Aqyn, aghartushy danyshpan Abaydyng beynesi tarihtyng әrbir kezeninde suretshilerding qyzyghushylyghyn tudyrghan. Búl әriyne óte kýrdeli maqsat әri mindet.

Abaydyng qaytalanbaytyn birtútas obrazyn jasau ýshin jetkilikti mәlimet bolugha tiyis. Mine osy salada is jýzinde ghylymiy-zerttelgen enbekter joqtyng qasy. Beyneleu ónerinde Abay obrazynyng teoriyalyq maghynasyn týsindiru de sheshilmegen mәsele. 1887 jyly naturadan salghan jalghyz týpnúsqa suretti (P.Lobanovskiy salghan) jәne Abaydyng fotosuretterin negizge ala otyryp ónerding barlyq janrynda birtútas kórkem obraz núsqasyn qalyptastyru da qolgha alynbaghan. Áriyne, Qazaqstan beyneleu ónerinde Abay obrazyna qatysty enbekter joq dep aita almaymyz. Danyshpan Abaydyng obrazyn jasaugha birqatar әigili suretshiler men mýsinshiler ýles qosqan. Mysaly, N.Krutilinikov, Á.Qasteev, L.Leontieva, N.Núrmúhambetov, E.Sidorkiyn, Q.Teljanov, A.Rahmanov, I.Isabekov, K.Kametov, A.Ghalymbaeva, R.Esirkeev, H.Nauryzbaev, D.Elbakizde t.b.

Qazaqstannyng halyq suretshisi Á.Qasteevting shygharmashylyghy kóp elderge mәlim. Á.Qasteev ózindik dara qoltanbasy bar suretshi ghana emes, eline degen mahabbatyn kartinalary arqyly kórsete bilgen birtuar azamat.

Abay túlghasy Á.Qasteevting sýiikti keyipkeri boldy. Suretshining qylqalamynan tuyndaghan «Abay kiyiz ýy aldynda», «Jas Abay», «Abay jaz jaylauda» shygharmalary osyghan dәlel. Á.Qasteev Abay eline eki ret kelip, úly aqyn jayly mәlimetter jinap realistik tamasha enbekter qaldyrdy.

H.Nauryzbaev – Qazaqstannyng halyq suretshisi, mýsinshisi, Almaty qalasyndaghy  «Abay» eskertkishining avtory. Osy eskertkish – Abay obrazyn meylinshe anyq kórsetetin qúndy tuyndy. Onyng qúndylyghy mýsinshining keng zertteu tәjiriybesinde jatyr. Mýsinshi aqynnyng eskertkishin jasau barysynda M.O.Áuezovting kenesi boyynsha Abay eli Shynghystaugha baryp úly aqynnyng jerlesteri men tuys jamaghatymen jaqyn tanysyp, olardyng minez-qúlqyn, bet әlpetterin, keskinderin zerttep beynelik mol maghlúmat alghan. Abaydyng Aqylbaev Baghysh Álmanbetúly degen shóberesining syrtqy keskini basqalarynan góri aqynnyng keskinine keletindigin angharghan. Baghysh óz kezeginde monumentti mýsinning modelin jasaugha prototip bolghan. Suretshi H.Nauryzbaev kóp izdenisterdin, múqiyat zertteulerding arqasynda jәne kemenger jazushy M.Áuezovting eskertpeleri men kenesterin basshylyqqa aludyng negizinde әigili monumentti eskertkishti jasap shygharghan. Búl – qajymas enbektin, sheberlikting kórkem nәtiyjesi әri shyndyghy.

Semey qalasynyng ortalyghynda belgili mýsinshi D.G.Elbakidze somdaghan monumentti Abay eskertkishi túr. Búl eskertkish 1972 jyly saltanatty týrde ashyldy. Abaydyng obrazy óte útymdy әri, shynayy somdalghan. Búl Abay obrazyn beyneleudegi biregey eskertkish dep aita alamyz.

Elimizde kóptegen mýsinshiler, suretshiler, oishyl, aqyn-aghartushy, danyshpan Abay beynesin týbegeyli zerttemey, búryn keskindelgen kartinalardy salystyru negizinde jasay beredi.

Portret – beyneleu ónerining janry, onyng mindeti men maqsaty naqty adamnyng syrtqy keypin týsiru, adamnyng jeke erekshelikterin kórsetu. Osy orayda, әigili suretshi Orest Kiprenskiyding shygharmashylyghy eske týsedi. Ol Pushkinning portretin jasaudy arman etken. Ári aqynnyng jan dosy bolghan O.Kiprenskiy Pushkindi naturadan salghan biregey әigili sheber. Suretshi ózining qaharmanyna sonshalyqty sýiispenshilik yqylaspen, asqan jauapkershilikpen kelip, kórermenderdi onyng túnghiyq janyna tereng ýnilu sheshimin tapqan.

Úly Abaydyng danyshpandyghy uaqyt kenistigimen synalghan. Ol birinshi bolyp qazaq dalasynda Pushkinnin, Lermontovtyn, Tolstoydyng jәne Krylovtyng shygharmalaryn audarghan jәne sonday-aq Getenin, Shillerdin, Bayronnyn, Miskevichting shygharmalaryn ózinshe týsindirudi de iske asyrghan. Solardyng ishinde Abay M.Lermontovtyng ólenderin kóp audarghan.

Al, beyneleu ónerine keletin bolsaq, Lermontovtyng kózi tirisinde salynghan portretterining 15-i osy kýnge deyin jetken. Sol portretterding jeke bireuinen kemenger aqynnyng syrtqy keskininen, onyng kópqyrly ishki әlemin jetkilikti elestetu mýmkin emes. Dey túrsaq ta, býtindey alghanda joghary bilikti kәsiby suretshilerding jasaghan portretterinen (F.O.Budkiyn, P.E.Zabolotskiy, A.IY.Klunder, K.A.Gorbunov) Lermontovtyng naqty beynesin elestetuimizge әbden bolady. Ayta ketuimiz kerek, Yu.Lermontovtyng ózi tamasha suretshi, ol akvareli boyauymen qaghazgha ózining avtoportretin salghan. Kemenger aqyn Kavkaz taularynyng peyzajdaryn óte keremet jazghan, biz osydan onyng san qyrly ekendigin angharamyz.

Nemisting úly danyshpany Getening beyneleu ónerindegi portretteri óte kóp. Úly aqynnyng bet әlpeti, keskini osy kýnge deyin zerttelude. Mysaly, zertteushi ekspert-fizionomist Mihaeli Heytli  úzaq uaqyt kompiuterlik tomografiyanyng kómegimen zertteu jýrgizgen. Getening kózi tirisinde mýsinshi Gottlob Vayser (1780-1815) alghan bet әlpetining gips maskasy aqynnyng dәlme dәl keskinin bere alady degen sheshimge kelgen. Úly aqyn ol kezde 58 jasta edi.

Bizding elimizde suretshiler Abay obrazyn ózderining jeke tәjiriybesine sýienip nemese bolymsyz materialdargha ghana qanaghat qyp tuyndylar jasaydy. Sonday kәsiby suretshilerding de shygharmashylyq kartinalary jetkilikti. Jogharyda atap ótkenimizdey P.D.Lobanovskiyding naturadan qaryndashpen salghan jalghyz sureti Semeyding Abay muzeyi qorynda saqtauly túr. Ol kezde Abay 42 jasta bolghan. Shashy ósinkiregen, qara shashty, jaq sýiekteri shyghynqy, saqaly da sonday úzyn emes.

Úly Abay kózi tiri kezinde fotosuretke eki ret týsken, keleshekte arhivterden taghy basqa suretteri tabyluy әbden mýmkin.

1, Abay balalary Aqylbay Abayúly (35 jas) jәne Turaghúl Ibragiymúly (21 jas) 1896 jyl, Semey qalasy.

2, Abay otbasymen. 1903 jyl. Fotosuretting týpnúsqasy Semey qalasyndaghy Abay muzeyinde saqtauly. Ol suretti 1940 jyly M.O.Áuezovting ózi syigha bergen.

Osy derekti ýsh qújatty negizge ala otyryp Abaydyng ikonografiyasyn (suret, symbat óner shygharmalarynan bireuding beynesin bilip jazu) beyneleuge әbden bolady. Fotosuretterde Abaydyng keskini (obliygi) anyq kórinedi jәne minezinen de mәlimet beredi.

Suretshi retinde meni qynjyltatyny úly Abaydyng beyne obrazyn suretshiler qanday rakursta beynelese de onyng bet әlpeti, shyn keskini, aiqyn bolugha tiyis. Úly adamnyng beynesine nemqúraydy qaraugha bolmaydy.

Qazaqstan baspalarynda Abaydyng fotosuretteri jetkilikti jәne keng taraghan. Biraq, sol fotosuretter úly Abaydyng beynesin týpnúsqaday anyq bere alyp jýr me?

Sebebi әrtýrli baspalarda qaytalanyp týsirile beredi jәne kompiuterde óndeledi, kóptegen suretteri retushtalghan, yaghny óndelgen, keybiri mýldem ózgeriske úshyraghan. Osynday suretterden Abaydyng anyq keskinin kórip elestetu de onaygha soqpaydy. Mening oiymsha, derekti qújattardy ne suretterdi óndeuge mýldem bolmaydy. Tarihy qújattardy sol alghashqy qalpynda saqtau keleshek úrpaqtyng zertteuine mol maghlúmat beredi.

Osy orayda filosof D.Didronyng «Pravda prirody esti osnovanie pravdopodobiya v iskusstve» degen pikiri eriksiz oigha oralady. Birneshe jyldar boyy, Abaygha baylanysty kartinalardy, fotosuretterdi zerttep aqynnyng keyip-keskinin anyqtap bilu maqsatyn qoydym. Úly aqyn tuyp ósken jerlerdi zerttep beyneledim. Qasqabúlaq auylynda túrdym jәne enbek ettim. Auyl aqsaqaldarynyng әngimelerin tyndap mәlimetter jinastyrdym. Meni úly Abaydyng realistik beynesi, aqynnyng últtyq keypi men minezi oilandyrdy. Abaydyng portret suretterin birneshe qaytalap beyneledim. Onyng kópshiligi jeke jinaqtaushylardyng qolynda saqtauly. Jyldar ótken sayyn, Qazaqstan beyneleu ónerinde jasalghan kartinalardaghy Abay obrazy, keskini kórermenderge ýirenshikti bolyp ketkeni ras. Biraq, mamandar osy olqylyqty tereng zerttep birynghay ortaq pikirge kelui kerek degen ýmitpen osy maqalany jazyp otyrmyn. Negizinde, búl is – kәsiby ónertanushy-zertteushilerding mindeti.

Turaghúl Qúnanbaev «Ákem Abay turaly» esteliginde «Men әkemdi tanyghanda, әkemning jýzi ashyq, ajary syrtynda, kózi ótkir, ashuy da, quanuy da jyldam, shiraq jandy adam edi. Mәjilisi qyzyqty, sauyqshyl, dastarhany asa mol edi. Bir ispen qyzyqtamay, jay, salbyrap, sharuasyn istep otyrmaushy edi», – dep suretteydi.

Turaghúl 1889 jyly 14 jasynda: «Búl jyly әkemning belsenip ghylym jolyna kirisken jyly eken. Artynan abaylap qarasam әkemning әmse ýide otyrghandaghy kiyip otyratúghyn bayaghy kóilek, basynda taqiyasy, onyng syrtynan tysqa shyqqanda kie salatyn japeter aq eltiriden istelgen kók satinmen tystalghan kók bórki. Anda-sanda eti salqyndasa jamylatúghyn sary tony bar...», – dep jazady.

Búl suretteuler shyndyqqa jatady jәne derekti estelik. 90-jyldary әkem Ótepbaev Núghymannan Abaydy siz kórdiniz be dep súraghanymda, 9 jasymda әkemmen erip bir jiyn toyda kórdim dep edi. Sonda, ol kisi qanday adam degenimde «Ýstine shapan kiygen, basynda taqiyasy, tolyqtau kelgen, búrylyp qaraghanda kózi ótkir súr», – dep edi.

Áriyne, adamnyng keyip-keskini kýnine ózgeriske úshyray beredi, biraq sol qúbylmaly-qúbylystan suretshi min tappaytynday keskin jasap shyqqany abzal. Ol jay ghana úqsastyq emes, jarqyn beyne, minezdik keyip, obrazdyng búrtútastyghy t.s.s.

2019 jyly Abaydyng eki balasymen týsken fotosuretin negizge ala otyryp, aqynnyng grafikalyq portretin birneshe qaytalap beyneledim.

Áriyne, Abay obrazyn jasau, onyng túnghiyq janyna ýnilu óte kýrdeli boldy. Degenmen, grafikalyq suretke múqiyat qarasanyz, siz odan Abaydyng keyip-keskinin, shyndyqty angharasyz.

Múqiyat zertteuler negizinde tuyndaghan Úly Abaydyng ikonografikalyq portreti  aqynnyng 175 jyldyghyna syy dep bilersizder.

P.Lobanovskiy salghan suret

Ótepbaev Núrbúlan
Qazaqstan Suretshiler odaghynyng mýshesi, Shәkәrim uniyversiytetining professory

Abai.kz