saual 17 qazanda joldanghan eken. Jeti deputattyng ýsh bettik saualynda elding aqparat kenistigindegi keybir mәseleler aitylypty. «Qazaqstandyq BAQ-ta negativti aqparat kóp, al nәtiyjeli júmystar men qajyrly enbek eskerusiz qalyp jatyr. Kompaniyalar memlekettik baghdarlama boyynsha atqarghan sharualaryn kórsetu ýshin qyruar qarjy tóleuge mәjbýr. Reyting ýshin týrli shou-baghdarlamalar ashylyp, «Bilim jәne Mәdeniyet», «Mening Qazaqstanym» sekildi baghdarlamalar jabylyp jatyr» depti olar.

«Bizding kóptegen BAQ-tyng osy júmysynyng nәtiyjesinde kórermender, oqyrmandar shyndyqtyng búrmalanghan kartinasyn kóredi. Al «әblyazov» sekildiler Qazaqstandy diskreditasiyalaugha (elding senimin joghaltugha) jana mýmkindik alyp otyr. Bizding әlgindey negativti, jalghan aqparatqa qanyq, tumysynan protestik sezimi basym key qazaqstandyqtar rúqsat etilmegen mitingilerge shyghyp, joldardy jauyp, polisiyany arnayy qúraldar qoldanugha jәne tútqyndaugha mәjbýrlep, arandatyp jatqanyn kórip otyrmyz. Múnyng barlyghy әleumettik jelide kórsetilip, taratylyp jatyr. Al osynyng aldyn aluy tiyis aqparat ministrligi, isting sonynda jýr», – depti.

Osylardy aita kele, jeti deputat QR Ýkimeti memlekettik sayasatty BAQ-ta nasihattaugha qatysty qanday sharalar atqarylyp jatqanyn súrapty.

Ýkimet basshysynyng jauaby

15 qarasha Ýkimetbasy Asqar Mamin myrza jeti deputattyng ýsh bettik ýshbu hatyna tórt betten túratyn jauap jazypty.

Mamin myrza óz jauabynda eldegi 90 payyz BAQ jeke-menshik ekenin, olardyng júmysyna, redaksiyanyng sayasatyna memleketting aralasa almaytynyn aitypty. Yaghni, Ýkimetting BAQ júmysyna «diktovka» jasaugha qúqyghy joq degendi eskertken.

Mamin myrza jeti deputattyng saualyna qatysty eldegi aqparattyq kenestikke, ondaghy kontentke saraptama jasatypty. Sóitip, anyqtalghany: songhy aida barlyq aqparattyq kontentting ishinde  negativti aqparat 2,3 payyz, ortasha negativti aqparat 7,2 payyzdy qúraghan eken.

«Al jarnamagha kelsek, Aqparat ministrligi jeke kompaniyanyng jarnamasyn memleket qazynasynan tóleuge mindetti emes. Búl zanmen tyiym salynghan. Keybir tele jobalardyng jabyluyna kelsek, «Qazaqstan» arnasy men «Qazaq radiosynda» «Mening Qazaqstanym», «Bәiterek» sekildi mәdeny damudy nasihattaytyn jana baghdarlamalar ashylghan. Sonday-aq, tolyq qazaq tilinde habar taratatyn jәne memlekettik tildi balalargha ýiretude aitarlyqtay nәtiyje kórsetken «Balapan» arnasy men joghary reytingili «Tamasha TV» oiyn-sauyq arnasy bar», – depti Ýkimetbasy.

Odan әri elding aqparattyq sayasatynyng dúrys baghytta jýrgizilip jatqanyn dәleldeu ýshin, birqatar mysaldar keltiripti.

«Songhy ýsh jylda Aqparat ministrligi 105 otandyq teleserial týsirdi. «Habar» reseylik sputniktik operatorlarmen baylanysty kýsheytti.  «Kazakh TV» 5 tilde habar taratady jәne әlemning 100 memleketinde qoljetimdi. Telearnalardaghy tildik ballans retteldi. Sonday-aq, telearnalardaghy jarnama qoydyng zandylyghy da retteldi. Mysaly, 2018 jylmen salystyrghanda jarnama ornalastyrudaghy zansyzdyqtar 2 esege azaydy. 2019 jyldyng basynan beri 31 mynnan astam zansyz kontent joyyldy. Olar terrorizm men ekstremizmdi, suisidti, esirtki jәne basqa da zansyz ónimderdi nasihattaghan», – depti premier-ministr óz jauabynda.

Ángimesining әlqissasyn qazaqstandyq BAQ-taghy «atyp ketti», «shauyp ketti», «zorlapty-qorlapty» deytin sarjaghal sayttardyng kontentin synaudan bastaghan búl jetilikting deputattyq saualyna sýisine qaraghan edik, әuelde. Sóitsek, olar әngimelerining ayaghyn belgili әlaulaygha búryp jiberipti.

«Aqparat qúraldary tek negativti jazady. Memleket ashyp jatqan zauyttar men salyp jatqan ýilerdi, tósep jatqan joldardy nege aitpaydy?» – dep shýiligip otyryp, BAQ-qa baqylau boluy kerek degendi menzepti.

Janaghy deputattardyng әr sózin, әr sóilemin taldayyqshy:

Deputattyq saualdyng birinshi abzasy:

«Áleumettik jelidegi BAQ-tyng kóbi óz-ózderine «qoja» nemese óz erikteri ózderinde. Gәzetter, telearnalar men internet-basylymdarda negativti aqparat aghyny kýn sanap úlghayyp keledi» (Mnogie sredstva massovoy informasii, deystvuyshie v sosialinyh setyah, faktichesky predostavleny samy sebe. Izo dnya v deni uvelichivaetsya obem negativnoy informasiy v ryade gazet, telekanalov, internetizdaniy) depti.

IYә, qazir Qazaqstannyng aqparat kenistigindegi BAQ-tyng (telearnalar, gәzetter men internet sayttardyn) 90 payyzgha juyghy jeke-menshikting iyeliginde. Dәlirek aitsaq, AA, JShS, AQ, QQ t.b.  QR Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrligi jyl sayyn Memlekettik aqparattyq sayasatty nasihattau boyynsha BAQ arasynda tender oinatady. Sol arqyly janaghy deputattar estip-kórmey jýrgen aqparattar nasihattalady. Tender útqan BAQ ózderine eseptelip berilgen kólemdi oryndaydy. Odan bólek, qazaqstandyq BAQ qoghamdyq-sayasy nemese basqa da taqyryptardy zang ayasynda óz erikterinshe jazugha, jariyalaugha qúqyly. Búl býgin oilap tabylghan janalyq emes. Búrynnan solay.

Al bizding deputattar «Negativti aqparat kýn sanap úlghayyp keledi. Sebebi BAQ-tyng óz erki ózderinde»,  – deydi. Búl qanshalyqty logikagha say pikir? Deputattar búl arqyly BAQ-qa baqylaudy, bylaysha aitqanda «senzurany» kýsheyteyik degendi menzep otyr ma?

Olay bolsa, Qazaqstanda resmy týrde sóz bostandyghy bar. Ol zanda da solay dep kórsetilgen. QR 1999 jylghy 23 shildedegi №451 Zany bar. «Búqaralyq aqparat qúraldary turaly» Zan. Sol Zannyng 2-baby, 1 tarmaghynda:

«Sóz, shygharmashylyq bostandyghyna, óz kózqarastary men senimderin baspa arqyly jәne ózge de nysanda bildiruge, aqparattardy zanda tyiym salynbaghan kez kelgen әdispen alugha jәne taratugha Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynda kepildik beriledi. Senzuragha tyiym salynady» dep taygha tanba basqanday anyq jazylghan.  Atalmysh zanda jurnalistik qyzmet turaly anyq jazylghan.

Odan әri, ýshinshi abzas:

«Oralda bir adam kóshedegi әjethanagha qúlap ketti», «Pavlodarda jana tughan nәrestening denesi qoqys jәshiginen tabyldy», «Núr-Súltanda er adam óz әielin órtep jiberdi» Jәne búl tolyq tizim emes. Osynyng barlyghyn oqyp otyrghan adamda optimizm bolmaydy. Búl aqparattar kóshedegi arzan qaghazdarda emes, «Delovoy Kazahstan» deytin biznes-resrurstaghy aqparat», – depti deputattar.

Búghan daulaspaymyz. Jalghyz «Delovoy Kazahstan» ghana emes, keybir sarjaghal sayttar men telearnalardyng kontenti osynday «atty-shapty» deytin qanqu sóz, qydyrma ósekke tolyp ketti. Búl túrghydan, deputatardyng kóterip otyrghan mәselesi orynda-aq...

Alayda, tórtinshi abzasta deputattar bylay deydi:

«IYә, búl problemalardyng bar ekenin bilemiz. Alayda sol sekildi, elde jana kәsiporyndar ashylyp, jana ónimder jasalyp, ýiler men joldar jóndelip jatyr ghoy. Osynsha nәtiyjeli júmystar men qajyrly enbek BAQ-ta elenbay qaluda. Gәzetter men telearnalarda túshymdy aqparat joqtyng qasy.  Jurnalister zansyz jarnama jasamau ýshin kompaniyanyng atyn ataudan qorqady. Beyne-materialdardan ol kompaniyanyng atauy kesilip tastalady. Memlekettik baghdarlamanyng atqarylyp jatqanyn kórsetu ýshin kóptegen kompaniya jarnama ýshin janaghy telearnalargha qyruar qarjy tóleuge mәjbýr. Búl memlekettik arnalardyng ózderi solardyng salghynynan kýn kórip otyr emes pe?..» – depti.

Qarapayym tilmen jetkizsek, «Memlekettik baghdarlamalar boyynsha atqarylyp jatqan júmystardy telearnalar kórsetpeydi» deydi. Deputattardyng osy aitqandaryna siz senesiz be? Kez kelgen memlekettik telearnalardy qarasanyz da, memlekettik sayasattyng sayasy jarnamasyn kóresiz.

Maqúl, besinshi abzasta tilge tiyek etkendey, «telearnalarda jyltyraq jarnamalar qaptap ketti. Soghan toqtau nemese shekteu salynbay ma» dese kәne?..

Al kompaniyanyng jarnamasy degenge jeke toqtalu qajet. Kompaniya jekeniki. Ol ózining atqarghan sharuasyn jarnamalap, aqparatqa shygharghysy kelse, Zangha sәikes, jarnama aqysy tólenui kerek. Jeke kompaniyanyng jarnamasynyng aqysy nege memleket qaltasynan tólenui kerek? Bizding týsinbegenimiz de osy. Álde, Shakir Hahazov bastamashylyq jasaghan búl mәselede deputatardyng kózdegeni jeke kompaniyalardyng mýddesi me? Endeshe búl deputattar әldebir qarjylyq toptargha lobbiylik qyzmet kórsetip otyr degen sóz. Memlekettik sektor atynan jeke biznesting mýdesi ýshin júmys jasau kerek deseniz – qylmys.

Altynshy abzasta:

«Bizding kóptegen BAQ-tyng osy júmysynyng nәtiyjesinde kórermender, oqyrmandar shyndyqtyng búrmalanghan kartinasyn kóredi. Al «әblyazov» sekildiler Qazaqstandy diskreditasiyalaugha (elding senimin joghaltugha) jana mýmkindik alyp otyr. Biz әlgindey negativti, jalghan aqparatqa qanyq, tumysynan protestik sezimi basym key qazaqstandyqtar rúqsat etilmegen mitingilerge shyghyp, joldardy jauyp, polisiyany arnayy qúraldar qoldanugha jәne tútqyndaugha mәjbýrlep, arandatyp jatqanyn kórip otyrmyz. Osynyng barlyghy әleumettik jelide kórsetilip, taratylyp jatyr. Al osynyng aldyn aluy tiyis aqparat ministrligi, isting sonynda jýr», – depti.

Birinshiden, «kóptegen BAQ aqparatty búrmalap taratady» dep jalpylama sóileu qyzmettik etikagha qanshalyqty say? Deputat myrzalar naqty faktilerdi mysalgha keltirui kerek.

Ekinshiden, «BAQ-taghy baqylaudyng joqtyghy – Áblyazov sekildilerding paydasyna sheshilip otyr» deu ekiúshty әngime. Áblyazovty aqtau oiymyzda joq. Bәlkim, resmy BAQ-ta mәlimdeme jasaghan da bolar... Dese de ol óz agetasiyasyn kóbine kóp «Feysbuk», «Instagram» nemese «Itub» jelileri arqyly jasap jatyr. Al búl jelilerdi qoldanushy auditoriya az emes. Jәne әleumettik jelide otyrghandardyng bәri qashqyndaghy eks-bankirding aitaghyna erip ketti deu taghy ótirik.

Onsyz da el ishinde internetting búghattaluyna baylanysty syn pikirler az emes. Bizdi qoyyp, qúzyrly biylikting búl búghatyn Halyqaralyq úiymdar synnyng astyna alyp jatyr. Sondyqtan, búl jerde de deputattardyng úsynysy senzurany kýsheytudi súraghanday estiledi.

Ýshinshiden, «Biz әlgindey negativti, jalghan aqparatqa qanyq, tumysynan protestik sezimi basym key qazaqstandyqtar rúqsat etilmegen mitingilerge shyghyp, joldardy jauyp, polisiyany arnayy qúraldar qoldanugha jәne tútqyndaugha mәjbýrlep, arandatyp jatqanyn kórip otyrmyz» deydi.

Búl jerge de naqtylyq kerek. Qazaqstandyq BAQ-taghy negativti aqparattyng agetasiyasyna ergen halyq kóshege shyghyp jatyr ma? Álde, Áblyazov qazaqstandyq BAQ-qa shyghyp, halyqty alangha aidap otyr ma?

Ras, qashyp jýrgen eks-bankirding әleumettik jeli arqyly júrtty alangha shaqyrghany az emes. Biraq, resmy BAQ zangha qayshy múnday әreketke baryp, halyqty mitingige ýgittedi deu naqaq jala.

Álde, deputattar BAQ pen әleumettik jelining parqyn ajyrata almay ma?

«Mitingige shyghyp, joldardy jauyp, polisiyagha provokasiya jasap...» deydi. Ras, jyl basynan beri jýzden asa miting, narazylyq aksiyalary ótti. Júrt mitingke ne ýshin shyqty? «Ádil saylau» dep shyqty. «Jer sheteldikke satylmasyn» dep shyqty. «Ýkimetten jәrdemaqy men jalaqy» súrap shyqty, «Astanada bes sәby shetinep sheyit ketti» dep shyqty. Arysta adamy faktordan bolghan apattan arasha súrap shyqty. Barlyghynda el-halyq óz biyliginen, óz Ýkimetinen, óz Preziydentinen arasha súrap, talap qylyp shyqty. Qaru asynyp, júrtty qyryp salghan joq. Beybit sheruge beybit shyqty.

«Joldy jauyp...» deydi. Sherushiler joldy qashan japty? Arysta aidyng kýni amanynda adamy salghyrttyqtan jarylys bolyp, kisi qaza tauyp, jýzdegen otbasy bosyp shyghyp, Shymkentke barghanda japty. Onda da beybit halyq edi. «Bizdi poligonnyng oghy men otynan kóshirinder» dep talap qyldy.

Deputattardyng «mitingke shyghyp, joldy jauyp» degeni osy bolsa kerek. Basqa qay miting edi? Álde, «Núr Otan» partiyasynyng Astana men Almatyda, Shymkentte ótkizgen beybit mitingisin aityp otyr ma? Áy, qaydam...

Ári qaray, deputattyq saualdyng mazmúny jogharyda bayandalghanday... Oqyp tanysamyz degenderge, mine:

Deputattyq saual:

Ýkimet basshysynyng jauaby:

Týiin. Sóitip, Mәjilisting jeti deputaty mәsele kóteripti. Kótergen bolypty. Ángimesin әdemi bastap kelip, ayaghyn jekening mýddesine búra sóilegenderding sózin jogharyda taldaghan boldyq. Kóp halyqtyng kózinde jýrmese de, kóp shendining ishinde jýrgen búl azamattar kimder desenizder, qysqa-núsqa tanys bolynyzdar, mine:

Shakir Hahazov Almatynyng Jarkentinde tughan. Alghan ataqtary men taqqan temir-tersekteri tegi kóp. Ózi «Núr Otan» partiyasynyng mýshesi. 2016-nyng nauryzynda Assambleya atynan saylanghan. Zapastaghy mayor.

Shaymardan Nurymov – Shәkenning kórshisi. Úighyr audanynyng tumasy. Últy – úighyr. Sovetting kezinde KGB-da, Tәuelsizdik alghanda ÚQK-da qyzmet qylghan. Áskery sheni – polkovniyk.

Narine Mikaelyan – armyan diasporasynyng ókili. Ol da Assambleya tandaghan adam. Jap-jas deputat.

Roman Kiym – kәristerding ókili. Kәris biznesmenderining әlemdik forumynda prezidium mýshesi. Qazaqstan men Koreyadan alghan ataq-marapattary da az emes. 2012 jyldan beri deputat. Eki mәrte saylauda da Assambleya iriktep tizimdegen adam.

Nataliya Júmadildaeva – Qaraghandynyng tumasy. Almaty men Qyzylordada qyzmet qylghan. Múghalim, metodiys, filolog. 2016-da Assambleya atynan saylanghan.

yriy Timoshenko – ukrain diasporasynyng ókili. Eki shaqyrylymgha deputat bolyp saylanghan. Eki shaqyrylymda da Assambleya atynan Parlamentke barghan.

Mihail Chirkov Assambleya deputaty emes. «Núr Otan» partiyasynyng tizimimen taghayyndalghan.  Reseyde tughan. Elshilikte kenesshilik etken. 2016 jylgha deyin Astana әkimine aqyl aitqan. 2016-da partiya tizimimen deputat bolyp tandalghan.

Týiin. Maqsatymyz, Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrligin aqtap sóileu ghana emes, synnyng әdildigine kóz jetkizu. Ras, «atys-shabys, zorlyq-zombylyq» deytin taqyryptar keybir sarjaghal basylymdarda jetip artylady. Oghan zanmen toqtau salu kerek. Alayda, әngimening tórkini – «óz erikteri ózderinde jýrgen BAQ-ta negativting kóptigi – eldegi protestik jaghdaydy ushyqtyryp jatyr» degenge keledi.

Deputattar búl úsynystary arqyly BAQ-taghy senzurany kýsheytudi qoldap otyr ma, joq әlde jeke biznesting jarnamasy ýshin shyr-pyr bolyp otyr ma? «Eldegi beybit mitingining barlyghy qashqan bankirding aidap saluymen bolyp jatyr. BAQ-taghy negativ degening sol dep», – sóilegenine qaraghanda, kópshilikke kóp tanys emes janaghy jeti deputat BAQ pen әleumettik jelining parqyn ajyrata almaytyn siyaqty... Týsiniksiz. Biz de týsingen joqpyz... «Jymyn bildirmey jym-jyrt jatqan búl deputattar da bir sóilepti-au», – degende estigenimiz osy boldy...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz