Izdeymiz! Izdenemiz! Sarylamyz,
Shyndyqtan jalghandy ashpay, janylamyz.
Bolashaqqa mәngi úran – Bopay Hansha,
Adaspasaq, jolynan tabylarmyz. 

Halyq ýshin, arnalghan adal isi,
Basyp túrghan dúshpandy, sústy mysy.
Saq pen Ghúnnan qaytadan tirilgendey,
Bopay Hansha, Qazaqtyng Tomiyrisi.

El ýshin tughan úlyn qúrban etken,
Sonday ana, oilanshy, kete me esten?!
Kenesary, Nauryzbay sheyitterdi,
Azalaumen ghúmyryn tәrk keshken.

Úly Ana! Barlyq elding anasynday,
Aty óshpes, ótken kýnning jalghasynday!
Erligi úrpaqtargha jol siltegen,
Ótkirligi qylyshtyng almasynday...

...Bopay Hansha turaly oilanyp otyrghanda, osy óleng tilge oralghan edi...

...Bizder qazirgi kýnde ótkendi kóp ansaymyz, babalarymyzdyng ór isterine tanqala qarap, saghynamyz! Atalarymyzdyng kóptegen isterin erlikting shynynday kótermeley baghalaymyz, anyzdargha tura sol maghynasynday senemiz! Onyng basty sebebi, keyingi kezde jenilgen, әbden mysy basylghan, janshylghan úrpaq ókili bolghanymyzdan shyghar! 

Tipten sonau baghzy zamanghy dala úl-qyzdaryn (qazirgi qazaqqa qanshalyqty qatysy baryn) pir tútamyz, al eng qyzyghy keshe ghana el ýshin jalynday janyp ótken túlghalarymyzdy tiyisti dengeyde maqtan tútyp, dәriptey de almaytyn kezderimiz bar! Sonau saq zamanyndaghy Tomiristi maqtan kóremiz, kino da týsiremiz, al artynda óshpes iz qaldyrghan Bopay Hanshany solay dәriptey alyp jýrmiz be? Osy súraq oigha oralghanda, «әr qazaqtyng kókeyinde jýrui kerek-au» degen múnly oigha eriksiz qalasyn...

Áriyne, halyq jadynda el ýshin enbek etip, janyn qighan kóptegen ata-babalar, apa-әjelerimizding aruaqtaryna bas iyip, esimderin qúrmetpen ataymyz. Biraq, kópshiligi eleusiz-eskerusiz qalghany da ras-au! Bopay hansha turaly el auzyndaghy derektermen qatar, zamanymyzdyng zanghar jazushysy Iliyas Esenberlinning talassyz, ghalamat enbegining arqasynda biraz syrgha qanyqpyz da, ol jalpy maghlúmattar mynanday tәrtipte órbiydi.    

Qazaqtyng Úly Hany - Abylaydyng úly Qasym men bәibishesi Aykýmisten alty bala ómirge kelipti. Olar: Kenesary, Sarjan, Esengeldi, Kóshek, Aghatay súltandar jәne Bopay Hansha atymen tarihta qalghan qyzy bolatyn. Tarihy derekter boyynsha, Sarjan men Esengeldi Qoqan qúshbegilerining qolynan ayarlyqpen ajal tapqan. Al, ataqty Kenesary, inisi Nauryzbay, basqa da qazaqtyng súltan-batyrlarymen birge Orys Imperiyasy otarshyldaryna jәne Qoqan Handyghyna qarsy kýres-soghystardyng basshysy retinde jәne kózsiz erligimen elge keninen  tanylghan.

Han Kenening qaryndasy - Bopay Hansha jasynan tәrbiyeli, ózi tóre qyzy bolghasyn, Úly Dalanyng jazylmaghan zandylyqtaryna sәikes, órshil minezdi, namysqoy, er qaruy bes qarudy da, sayatkerlikti de sheber mengergen, ózin qay jerde de bolsyn ýstem týrde ústay alatyn, naghyz halyq úghymyna say, erekshe jan bolyp ósken. Uaqyty kelgende, ata saltqa sәikes, tóre úrpaghy Sәmeke súltangha úzatylghan. Búryn qansha erke, erkekshora bolghanymen Bopay adal jar, sýiikti ana bola bildi, osy nekelerinen alty bala sýigen. 

Kóp úzamay, basynda Qasym súltan bastaghan, keyinirek onyng izin jalghastyrushy aghalary qosa sheyit-qúrban bolghan son, Kenesary súltan bastaghan, Orys Imperiyasynyng otarlauyna qarsy kýres bastaldy!

Uәly hannyng úrpaqtary Kenesary Hannyng úly kýresine qarsy bolghany anyq, mine, sol kezde Bopay Hansha qaysarlyqpen barghan jerinen bólinip, alty úlyn ertip, aghasyna kelip qosylghan jәne olar opat bolghansha jandarynan tabyla bildi. Búl turaly ataqty tarihshy Ermúhan Bekmahanovtyng (sayasy qughyngha úshyraghan) dereginde, Bopay Hansha turaly: «Ózining әskery erlikterimen Kenesarynyng qaryndasy Bopaydyng da danqy shyqty. Ol kóterilisting alghashqy kýnderinen-aq onyng belsendi qatysushysyna ainaldy. Ol ózining kýieui Sәmeke men onyng tuystary súltan Sarteke jәne Dosan Ábilqayyrovtardy da kóteriliske qatysugha shaqyrghan eken, olar qarsy bolghan»... ekendigi aitylady.

Bopay Hansha, kópshiligining erlikteri anau-mynau erge búiyrmaytynday, kóbine qyz-kelinshekterden qúralghan 600-dey (alty jýzdey) arnayy jasaqty basqardy. Búl top negizgi әskerdi ishkertin-tyl jaghynan qaru-jaraq, azyq-týlikpen qamtamasyz etu jәne kóshterdi basqaru, auyldardy qorghau isterimen ainalysty. Elden zeket jinau, kýreske qarsy adamdardy baghyndyru, qajet bolsa shabudy da qoldanumen qatar, qiyn-qystau kezderde alghy shepterden de kórinip jýrdi. Búl isterde ózin myqty jaghynan kórsete alyp, barlyq júmystardy sheber úiymdastyra aldy. Bopay hanshanyng Han Kenesterinde de qatysyp, óz oilaryn aityp jýrgeni, onymen elding sanasqany da derekterden aiqyn kórinedi. El auzynda onyng beynesi: «Ol joryqtarda ózin әielmin dep sezinbey, isine әdil de berik, qatal talap qoya alatyn batyl basshy ekenin tanytqan. Aghasyna úqsaghan sústy da núrly túlghasyn kórip, zatyng әiel ghoy dep sóz tastaytyn úry kózdi jigitterge búiryqty bere jalt qaraghanda, olar kirerge jer taba almay, sasqalaqtap qalady eken...» degen túrghyda saqtalghan. Kenesaryny ata dәstýrmen, týgelge derlik qazaq rulary atynan 1841 jyly, 7-qyrkýiekte Han bolyp saylanyp, Qazaq memleketin qayta qalpyna keltirgenin, qaryndasynyn, barynsha qyzu, quana qoldaghany aitpasa da týsinikti bolar.

El auzynan basqa ataqty jazushy Iliyas Esenberlinning «Qahar» romanynda  Bopay Hansha turaly birshama derekter bar ekenin jogharyda aityp óttik, alayda, ol roman tarihy ghana emes, kórkem shygharma boluyna jәne Sovettik iydeologiyagha baylanysty (jәne oqushylardy tartu maqsatynda), hanshagha qatysty sezim-mahabbat túrghysyndaghy da biraz oqighalar jelisi órbigen (alypqashty sózder boluy da әbden mýmkin). Mysal retinde myna ýzindini keltire ketsek bolady: «Qatyn qútyrghan zaman boldy ghoy osy kez... Syrymbet qyrqasynan bayyn, malyn tastap alty balasymen Kenesarynyng qaryndasy Bopay da baryp qosyldy degen de ras pa?

- Ras. Qasymnyng úldary arlan qasqyr bolsa, qyzdary qanshyq bóri emes pe. Bopay qazir qolyna nayza alyp bir top jigitterdi basqarady desedi. Kýieu júrty, Uәly hannyng auylyn shabamyn dep tisin qayrap jýrgen kórinedi.

- Bopay kelip aghasynyng tobyna qosylsa Janaydar batyr da so jerde desenizshi...

- Nege?

- Janaydar men Bopay jas kezderinde Qozy Kórpesh pen Bayan súluday bolghan joq pa edi? Tek Qasym tóre Janaydardy qara qazaq dep Bopaydy oghan bermegen. Alty bala tapsa da Bopay Janaydar dese ishken asyn jerge qoyady degen ósek bar. Ekeuining basy Kenesary ordasynda qosylghan bolar».

...Búdan basqa bir epizodty keltirsek, jazushy, hanshanyng Han Kenesinde el taghdyryn, jerining mәselesin patriottyq senimde oilaytyndyghyn jәne Orys Ókimetine berilgen adamdargha ymyrasyz ekenin surettey ketken:  

«- Aq patshagha jaghynyp, jany shyghyp jýrgenining ózi de sol emes pe? – dedi Bopay sәl qabaghyn shytyp, - patsha jandaraldary bekinis salyp, kelimsekterine azdaghan ýles bergeni bolmasa, jerding shúraylysy әli de Sәmeke, Núraly, Bókey, Uәly handardyng úrpaqtarynda ghoy. Mal ýshin olar qazaqtyng jeri týgil, janyn berer. Biri býkil Esil, Núra boyyn jaylasa, biri sonau Syrymbet tauynyn, Qúsmúryn men Shúbargha deyingi keng alqabyn alyp jatyr. Al ózgeleri bir Uәly hannyng ana Ayghanym qanshyghy jaylap otyrghan bókterge ýsh bolystyng maly syyady, - Bopay kenet aghasyna ashulana qarady. – Qashanghy ol qanshyqty basymyzgha shygharyp qoyamyz? Qonyrqúljaday ony da shabatyn mezgil jetti, jibermeysing be bir batyryndy.

Kenesary qasqyr kórgen býrkittey týiile qaldy.

- Qatyn aulyn batyr shappas. Qayyn atam júrty demeseng ózing shap!

Tabylghan sózge ýidegiler shu ete qaldy.

- Jón.

- Tapqan aqyl.

- Qatyndy qatyn shappasa, batyr shapqany ersi.

- Uәlihannyng aulyna jolay soghasyn, - dedi Kenesary az sóiley, - eng aldymen arghy bettegi Amanqaraghay prikazynyng malyn beri aidap ótesin.

Quanghannan Bopaydyng eki kózi jarq etti.

- Men dayyn. 

...Búl jerde, týsingenge, Han Kenening ata-saltty temirdey tәrtipte ústaytyndyghy da basa kórsetilip, dәriptelip-aq otyr. Búdan әri romanda:

«...Bir jeti ótisimen alty jýz jasaq ertken Bopay aldymen Amanqaraghay prikazyn, sodan keyin Syrymbet tauyndaghy Uәlihannyng bәibishesi Ayghanymnyng auylyn shapty. Kenesary qoly Kókshetau jaqty shauypty. Eski kek qaytqanday. Al batyr qaryndasy Bopay Syrymbet salasyndaghy Uәlihannyng jesiri Ayghanymnyng keng saray alty aghash ýiining kýlin kókke úshyryp, qoymasyndaghy basuly kiygiz, iylengen terisine deyin qaldyrmay baryn sypyryp әkep, ata kekti bir qaytardy. Endi Kenesary kónildenbegende kim kónildenbek? Qúday abyroy berip Aqmola, Aqtau bekinisteri de tez alyndy. Osy jenisterding arqasy ghoy, endi Qaraótkel, Qarqaraly, Kókshetau, Bayanauyl ókirikterining key auyldary birden Kenesary jaghyna shygha bastaghany»... degen derekter keltiriledi.

Bopay Hanshanyng búnday isteri turaly, kóptegen tarihshylarymyz jariyalaghan arhiv materialdarynda da mәlimetter kóptep úshyraydy, sonyng biri retinde myna derekti keltiruimizge bolady: «Bopaydyng Arghyn ruyna zeket jinaugha kelgeni turaly Patsha Ókimetine jansyz Samrat Mamaev bylay dep habarlaydy: «Kenesary tólengitterimen birge Kenesary isine qatysuymen qyrgha keng tanylghan, onyng әpkesi Bopay da keldi» (kóp jerde qaryndasy delinedi, búnda nelikten әpkesi degen týsiniksiz).

...Bopay Hanshanyng әkelerin tastap, Han Kenege kelgen balalarynyng erjetkenderi de azattyq jolyndaghy kýres-soghystargha erlikpen qatysty, jekelegen jasaqtardy basqardy. Alghash Ermahan Bekmahanov shygharghan arhiv materialdarynan mynanday derekterdi kezdestiruge bolady: «Bopaydyng úly – Núrqan da kóterilisting belsendi qatysushysy boldy. Patsha otryadtarymen bolghan bir shayqasta ol tútqyndalady. Onyng erjýrektigi turaly jýzbasy Lebedev bylay dep jazdy: «Bizding qolymyzda qazir qolgha týskender – Kenesarynyng tughan jiyeni, onyng qaryndasy Bopaydyng balasy, súltan Tórehan (Núrhan – E.B.) Sәmekiyn, Túnghatar bolysynyng qúrmetti bii – IYnemning shәkirti Aydarbek Quandyqov jәne Kenesarynyng tólengiti – Sәrsenbay bar, olardyng alghashqysy janúshyra qarsylyq kórsetui nәtiyjesinde qatty jaralanghan»... Úmytpasam, hanshanyng taghy bir, nemese eki úly Kene Hannyng songhy shayqasynda opat-sheyit boldy. Ókinishke oray, qalghan úldarynyng keyingi taghdyrlary qalay qalyptasqany turaly mәlimetterdi kóre almadym (bir әngimelerde qazir da úrpaqtary bar degendi estigenim bar).

Belgili derekterde Bopaydyng senimdi serikteri retinde, erlikteri kez kelgen erkekten kem emes, «Arghynnyn» qyzy Altynshash pen «Tabynnyn» qyzy Aqbóken, t.b.-dyng esimderi ýnemi atalady.

Bopay Hanshanyng qazaqsha aitqanda kóripkeldiligi de bolghandyghy, oghan qosa qazaq qyzdarynyng Kene Hannyng songhy shayqasyna kóptep qatysyp, kópshiligi opat bolghany, qolgha týskenderi jәne keyinirek, hanshanyng jaulasqandarmen mәmilege kelip, kóptegen tútqyndardy qútqaryp alghan enbekteri belgili qyrghyz tarihshysy Belek Soltonoevtyng (repressiyagha úshyraghan) «Qyzyl Qyrghyz taryhy» atty ýlken enbegining «1847-jylynda Kene Handyn Kyrgyzga ekinchy chabuuluu (koy jyly)» atty tarauynda bylay aitylady: «Kene han kyrgyzga attanarda Bopuykan degen karyndashy «týshýmdó saamayym órttónýp ketti, kyrgyzga attanbanyz» degen.

...Atkoshchu baldar asker emes, alardyn kee birinin algany ých at bolgon. Kazaktyn kyzdary chachtaryn tóbósýnó týiýp alyp kachkan bolso alar taanylbastan kóp óltýrýlgón. Bir kyz chachyn týshýró sala «men kyzmyn» degende sayak kyrgyzynan Norbay balban degen karmap baryp balasyna alyp bergen. Anyn tukumu azyrky kayduulatta bolup, ushul kezde Ketmen Tóbódó.

...Kenensary ólgón song bir jyldan kiyin at, ton, kolgo týshkón kazaktyn kóbýn Kenen-sarynyn bir tuugan karyndashy Bopuykan kelip jyiyp ketken»... Bizge jetken key derekterde adam basyna 60 (alpys) jylqygha deyin qún tólenip, bosatylghan. Al ýilengender bolsa sol elde qala bergen. Jalpy búl soghysta qazaq eli zor shyghyngha úshyrady, qazaq dalasynda aidalyp jýrgen polyak zertteushisi A. Yanushkevichting (1846. Shilde) kýndeliginde «Kenesarynyng 1500 sarbazynan ólidey, eki zenbiregi men 500 qyzynan airylghany» aitylady...

...Hosh delik! Búl aitqandarymyzdyng barlyghyn da kóziqaraqty oqyrman biledi dep oilaymyz. Endigi mәsele, sózimizding basynda Bopay Hanshanyng júmbaqtary dep bastaghan son, sonday oilarymyzben bóliskimiz keledi. Ol qanday júmbaqtar edi degen súraq tuyndaydy. Qarastyryp kórelik!

- Eng aldymen Bopayday asyl apamyzdy qalay ataghan dúrys? Hansha ma, әlde Hanym ba?! «Hansha» degen sóz tilimizde búrynnan bary anyq jәne han túqymynyng shyqqan qyzdargha qoldanylady. Oghan, eski jyrlardaghy «Álpeshtegen hanshasyn, At artyna mingizip»... degen sóz tirkesteri dәlel! Qazirgi kóp kezdesetin «Hanshayym» sózining oghan qatysy bar ekeni turaly, eski jyr-anyzdardan (әiel esimderi kóptep kezdesedi) qosymsha dәreje-atau retinde kezdespegendikten qarastyrmay-aq qoyalyq. Al "Hanym" sózine kelsek, ol hannyng júbayyna qoldanylatyn sóz (qazirgi úghymymyz, әriyne, basqa). Olay bolsa, Bopay apamyz, el auzynda nelikten kóbine «Bopay Hansha» atymen qaldy eken? Bylay qarasanyz barghan jeri de han túqymy ghoy, sondyqtan «Bopay Hanym» ataluy kerek emes pe?! Búnyng syry әlde, barghan jerinen sanaly týrde bas tartyp, aghasy bastaghan qozghalys-kýreske qosyluynda ma jәne solay bolghandyqtan, Sәmeke súltan da odan resmy týrde bas tartty ma eken degen oilar da keledi. Biz de sondyqtan, el auzynda, jadynda kóbirek saqtalghan, yaghni, «Bopay Hansha» atty ataumen aitudy jón sanadyq;

- Bopay Hansha da kóptegen zamandastary siyaqty, sol zaman aghymyna sәikes, typ-tynysh Orys Imperiyasy biyligining qoltyghyna kirip alyp, shen-shekpen, syilyqtar alyp, baylyghy shalqyghan hanym retinde balalaryn oqytyp, typ-tynysh ómir sýruine tolyq mýmkindigi boldy! Alayda, ol aldy belgisiz, arpalysqa toly, bas ketetin ómir jolyn erikti týrde tandady. Tughan balalarynyng ómirin kýres jolyna, erkindik jolyna aiyrbastaugha dayyn boldy! Búnyng syry nede, eger, tek qana, bauyrlaryn qimaghandyqtan ghana dep oilasaq, qatty qatelesetinimiz anyq! Bopay apamyzdyng búl jerde jeke bastyng mýddesi emes, týgel el qamy, halyq taghdyry siyaqty joghary dengeydegi úghym iyesi ekenin sezinuge, biluge tiyispiz desek qatelese qoymaspyz! Búghan, barghan jerining de osal emestigi beseneden belgili bola túra, alty birdey úlyn ertip Han Kenege baryp qosylghany, sol erlik isterdi barynsha qoldaghany sonyng dәleli bolsa kerek! Sәmeke súltan qalaysha balalaryn jiberip qoydy, nege ol jasóspirim úldar, kóptegen zamandastary siyaqty jýrmey, shen-shekpennen bas tartyp, qaterge toly joldy tandady! Tughan әkesine qaraghanda naghashy júrtyn nelikten erekshe syilady, jaqsy kórdi, mine, búl da Bopay Hanshanyng bir júmbaghy bolsa kerek;

- Han Kene jaqyn tuystary 15 (key derekterde 17) súltandarmen jәne adal serikteri 1500-dey adamymen birge qayghyly sheyit-opat bolghan son, birge kelgen qalghan júrt (az emes edi 10 mynnan astam adam) jan-jaqqa taryday shashylghan edi, Aghybay batyr bastaghan biraz el ata-júrt Arqagha asty, keybireuler Jetisudyng әr týkpirinde qaldy (mysaly, bizding Taldyqorghan ónirindegi úrpaqtary qazir de kezdesetin «Arghyn», «Jaghalbayly», «Kerey», «Qanly» rularynyng adamdarynyng búl jerge keluin aqsaqaldar sol oqighalarmen baylanystyratyn). Al, aman qalghan, óz tuys-jaqyndaryn, auyldas adamdardyng kópshiligin shanyraqtyng ýlkeni retinde Kóshek súltan jinastyryp, Shymkent ónirine qonystandyrdy (ondaghy tiri qalghan Kene Hannyng úldarynyng arghy ómir joldarymen biraz tanyspyz). Sol kezde Bopay Hansha qayda ketti, ol oqighalardan son, bir jyldan keyin ózi baryp, qyrghyzdyng basty adamdaryna «ólgender óldi, tirilerdi qaytarynyzdar» dep kelisim-qolqa sala jýrip, qiyn isti salihalyq-danalyqpen qiilastyra keltirip, biraz jandy qaytardy dedik, olardy qayda apardy eken? Keyingi ómiri qalay qalyptasty, ómirden qashan jәne qalay ótti? Búl da bir jýmbaq;

...Mýmkin, búl júmbaqtardyng biraz sheshimine Aqtóbelik Almaz Jantiykenovtyng әkesi Súltan qariyadan (1909 jylghy) estigen, esteliktey qalghan myna bir 1970 jyldardaghy әngime arqau bolar. Zerdelep kórelik (biraz órnektegenmen de, jalpy әngime nobayy saqtaldy):

«...- Atadan erjýrek tughan Qasym súltannyng altyn qúrsaqty bәibishesi Aykýmis anamyz ómirge ataqty úldarymen qatar bar qazaqqa maqtanyshqa ainalghan Bopay Hanshany da dýniyege әkelgen! Aghalarynyng erligi bir tóbe desek, әiel basyna qaramay qazaq ýshin jan bergen úrystarda erlikpen kózge týsip, artynda óshpes iz qaldyryp, tarihta mәngi aty qaldy. Jasynda búlang ósken erke hansha, Sәmeke súltangha úzatylyp, adal jar bola bildi, alayda barghan jeri aghalaryna qarsy bolghanda, bәrin tastap, alty balasyn ertip, Kenesary Hangha qosyldy. Barlyq úrystaryna qatysqanymen qatar, aqylgóiligimen de kózge týsken, qyrghyzben úrys bastalarda qyzba Nauryzbaydy basyp, talay jerde aqylyn aityp ta otyrghan, negizi, aghayyn elmen shataqtasqandy mýlde qoldamaghan da eken! Biraq, bolar is boldy!

Han Kene, Nauryzbay, Erjan, Qúdaymendi súltandar, kóptegen batyr sarbazdar, oghan qosa óz úldary da sheyit bolghan sol úrystan son, Bopay Hansha, óz ayaghyn ózi shaynaghan qaqpangha týsken bóridey kýy keshken! Bir kýnde shashy agharyp, betterin әjim basyp, búrynghy sústy súlulyghynan airylyp, úlghayghan jangha ainalghanday bolyp shygha kelgen desedi. Degenmen, asyldyng aty da, zaty da asyl, bolghan iske berik bolyp, qyrghyzdyng manaptaryna baryp, kelisimge kelip, kóptegen tútqyndardy bosatyp alghan eken. Oghan ózinde qalghan mal-mýlkin týgel júmsap, elden de jylu-kómek súraghan!

Sodan Arqagha qaytqan son, Bopay Hansha kýshigin aldyrghan qasqyrday alasúryp, qasyna senimdi jigit-qyzdardy jinastyryp, kezinde Han Kenege qastasqan bay-biy-súltandardan ósh aludy bastaghan. Onday auyldardy shauyp, maldaryn barymtalaghan jәne olja dýniyelerdi ózi almay kedey-kepshikke ýlestirip ketip otyrady eken.

Óshtesken orys, kazak-orystardyng da talayymen shayqasqa da týsken eken, tipten olar Bopaydy «Stepnaya volchisa, Nevidimka, Amazonka...» degen ataularmen ataghan desedi. Búnyng bәri kýtpegen jerden bas salyp, artynsha ústatpay lezde joq bolyp ketkendikten tuyndaghany sózsiz. Mýlde óshteskenderding bastaryn shauyp alyp, tuystaryna jiberip te otyrypty.

Búl óshpendilik arta týsedi, sirә, Bopay Hanshany jaqtaytyndardyng qatary óse týsse kerek, ony jayshylyqpen ústap alu mýlde mýmkin emestey kórinedi. Óshtesken auyldaryna ayaq-asty, kýtpegen jerden shabuyldar jasap, ústalmay qútylyp ketip otyrady. Búl da olardyng ishtey jaqtastarynyng kóptigin jәne tileules adamdardyng habar berip otyrghanyn kórsetse kerek. Alayda, birde bir by me, súltan ba ayarlyqpen «tatulasayyq» dep aldap shaqyryp, Bopay Hanshany qolgha týsiredi de, Orynborgha Orys biyligine tapsyrady. Jaqtastarynyng artynan qatty qudalau jýredi, әitkenmen, onshaqty adal adamdary hanshany satqan adamnyng balasyn ba, inisin be qolgha týsirip, ony bosatudy talap etedi. Amaly qalmaghan әlgi adam, Orys biyligine baryp, «ózining qateleskenin» aityp, beretin paralaryn berip, Bopaydy bosatudy súraydy. Orys biyligi hanshany bosatqanymen odan «endi qylmystyq isterge barmaugha» uәde alady.

Bopay Hansha tútqynnan bosatyla salysymen onyng adal serikteri taghy toptala bastaydy, biraq, búl joly hansha olardy ózi taratyp jiberedi. Ózine mýlde adal berilgen eki jigitti ertip, elden jyraq jaqqa ketip qalghan desedi. Sodan bastap ózine «endi hansha da emespin, hanym da emespin, elge endi joqpyn! Kenesary men Nauryzbaydyng kýiigin ómir boyy arqalap, azalap qana ótermin» dep sert bergen eken. Sol sózinde túryp, songhy qasynda qalghan eki jigitting birine kýieuge tiyipti, sodan keyingi uaqytta da birer bala sýigen degen de sóz bar.

Bopay Hanshanyng dýnie salghan jeri Aqtóbe oblysy, Áyteke By audanynda, Yrghyzdyng boyynda, ziraty «Kilem Jayghan» degen jerde, biyigirek tóbening ýstinde ornalasqan...». 

...Bizder búrynghyny ansaymyz, sebepterin de jogharyda sholyp óttik! Erlikke toly sanaly ghúmyry el ýshin kýresumen ótken, bar taghdyry ayanyshty tragediyalyq oqighalargha toly, Bopay Hanshany da el úmytqan joq! Qazirgi kýnde es jiyp, el ardaqtylaryn eske alyp, dәriptep jatqan uaqytymyzda onyng da esimi úmytylmasy haq...

...Qosymsha mәlimetter biletinder bolsa, tolyqtyra jatar...

PS: Qúrmetti aghayyndar! Aqtóbelik Almaz Jantiykenov bastaghan yntaly top, Bopay Hanshany dәripteu barysynda biylikke birtalay úsynystar engizip jatyr eken, qoldayyq! Sonyng biri hansha turaly jinaq shygharu! Arnalghan enbekterinizdi әzirge maghan jiberulerinizdi súraymyn (janrgha shekteu joq). Habarlasynyzdar (FB jelisinde osy Azken Altay atymen tirkelgem)! 

Azken Altay

Abai.kz