SEN QÚRANNAN JARATYLDYN,  QÚRAN – ÓZIN!                                                                      

                                                  «Sóz patshasy – Qúran. «Bol!»sonyng ishinde»

                                                                                                                   Ayannan. (Qúran tilimen jazylghan ilim)                                

Bismillay Rahmany Rahiym

Assalamu ua aleykum, ilim – ghayyptan. Men ghayyptan ózime Qúran tilinde týsken búl ilimdi óz týsinigimmen oqyrmangha jetkizgim kelip otyr. Nesin jasyramyz, qazirgi qogham adamdarynyng kópshiligi zaman aghymymen ózderin dinnen alshaqtatyp alghan. Onday jandargha din turaly, Qúran tilimen (!) sóz aityp týsindiru onay sharua emes. Al Qúran men әdebiyet jayly kýrdeli taqyrypta sóz bastau ýlken jauapkershilikti talap etedi.

Dinning joly әri nәzik, әri kýrdeli dýniye. Din turaly aitqanda – Qúran qaghidalarynan esh auytqugha bolmaydy. Óitkeni, Qúran jandy dýnie jәne ol adamgha tәueldi emes, adam Qúrangha tәueldi. «Qúrannyng adam balasyna әseri bar ma, ayat degen ne, sony bildiretin, ayat ishten be, ne syrttan keletin dýnie me, iә sen sonymen qúralyp túrsyng ba?» - degen saual qazir әrkimnin-aq kókeyinde. Men búl maqalada sony ilimmen kórsetudi maqsat túttym. Taghy bir eskertiler erekshelik, ilimshi din turaly әngime jazghanda ony dengeyine qaray tiri Qúran ózi jetegine alatyndyghyn da aldyn ala eskertemin. Mine, qazir de solay bolyp otyr.  Búl – erekshelik. Maqalamyzdy bastaugha  «Muminun» sýresinin; «Shynynda biz adamdy balshyqtyng manyzynan jarattyq»- degen ayaty týsti. Endi osy ayat ary qaray bizding aitpaq oiymyzdy qalay jeteler eken?

Dýniyede kitap jetedi. Osy kitaptar qataryna qosyp Qúrandy «Qúran - әdebiyet» dep aitugha bola ma? Shynynda, Qúran sózi әdeby jay til me? Bәrimiz bilemiz – Qúran Qúdaydyng sózi. Qúday mәngilik tiri bolghan son, onyng sózi de mәngi tiri. Myna kelgen ayat alghashqy sózdi neden bastady? Alla Taghala  Adamdy topyraqtan jaratqanynan bastady. Onday bolsa qúdireti kýshti Qúday, osy ayatta kitap mәselesinde, Qúran turaly әngime aitqan bolsa, jetkizgen ayatynda; «Ey, búryn jaratylghan pәnde» deytin edi. «Ey, jaratylghan pәnde nemese búryn jaratylghan pәnde» deytin edi Qúrandy aitpas búryn. Demek, Alla taghala ózin aitpas búryn, ayatta adamdy neden jaratqanyn aityp jatqan bolsa, onda biz qayda kirip túrmyz. Qúrangha kirip túrmyz. Qúran adamnyng neden jaratylghanyn aituda. Endi osy sózge mәn berelik. Qúdireti kýshti Qúday bizge búl ayatta, ózinen búryn aldyna ayatty qoyyp, sosyn adamdy aityp túr. Onday bolsa, Qúran әdebiyet emes, jay kitap ta emes! Endi «Jyn» sýresinen kelgen myna ayatty qabyl alayyq; «(Alla búiyrdy); Eger olar (jyndar men adamdar) dúrys jol ústanghan bolsa, olargha mol su nәsip etemiz».

Alla taghala aldymen ; «Seni men topyraqtan jasadym» dedi. Alla adamdy Qúrannan keyin jaratqanyn, ony óz sózinen keyin jaratqanyn dәledep aitumen birge, osy jaratylystyng ishinde Qúrandy adam men jyngha búiyrghanyn eseptep aitty. «Olargha mol su nәsip etemiz» deydi. Ne dep sen basyndy kóterip kele jatyrsyn?  Alla taghala; «Ey, búryn jaratylghan, men saghan búny keyinnen berdim» dep aityp jatqan joq qoy. «Búiyrdym, búiyryldy olargha» deydi. Onday bolsa qúdiretti kýshti Qúday, adamdy Qúrannyng ishinde jaratqanyn aita túryp, adamgha osy Qúran búiyrghanyn, Alla ózining sózin adamgha búiyrtqanyn aituda. Múnday jaghdayda adam shekten shygha ma? Shekten shygha almaydy. Osy sózben qúdireti kýshti Qúday adamdy sýiispenshilikpen jaratqandyghy sonshalyq, ózining osy sózining ishinde baqyt ta mol bolatyndyghyn adam men jyngha senimmen aituda. Osy jerde «Qúran әdebiyet pe, Qúrandy oqu kerek pe?» degen súraq qoyylu mýmkin be? Joq. Ilimde onday әbes súraq qoyylmaydy. Egerde Alla seni Qúrannyng ishinde jaratqan bolsa, búl ayatta qúdireti kýshti Qúday ózin aldygha qoyyp jatyr. Sening jaratylghanyndy, biraq osy sózben sening adam bolatyndyghyndy qúdireti kýshti Qúday jetkizude. «Ilim ne?» degen adamgha berer jauapty menzep týsindirip jatyr. Ayattyng adamgha qanday jaqyndyghy bar. «Ayat adamgha syrttan kele me, әlde sening ishinnen be? IYә, sen sonymen jaratylghansyng ba?» degen ýsh dýrkin mәseleni qatar kórsetip túr. Búl «Qúrandy tek jattau kerek, ol maghan syrttan keletin kómek nemese ishte túrghan dýniye» dep qatelesip jýrgenderge de jauap. «Sen qay kezde týzelesin, sol ayattan qúralghanyndy moyyndasang ghana» degen sóz.

Endi kezekpen týsken «Raghyd» sýresining  myna ayatyna qúlaq asalyq. Ayat «Qúran – әdebiyet pe?» degen súraqqa jauap beredi. Ne bolmasa osy mәselede salystyrmaly týrde óte ýlken ilim týsiredi. «Alla qalaghan adamynyng rizyghyn molyqtyryp ta, taryqtyryp ta qoyady. Olar (mýshirikter) dýnie tirshiligine mәz bolyp jýr. Dýnie tirshiligi degening aqyrettegige qaraghanda az kýndik qana kýn kóris». Kәpirler; «Rabbynnan oghan (Múhammed payghambargha ) nege múghjiza týspeydi?» deydi. (Ey, Múhammed!). «Shynynda, Alla kimdi qalasa sony adastyrady, ózine (shyn) berilgendi tura jolgha salady» de».

Alla Taghala ne dedi; «Ey, qúl, men seni topyraqtan jarattym, dep, Alla ózi búrynnan bar ekendigin  aityp, Bir ózi, Bir tal ghana ekendigin búl ayatta taghy qaytalap otyr. Ózi jalghyz bolghan son, seni adam qylyp topyraqtan jaratqanyn eskertedi. Sening jaratylysyna tәn Alla әli de saghan sózining bar ekendigin, sen sol Alla; «Bol!» degen song jaratylghanyndy úghyndyru men osy ayattyng ishinen adam bolyp jaratylghanyndy kórsetude.

Qúran - әdebiyet emes. Búl jerde Alla taghala «búl ayatty jatta» dep túrghan joq. Saghan osy ayattyng ishinde túrghanyndy kórsetse, ekinshiden sening ghana emes, jyngha da búl quanyshty habardy aituda. «Egerde osy aitqandy úghyp, taza jolda jýresinder» deydi. Búl sózimen Alla taghala kýmәn tumas ýshin, sening ayattan jaratylghanyndy jәne Allanyng óz sózinen jaratylghanyna kýmәndi bolmas ýshin, soghan senbeytinder men senetinderding kim ekendigin aiqyndap berude. Qúran – ol keybir bilimsiz ghalymdar jazyp jýrgendey; «Arabtyng әdeby kitaby» bolatyn bolsa, búl jerde sen óz jýregindi oqityn bolsan, onda; «sening jaratylysynda Qúrannyng qajeti ne edi?» degen súraq tughan bolsa, soghan; «Adamnyng jaratylysyna Qúran kitabynyn, әdeby kitap bolyp keluining qajeti ne edi?» degen jauap alasyn. Joq, Alla taghala búl kitabty saghan tiri ózining tilimen, seni «Bol!» dep aityp, Qúrangha kirgizip jaratqan bolsa, búl kitap әdebiyet emes. Búl seni tәrbiyelep jatqan joq, búl seni ýiretip jatqan joq, búl saghan birdeneni kórsetip jatqan joq. Búl sening kim ekenindi, qanday dýniyeden jaratylghanyndy aityp jatqan kitap. Onday bolsa sol dýniyeden jaratylghan pәnde qanday boluy kerek ekenin taghy aituda. Ol adamgha tәrbie berip jatqan joq, sen sodan býtin núr bolyp jaratylghanyndy kórsetude. Búl jerde adam ýirenbeydi, búl jerde adam ony qabyl alady, boyyna sindiredi. Alla adamdy osy Qúranmen, ózining sózimen jaratqandyghyn, jaratyp otyryp oghan sheksiz núr bergendigin, osyny moyyndaghanda ol adamdar eki jýzdilerdi kózderimen kórsin, ózderi de eki jýzdi bolyp qalmasyn, «ómir tirligi» dep Qúrangha qarsy shyqqanda, onyng týkke túrmaytyn dýnie ekendigin aitsyn, dep mening tirshilikte basymnan ótken dýniyege qúdireti kýshti Qúday býgin óte ýlken ilim ashqanyn jetkizdi. (Búl turaly keyin bólek әngime aitamyz. B.A.)  Endi kelesi týsken «Ahzap» sýresining 15-shi ayatyn oqylyq; «(Olar) múnan búryn artqa sheginbeu turaly Allagha uaghda bergen edi, bergen uaghdasy jóninen sózsiz súralady».

«Allanyng aldynda uәde bergen edi olar» deydi. Alla taghala adamdy topyraqtan jaratty. «Jyndar» dedi múnapyqtar. Onday bolsa Alla Taghala eki jýzdilerge sóz bergendigin aitady. Eki jýzdiler neden tuyldy? Ony da Alla jaratty ghoy. Alla ony da topyraqtan jaratty. Olargha da osy mәseleni jetkizdi. Biraq olar Qúrangha qarsy shygha otyryp, basqasha dýniyeni qabyl aldy ma? Joq. Olar sodan «Eki jýzdi» degen at aldy. «Uәdesine túrmaghandar. Allany aldaghandar» degen at aldy. Qúran әdebiyet bolghan bolsa, Alla taghala olardy jikke bólip, búlardy basqasha týsinetin jolmen Jannatqa baratyn adamdar, dep aitar ma edi. Joq. Qúran óz zandylyghyn kórsetip túrsa әdebiyetke búl jatpaydy. Búl tikeden tik adamzattyng Patshasy – Jaratushynyng zandylyghyna jatady. Onday bolsa Qúran naghyz múghjiza.

«Olar» dedi Alla taghala. «Olar» dedi de bólip tastady. Biraq olargha basqasha jol kórsetti me? Joq. Olardyng eki jýzdi ekendigin aityp shygharyp jatyr. Qúran eki-aq jol kórsetedi. Iә seni dozaqqa shygharady, iә seni osy kitapta qaldyrady. Kitapta qaldyru degen ne? Allanyng adam balasyna bergen Jannatyn qabyl alady. Onday bolsa Alla taghala adamgha – janynda emes ekenin, ishinnen shyqpaytynyn, adam býtin Alla sózinen jaratylghandyghyn aituda. Alla sózinen bólinip shyqqandar – eki jýzdiler. Sen Allanyng sózinen bólinbe, óitkeni seni Alla óz sózinen jaratqan. Qúran syrttan da kelmeydi, ishinnen de shyqpaydy, sen sonymen jaratylghansyn. Sol jaratylystan bas tartqanyng ýshin ghana sen kәpir atalasyn. Osynday kezde «Qúrandy  oqu kerek» degen sózding ornyna, «biz Qúranbyz, biz Qúran jolymen jýruimiz kerek» degen sózdi aitudy úghyndyruda. «Qúrandy oqu kerek» degenning ornyna, «biz Qúrandy týsinip, agharamyz» deu kerek. Sebebi biz sodan jaratyldyq. Qúran Allanyng sózi bolghandyqtan, biz Allanyng sózinen túramyz. Mine, Qúran bizge qanshalyqty jaqyn.

Ary qaray, «Kahf» sýresining 16-shy ayaty jetti; «(Olardyng ishinde de bireui aitty;) Elderinnen jәne olardyng Alladan ózge tabynghandarynan qol ýzgen ekensinder, endi ýngirdi panalandar. Rabbylaryng senderge rahymyn jaudyrady, sonday-aq isterine sәttilik beredi».

Alla taghala adamdy qaytadan qorghangha aluda. Alla ózining ruhynan adamgha ruh bergen eken, soghan oray ony saqtauda. Ol adamdy óz sózinen qúralghanyn, qasiyetti Qúran sózinen túratyndyghyn aityp ony moyyndamaghandargha auru bekitti. Sóitti de ózi panalatty. Onday bolsa Alla «Bol!» dep aitqan adam zatynyng qylyghy Alla sýigendey ghana boluy kerek. Oghan basqa jol joq; oilap, kýmәndanyp, basqa jol salghan bolsang qúrydyn. Ádebiyet siyaqty jiktep salar basqasha jol joq búl jerde. Biraq aityldy «Sen ol jerden ketkensin. IYә, sodan óngensin».

Kelesi «Uaqigha» sýresining ekinshi, ýshinshi, tórtinshi ayaty Qúrannyng qanshalyqty adamgha jaqyndyghyn aitady; «Onyng bolghanyn eshkim joqqa shyghara almaydy. Búl (keybireudi tozaqqa kirgizip) tómendetedi, (keybireudi  úshpaqqa shygharyp) jogharylatady. Jer qatty silkingen».

Alla taghala taghy ne dep jatyr? Sen ony joqqa shyghara almaysyn. Kitapty da joqqa shyghara almaysyn. Jaratylysty da sen joqqa shyghara almaysyn. Óitkeni, sen «Bol!» degen dýniyeden jaratyldyn. Odan basqa jaratylysta emessin,  ekinshiden, «sen osy jolgha bekitildin, osy  jolmen sen baruyng kerek qaytadan Jannatqa» degen sóz. Onyng songhy belgisin «adam shoshitynday qatty jerdi jyrtyp, tórtke bólgen kezde kóresin» deude. Býgingi kýnge, kózdi ashyp osy ilimge qaraytyn bolsaq, Alla basqa núsqa berip jol kórsetude me? «Sen mening myna tandaghan jolymmen jýre almasan, saghan basqa da ayattar bar, sol jolmen bolady» dep túr ma, Alla taghalam. Joq. Onday bolghan jaghday bolsa, әr jerge әr týrli ayat, bolmasa әr jerding әr týrli Qúdayy otyrmay ma? Qúran әdebiyet pe eken? Joq. Adam barghan sayyn myna kitaptan býtin ózin kóredi. Jaratylysyng da ózinsin. Allany úqpaghan adam ghana bauyryn ekige, býiregin ekige, jýregin ekige bóledi. Ekige tanghan – kәpir. Ekige bólingen tiri jan aman qala ma? It jerimsiz bolyp qalmay ma? Al eki oida jýrgen adamnan adam aqyl ala ma? Aqyl almaydy. Eki oida jýrgen adam memleket basqara ala ma? Basqara almaydy. Eki oida jýrgen әiel zaty ýiding oshaghyn tútata ala ma? Tútata almaydy. Eki oida jýrgen adam dindi taza ústay ala ma? Ústay almaydy. Eki oida jýrip as pisirgen adamnyng tamaghy dәmdi bola ma? Bolmaydy. Sondyqtan Alla taghala sening jaratylysyndy ekige bólmegen. Sol sebepti de Qúran tiri. Alla sening tiriligindi, taza dinindi osy Qúranmen berdi. Alla ózin jәne sening kim ekenindi osy kitappen kórsetti. Onday bolsa iman kitaby osy Qúran bolsa, sen osy kitapsyn. Sen Allanyng sózisin. Onday bolsa sony moyyndasang sen Jannattyqsyn, moyyndamasang – dozaqtyqsyn. Basqa jol kórsetilip túrghan joq. «Múghjiza, búl kitaptyng әr tamshysy sening kýmәnindi óshirip, seni osy kitapqa jaqyndatudan basqa, yә seni joghaltyp, joqqa shygharghanan basqa eshtene  istemeydi» dedi Allam. Iә seni qúrdymgha shygharady búl kitap, iә jogharygha, Jannatqa aparady. Ádebiyet solay istey me? Joq. Kelesi kelgen «Nәjim» sýresining 7-shi ayaty;  «Biyik kenistikke».

Biyik kenistikke. Alla taghala «seni topyraqtan jarattym» dedi. Biraq sen býgingi topyraqqa úqsamaysyn. Alla jana ayatta ne dep aitty, «Men senderge mol su beremin» dedi. Kókten beretin janbyr sening ómir tirshiligindi jalghastyrady. Taza aua, taza su. Al endi qúdireti kýshti Qúdaydyng bar ekenin sen osy bir jaghdayda moyyndap, sol bir kendikpen ómir sýrseng ghana, sol rahatty kóresin. Sebebi biyik te, kenistik te, kendik te sening kendiginde. Allanyng kendiginde shek joq. Sebebi seni solay jaratqany sonshalyq, sen sol topyraqqa da úqsamaysyn.  Biraq seni sol topyraqtan, bir tamshy sumen qosyp jaratty. Sol tamshynyng ózine Alla taghy qanshama tamshy su beredi ónuing ýshin. Tamshy susyz sen ólip qalasyn. Al endi Alla býgin biyik biyiktikting qanday jerde ekenin aityp jatyr. Kendik - biyiktikte. Al endi bar dýneni qúrdymgha shygharyp, «Qúrannan tys, Qúransyz da ómir sýremin» deu tarlyq. Qúransyz ómir sýru tarlyq, kereksizdik, joqshylyq, joq degen sóz. Qúransyz ómir joq. Sening ózindi topyraqtan jaratqan, joqtan bar etken Alla taghala, sening kýndelikti ómirine tamshy su berip, sodan núr berip, as berip baghyp jatqan Alla. Osynyng bәrin kórip túryp, Qúrannyng ishinde túryp, Qúrandy sen kitap qylyp,  әsheyin «jay әdebiyet» dep qaraghan bolsang qúrydyn. Sening qarnyng toq kezde, janyng tynyshtalghanda «aqsha jinaghansha, ashyp oqy túratyn kitap»- dep oilasang qúrydyn. Iә bolmasa basyna kýn tuyp, janyng qinalghan kezde «esim jighan song qaraymyn» degen kitap deseng taghy da qúrydyn. «Sening janyng qinalsa da, keremet bolyp damyp ketip bayysang da, sen bir keremet bir jaqsylyqqa jetseng de osy Qúranmen ghana nәrlenesin» dep túr Alla taghalam. Sol sebepti de Alla; «Jyngha da, adamgha da men mol baylyq, tamshy su beremin» dedi. Al endi bir keremeti jyndy ottan jaratqan Allam, oghan da su beremin dep túr. Allanyng qúdiretine qara, qúdiretti kýshti Qúday  jyn men adamgha osy Qúrannan, «Bol!» degennen qúraghan bolsa, kóilek pishkendey piship shygharghan joq qoy adam zatyn. Onday bolsa býgingi әngimede, býgingi dýniyede Qúrannan adamnyng qorqynyshy kýsheyui kerek. Sebebi adam óz jaratylysynda kim bolyp túrghanynan  úyaluy kerek. Sen sodan tys ketip bara jatyrsyng ba, Qúrannan sen shyghyp ketip bara jatyrsyng ba, Qúran seni qúrdymgha alyp bara jatyr ma? Joq. Endeshe sen betin ashpasang Qúran da seni kerek etpeydi.

Qúran adamgha arnalghan. Sening tirligin, sening ósip ónuin, Allanyng bergen synaghynan aman esen shyghuyn, qúdireti kýshti Qúday kórsetken jolyn kóruin, basyna týsken bәleden qútyluyng ýshin, býkil tauqymetti sheshtiru ýshin osy kitaptan adam jaratyldy. Alla «Bol!» dedi. Kýmәndanyp; «Basqasha men ilim izdeymin. Men kim ekenimdi taghy qaraymyn» deseng onda bitkenin.  Basqa kitap ol basqa dýniye, múghjiza ilim Allanyng sózi ol basqa. Din adam ýshin jaratylghan. Al Alla sýigen din bireu aq. Alla taghala Qúranda; «Sýigen dinim» dep nege eskertedi. Sebebi ol bireu-aq. Basqa din esepte joq ekendigin aityp otyr. «Uaqyt – uaqytsha» dep túr Alla taghalam. Shynynda, nege adamdar uaqyttaryn beker ketirip Jannattan qúrdym qalyp jatyr. Odan basqa baratyn jer dozaq qana emes pe. Onday bolsa oilanyp qajeti ne. Jartylysynmen nege jýrmeysin. Seni kim jaratty, sonyng janynda nege jýrmeysin? Kelesi kelgen; «Shúghara» sýresining 7-shi ayaty; « Olar jer jýzine kóz salmay ma? Onda aluan týrli әsem ósimdikterdi ósirdik» deydi.

Sen egerde osy topyraqtan jaratqandy moyyndamasan, tamshydan jaratqandy moyyndau tipten qiyn. Sen sóilep jatyrsyn, ishinde tamshy da joq, sende ýgitilip jatqan topyraq ta joq. Al endigi súraqqa jauap, aghash ta kishkentay dәnnen shyghyp jatyr. Dәndi aghashtardyng tittey dәni jerge týsip, jel úshyryp, su aghyzyp alyp ketken jerde shashylyp ónip, ósip jatyr. Olardy bireu egip týptep jatqan joq. Onday bolsa olardyng jaratylysynda sol dýnie bar bolsa, sonday dýnie sening jaratylysynda nege joq. Sen sol tamshydan jaratqandy moyyndamay qay jaqqa ketip bara jatyrsyn? Alla taghala; «Aynalana qara» deydi. Aynalanda bolyp jatqan kýlli jaqsylyqtyng bәri topyraq. Sol topyraqqa sumen sinip, ósip shyghyp jatqan barlyq jaratylys kim ýshin? Adam ýshin. Sonyng bәrin birdey jeuge Qúday jaratqan joq, bәrin jeuge bolmaydy, ony da eskertti Alla. Eger de adam  bәrin jey beretin bolsa Qúran basqasha jol kórsetetin edi. «Sen adam bolyp jaratylyp, mynany jeseng bolady, jeging kelmese mynany jemeseng de bolatyn edi» deytin edi. «Sen osy joldy ústay almasan, jenil týri bar, sen mynany ústa da kete ber, sol kiyimdi kiymey-aq qoy, bes uaqyt namazyndy oqymay-aq qoy, sadaqandy bermey-aq qoy, sen myna jenildeu jolyn ústan»-dep nege Alla bólmegen. Sebebi, múghjiza – bireu, Alla – bireu.  Múghjizanyng aty – Qúran. Oilan, býkil tapqanyn, tipti bireuge qarap sóileuin, qúlaghynmen tyndauynyn  ózi de osy Qúrannyng ishinde jazylghan dýniye. «Basqa dýniyeni tyndaghanyng ýshin, basqa dýniyege kýmәndanghanyng ýshin, basqa jamandyqty qolgha alyp istegening ýshin, sen jazalanasyn» dep jatyr. Sening ayaghyng da, tynysyng da, qolyng da, Qúdaydan alatyn nesibeng de, kәrtayyp jatqan týring de, iship jatqan asyng da, ainalanda qorshap jatqan bauyrlaryng da, sol kórsetip jatqan kórinis te, estip jatqan dybys ta, saghan arnalghan Qúrannan shyqqan. Odan sen bólek kete almaysyn. Sol  sebepti osy jaratylysqa baghynasyn. Jartushyna tabynasyn. Basqa eshtenege tabynugha bolmaydy. Kelesi, «Haliyd» sýresining 6-shy ayaty; «Alla týndi kýndizge kiriktiredi, kýndizdi týnge kiriktiredi. Ol kókeydegini bilip túrady» deydi.

Alla ne dep túr? Kýnmen týndi kiriktirip túr. Kýn men týn birinen biri aryldy ma? Joq, arylmaydy. Tek qana kórinisin, týsin, ózertedi. Týndi qansha qaranghy degenmen sening kózing kóredi ghoy týnde. Demek, Alla týnge de erekshe núr berip qoyypty. «Kýn qatty jarqyraghan»- deydi. Qatty jarqyraghanda sen dýniyeni kórmey qalasyn. Biraq sony da Alla taghala kóretin qylyp qoyghan. Sonday bir keremet jaratylys bolyp túrsa da adam sonday jaratylystan biyik ekenin úgha ma. Sen Qúrannan shygha alasyng ba endi?  Tittey de aitugha bola ma; «Namazsyz, sadaqasyz, zikirsiz, pitirsiz, ómir sýruge bolady, sәjdege bas aparmay-aq jýre beruge bolady» dep. «Alla, shýkir» dep aitpay-aq ómir sýruge bolady» dep aita alasyng ba? Joq.

Kelesi, «Hashiyr» sýresining 6-shy ayaty, «Allanyng payghambaryna olardan týsirip bergen oljasy senderding attyly, týieli jortuyldarynnan týsken emes. Alayda Alla óz payghambaryn qalaghandarynan ýstem etedi. Allanyng barlyq nәrsege kýshi jetedi».

Alla taghala búl ayatty jay ghana qarapayym týrde aituda. Jalpy adamnyng erekshe jaratylysyn, odan biyikteu etip erekshe payghambarlaryn jaratqanyn aitady. Sening oiyng qysqa sheshimge kelip; «Ol da men siyaqty adam ghoy. Mynau zatty ol da kiyedi. Osy dýniyeni ol da iship jeydi ghoy»- dep túrghanda Alla ne dep túr. «Ony tandaymyn, erekshe jaratamyn»- deydi. Alla óz sózin osylay aituda. Sebebi adamdy Jannattyng topyraghynan jaratyp, oghan Jannatyng tamshysymen nәr bergenin eskertude. Al sonday dýniyeni tek payghambarmen ghana týsindiretinin aitady.

Onda Qúran syrttan ba eken? Joq. Qúran ishten be eken? Joq. Adam Qúrannan jaratyldy. Egerde Qúran syrttan bolsa, «Men seni qabyl aldym» deytin edi. Alla taghala saghan senbegendikten «Eki jýzdi boldyn» dep aitpas edi. Ishten bolghan bolsa, «Sen oilan» deytin edi Alla. «Ózing taldaysyn» der edi. Al býtin bolghasyn Alla ne dep túr, «Tek men saghan berdim, ol senderge búiyrdy» dep túr. Saghan berildi. Sen onda sodan shyqtyn. Búl – múghjiza. Qúran jyn men adamgha arnalghan. Qúranda aitady;  «Iә sen dozaqqa ketesin, iә Jannatqa ketesin».

Ádebiyet adamnyng ómirine múnday dýnie bere almaydy. Qúran jay oqityn kitap emes. Egerde jay oqityn kitap bolsa, әr jerge, әr elge bir-bir Qúday saylanyp ketetin edi. Ony esin jia almaghan da, jighanda jazatyn edi. Onda  jer dýniyeni dert basyp, bәri býtin tekserusiz, ólshenbey dozaqqa ketetin edi. Búl kitap Qúran – Sen. Qúran – Adam balasy. Janyng da, jýreging de osy kitapta. Qayghyng da, qasireting de Qúran. Qúrdymgha da jiberetin, Jannatqa da aparatyn osy kitap seni. «Qúrdymgha ketu»- degen sóz, moyyndamasang kettin. Osy kitapty oqyp túryp moyyndamasan, oryndamasang – kettin. Sebebi ózindi ózing kesip, Qúrannan úzap ketuge bolmaydy. Óitkeni, Qúran – әdebiyet emes, Qúran – múghjiza. Sen Qúrannan jaratyldyn.  Qúran – ózin!

Búl sóz patshasy – Qúran sózi. Biz osy ayattardy jetkizgeni ýshin tiri Qúrangha taghyzym ete otyryp, endi osy qúrany úghyndyrudy, aqylgha, oy tarazysyna salalyq. Búl orayda da Qúran; «Aqylmen oila» dep eskertu berude. «Qúran ashyp oqu» degen mәsele ony ashyp oqu ghana emes, odan nәr alu, týzelu, tazalanu, núrlanu, kóterilu, bereketindi qabyl alu» degen sóz. «Oqy» deseng әdebiyet bolyp qalady.

«Nәmil» sýresining 6-shy ayaty, «(Ey, Múhammed,) Rasynda, saghan búl Qúran hikmet iyesi, bәrin bilushi (Alla Taghala) tarapynan týsirildi».

Búl – aqylmen oilanu, baspen týsinu, miymen úghynu degen sóz. Alla taghala  payghambarymyzgha ne dep aitty; «Ey, Múhammed, Rasynda saghan búl Qúran hikmet iyesi, bәrin bilushi, Alla taghala tarapynan týsirildi».

Bәrin bilushi. Ádebiyetti, jay kitapty, sol bir dengeyde oqyghan adam dәlel  ýshin jazady. Ol basqa dýniyeni bile bermeydi. Al adamdy jaratqan, oghan ne kerek ekenin bilip túrghan, Jartushynyng kitaby – Qúran. Aqylmen oilansaq Alla taghalam, «Ey, adamzat» dep jatqan joq qoy. «Ey, Múhammed» dep payghambaryna aityp jatyr. Adamdardyng ishinde Payghambargha aityldy. Sebebi ol bireu bolsa da  myngha aita alady. «Ey, adamdar, bas basynmen sony úghyndar» dep aityp jatqan joq әdeby kitap siyaqty, «Ey, payghambar» deydi. Rasynda da, búl kitapty Jaratqan iyem, «barlyq dýniyeni  jaratqan» deydi. «Bәrin biletin, bәrin beretin osy kitapty jaratty» deydi. «Qúrandy aqylmen qarau kerek» deydi Qúday. Onday bolsa Qúrannyng ózi aqyldy payghambary arqyly aityp túr. Qúrannyng qasiyetin bilmesen, sholaq sheshim aitugha bolmaydy. Búl – Qúdaydyng sózderin qabyl alu. Ózindi aqylmen moyyndau. Kim ekenindi óz aqylynmen moyyndau.  Qúranda aqymaqtylyqqa bastaytyn  dýniyening jolyn da kórsetedi. «Ahzap» sýresining 6-shy ayaty; «Payghambar mýminderge óz bastarynan da ayauly».

Alla taghala aqyl iyesine Jaratushynyng jaratqanyn aitumen birge ózi únatqan payghambar Alla sýigen qúldargha ózining janynan da artyq ekenin jetkizude. Aqylgha siymdy dýnie me? Dindi ústanuda biyik tәrbie kerek. Aqyl iyesi kerek. Alla taghala aqylgha siymdy dýnie aitady. Adam balasy arqalay almaytyn dýniyeni aitpaydy Jaratqan iyem. Payghambardy Alla taghala silap túr. «Kýlli mýmin músylmandardyng sýiikti payghambary  Múhammed» dep túr Alla.

Aqylmen oilau. Allah taghala dindi kimge ústatudy aitty, aqyldy adamdargha berdi. Ózining jany men tәni arlasqan adamdardy Qúday joghary qoyypty.  Onday bolsa Allanyng ruhy egiledi. Alla Taghalanyng jaratqan eng birinshi payghambary, saghan Qúran alyp kelgen payghambar, oghan salghan jol seniki.

Demek, qúlshylyq jasaghan adam, óte baqytty. Qúlshylyqty kýmәnsiz, shynayy aqylmen, Alla aitqan jolmen ústanghan adamdar óte baqytty. Olardyng kórgen qiyndyghy da olargha baq alyp keledi. Óitkeni, Alla taghala adamdy jaratqanda óz shapaghaty men kendigimen jaratty. Sol shapaghaty bolghandyqtan adamdy Qúrannyng ishinde saqtap túr. Osy sәtte de  janymyzda otyryp, «sen aqylmen oilan»- dep jol kórsetip otyr «Sen múnapyq emessin, sen mening qúlymsyn» dep aituda Qúran. Onday bolsa Alladan basqa kim bar adamdy úghatyn. Alla payghambardy sýiip, biyik qoyghan sebebi, ony mýminder jaqsy kóredi. Mýminder jaqsy kórgendi Qúday syilaydy. Býgingi týsken ayattar kýmәndy ketirip, býtin Qúranmen jaratylghanymyzdy kórsetse, Alla aitqanday  Adam bolayyq. Óitkeni, Alla adamdy osynday dýniyede jaratty.

Mine, men bastap, Qúran tolyqtyrghan, jazylu tәsili erekshe, qúrany tilde sóilegen búl maqala da óz mәrtebeli mәresine jetti. Mәrtebeli bolatyny týptep kelgende maqala qazaq әdebiyetshileri ghana ghana emes әlem әdebiyetshilerine de eskertu bergen kesek dýnie boldy. Maqalada keltirilgen ayattardan, adam balasy Qúrannyng qasiyetin, keremetin alumen birge dinning ne ekenin úghyndy dep bilemin. Din – ózin! Dinning dingegi dindi ústanatyn, moyyndaytyn adam, iyesi – Qúday. Qúdaygha qarsy shyghugha bolmaydy. Qúrandy «әdebiyet» degenderi ýshin eki jýzdi adamdargha jaza alda. Áriyne, tәubasyna kelmese...

Baqtybay Aynabekov,

Ilimger-jazushy.

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Jogharydaghy spiykerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. 

Abai.kz