Bolishevik músylmandar qazaq mәdeniyetin ólimshi hәlge keltirgen song etikagha qayshy jana erejeler endirdi. Sonyng biri: kisining qúlshylyghy men senimi jayly elding kózinshe qadalyp túryp ashyq súrau.

Mysaly, songhy 15 jylda eng kóp taraghan súraq bylay: «Siz namaz oqisyz ba?» Osy súraqtyng epiydemiya siyaqty taraghany sonsha, bolishevik músylmandar ony kóringen minberden kez kelgen adamgha qaratyp qoya beretin boldy.

Tipti 2004 jyly Almatyda klassik jazushy M.Maghauinmen shygharmashylyq kezdesu ótip jatqanda studentter «Siz namaz oqisyz ba?» dep súrady. Tipti jurnalistik etikagha jat bolsa da key jurnalister efirde úyalmay osy súraqty qoyady.

Órkeniyetti elde kisining diny senimi men qúlshylyghyn súrau etikagha jatpaydy. Ol mәseleni Qúday men qúldyng arasyndaghy qúpiya, intimdi mәsele dep qaraytyn mәdeniyet kóneden qalyptasqan. Orta ghasyrda Mәulәna Rumy ol jayly «Adamnyng Allamen qatynasy, erli-zayyptynyng nekesindey syrly bolsyn» degen edi.

Jan әlemin tereng zertteytin ekzistensiya psihologiyasy búl mәseleni bylaysha tarqatady. Diny senimin ashyq talqylau adam tabighatyna jat. Ony ghylymda «diny úyandyq» (religioznaya stydlivosti) deydi. Diny úyandyq iman jayly ashyq aitugha rúqsat etpeytin týpsanadaghy psihikalyq mehanizm. Búl mehanizm de Allanyng adamgha bergen kóp nyghmetining biri. Sebebi DINY SENIM de mahabbat pen ólim siyaqty intimdi taqyrypqa jatady. Kez kelgen adam ghashyqtyq sezimi jayly ashyq aitugha úyalady. Ólimi jayly onashada tolghanady. Búl taqyrypqa basqanyng kiriskenin qalamaydy. Senim men qúlshylyq ta solay. «Siz namaz oqisyz ba?» dep súraytyndar basqanyng eng nәzik, eng qúpiya, eng intimdi zonasyna túmsyghyn tyghady.

Bayqasanyz múnday saual birden jaghymsyz sezim tudyrady. Al, ghalymdar bylay dep qatang eskertedi. «Senim, Mahabbat jәne Ólim adamnyng intimdi syry. Aqyldy adam búl ýsheuin jariya boludan saqtap qorghasyn. Intimdi aimaqqa eshkimdi kirgizbesin. Bótenning nazary osy aimaqqa súqtanghanda olar shynayy qalpynan airylady»

Key ghalymdar osy oidy mynaday mysalmen týsindiredi. Qúlshylyqta otyrghan taquagha jaryq týsirip, viydeokamerany betine tóndirsen, onyng shynayy qúlshylyghy sol zamatta talqan bolady.

Dosym saqal ósirdi. Joldasym balaghyn kesti. Agham biyl taghy da onynshy ret qajylyqqa bara jatyr. Men biyl taghy da orazamyn» degen jarnamalyq ólshemge ótti. Negizinde shyn taquanyng imany qoghamgha tikeley emes, janama týrde bilinui kerek edi. Momyn adam dinshildigin jasyrsa da halyq onyng taqua-tauazy ekenin isinen bilip qoyady.

Bolishevik músylmandar 2007-2008-shi jyldardan bastap sahna júldyzdarynyng «asyl imanyn» ashyq jarnama jasaugha kóshti. Toy-tomalaqta tost berilse «Qúdaygha shýkir, bes uaqyt namazdy ýzbeymin. Júmadan qalmaymyn. Oraza ústaymyn» dep sóz bastau sәnge ainaldy. «Jәnnatta jolyqqansha» dep qoshtasatyn «mәdeniyet» payda boldy.

Jyltyraghan jurnaldyng birinshi betine hidjap kiyip, qolyn jayyp dúgha jasap, janarynan kóz jasy domalap bara jatqan әnshi qyz-kelinshekterding әdemi suretteri qaptady. Óner júldyzdary Qaghba men zәulim meshitting fonynda selfy týsiruden jarysty. Endi bir parasy qúrbandyq shalyp jatqan suretin әleumettik jeli arqyly taratugha qúmar boldy. Búl endi jәy ghana refleksiya emes, GIYPER-REFLEKSIYaNYNG naghyz ózi edi. Imannyng jarnamasy shekten shyqty. Frankl aitqanday adamnyng imany әbden qoilanyp, aqyrynda zatqa ainaldy.

IMAN dep atalatyn eng intimdi sezimning biri әbden jalanashtanyp, býkil qasiyetinen júrday boldy. Ghalymdar ony qúpiya ústap, súq kózden saqtandar dep kenes berip edi, búlar ony barynsha jalanashtap, kim kóringenning túmsyq tyghyp, iyiskep kóruine jaghday jasady. Osynyng kesirinen músylmandar ruhany degradasiyagha úshyraydy. Sondyqtan da ekzistensialister iman men qúlshylyq jarnamasyna qatysty taqyrypty bylaysha qorytqan:

«Bizding mindet adamnyng boyyna transsendentti (ghayyptyq, tәnirlik) sipatyn qayta darytu. Qúdaydyng immanentti sipaty men transsendentti sipaty qatar daraghanda ghana pende shirkin kәmil ADAM túrpatyna oralady. Ghayyptyq qasiyetteri tirilgende pendening úsaq-týiek kem-ketigi kórinbey ketedi. Kisining osy dýniyening shenberinde kórinetin immanentti obrazy eshqashan kәmil adam tughyzbaydy. Adam qalay da boyynan tәnirlik sipatyn tabugha mindetti. Olay etpese qadirsiz pende qalpynda ólsheuli ómirin ókinishpen ayaqtaydy. Demi ýzilgenshe ózine ózi karikatura jasap qor bolady».

Abay atamyzdyng tilimen aitqanda ittey qor bop, ózine sóz keltiredi.

Sanjar Kerimbaydyng әleumettik jelidegi paraqshasynan

Abai.kz