«Quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin» demekshi, «Islam Ábishev isindegi» bylyqtyng shynyn býgin, sot qúramy is materialdaryn zerttegende kórdik.

«Ábishev «Qazbaylyqtan» para alugha oqtaldy, oghan Týkiyev kómektesti» dep «Sybaylas jemqorlyqpen kýres» últtyq burosy «shedevr» ssenariy jazdy. Ol ssenariyining basty róline Azamat Shaymerdenovti aldy... Alayda, basty róldegi azamat ta, qosymsha rólderdegi tergeushiler de, prokuror da óz rólderin «minsiz» oinau ýshin sauattary da, talanttary da jetpedi...
Olardyng «oyyndaryna» Stanislavskiy aitqan «ne veru!» degen sózdi alghashqy kýnnen bastap advokattar da, biz de aityp kelemiz...

Ótirikteri birinen song biri ashylyp, masqara bop jatyr.

1. Ayyptau jaghy shaqyrghan jiyrma shaqty kuәning bәri de Ábishev pen Týkiyevting paydasyna jauap berdi. Yaghny ol kisilerding qylmysyn dәleldeytin birde-bir sóz aitqan joq. Kerisinshe, qylmysker emes ekenin aighaqtaytyn әngimeler aityldy.

2. Ayyptau jaghynyng eng negizgi, basty kuәgeri Asyljan Jampozov ta óz jauabynda últtyq buro qyzmetkerlerining qiytúrqylyqtaryn dәleldep berdi.

3. Aryzdanushy Azamat Shaymerdenovting ózi advokattardyng súraqtaryna dәleldi jauap bere almay, әbden sasty. Býgin tergeu materialdaryn zertteu barysynda advokattar Shaymerdenovting әr hattamada әrtýrli jauap bergenine sot nazar audaruyn ótindi.

4. Eng qyzyghy, para bergisi kelgen «Qazbaylyq» firmasynyng diyrektory Mәkishevting ol firmagha mýlde qatysy bolmay shyqty.

5. Tergeu júmysy kezinde attap basqan sayyn zang búzushylyqqa jol berilgendigin tizip jazyp tauysu mýmkin emes!

6. Últtyq buronyng arandatushylyqpen ainalysqanyn, o bastan Ábishevke túzaq qúrugha josparly týrde kiriskenderin aitpay-aq qoyayyq...

7. Bәrin ait ta, birin ait - býgin onsyz da «shokta» jýrgen bәrimizdi odan sayyn «shok» qylghan janalyq - «Qazbaylyqtan para alugha oqtalghany turaly» Shaymerdenovting aryzy ERDRda (edinyy reestr dosudebnogo rassledovaniya) tirkelmegen bop shyqty. Tirkelgeni - «2014 jyly 1 mln dollar para aldy» degen aryzy. Ol aryz dәleldenbegendikten, «qylmys qúramy bolmauyna baylanysty» qysqartylghan. Biraq «Qazbaylyqtan para alugha oqtaldy» dep, eki zeynetkerdi 8 ay boyy qapasta ústap otyrghan 50 mln tengelik is boyynsha aryz «Sotqa deyingi birynghay tergeu reestrinde» tirkelmegen.

Al búl jerde anau-mynau azamattyq ne әkimshilik is emes, qylmystyq is qoy!
Tipti, Shaymerdenovting «para alugha oqtalghany turaly aryzy» tirkelmegen de!

Al sanksiya alarda tirkelip, qysqaryp ketken iske alghan da, tirkelmegen is boyynsha qamaugha alghan!

Biraq tirkelmegen, týbiri joq ispen últtyq buro, odan keyin prokuratura, endi mine, sot - 8 aidan beri ainalysyp, elge eren enbegi singen eki arysymyz 8 aidan beri týrmede otyr!

Býgingi is materialdaryn zertteu barysynda jәne advokattardyng aitqanynan mening týsingenderim, qysqasha aitqanda, osylar.

Shirigen jýie emey nemene?!.. Aldynghy tikeley efirde (viydeoda) advokattar týsindirip aitty. Tyndap kórinizder...Qanday bassyzdyqtar oryn alyp jatqanyn halyq kóptep bilgeni dúrys.

Sәule Ábedinova

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Jogharydaghy spiykerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz