Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 5401 8 pikir 5 Jeltoqsan, 2019 saghat 11:40

Sen Jeltoqsanda qayda boldyn?

Qonaev atamyzdyng ornynan alynghany turaly suyq habardy "Qazaqfilimnin" dublyaj zalynda estidik. Dublyaj jasap jatqan artisterding bәri tóbemizden jay týskendey esengirep qaldyq. Ornyna Kolbin degen orysty qoyypty degendi estigende mýldem únjyrghamyz týsip ketti. Myna ómirde eshqanday orny joq, kózqarasymen eshkim sanaspaytyn ýlken derjavalardyng aldyndaghy qúl-qútan ekenbiz ghoy degen tikenek oy sanamyzdy piskilep ótti. Árkim sol kezdegi Brejnev alanynda bastalghan oqigha turaly estigen-bilgenin aityp jatty. Biraq sózderine qarasam eshqaysysy alanda bolmaghan, tek syrttan estigenin ghana aitatyn siyaqty. Qalayda alangha baruymyz kerek ekenin әsirese jastar jaghy týisindik.

Alangha týster shamasynda keldik. Jinalghan adamdarmen birge Nazarbaev (ol kezde Furmanov) kóshesimen tómen týstik. Tobymyz ýlken bolatyn. Gogoli kóshesimen solgha búryldyq. Sol kezdegi «ibiyleynyi» dýkenining aldynda semiz qazaq әieli orys tilinde búrqyldap auzyna kelgenin aitty. Ne aitqanyn týgel estimesek te әiteuir bizdi erikken aqymaqtargha balap, únatpay túrghany týsinikti edi. Shette ketip bara jatqan jigitterge sózi ótinkirep ketken boluy kerek әlgi әielge túra úmtyldy. Biraq bastap jýrgen jigitter basu aityp olardy toqtatty. Ketip bara jatqan topqa ýi-ýiding terezelerinen dauystap úrsyp jatqandar da boldy. Sosyn Jeltoqsanmen joghary kóterildik. Jol boyy әr-әr jerden (tughan jer, otan taqyrybynda) әnder aitylyp kele jatty. Esimde kóbirek qalghany «Mening Qazaqstanym». Men bar dausymmen Múhtar Shahanovtyng «Arman jolynda» әnin aitqam. «Babamyzdyng namysynday, Keude kerip dala jatyr» — dep bastalatyn asqaq ruhty әn. Qayyrmasynda sózin bilmese de janymda kele jatqandardyng birazy qosylyp ketti.

Biz ainalyp alangha jetkende ýsh-tórtterding shamasy bolyp qalghan edi. Alandaghy halyqtyng sany búl kezde kóbeygen eken. Syrt jaqtyng bәrinde top-tobymen toruyldap milisiyalar túrdy. Minbege shyqqan әrtýrli dengeydegi basshylar mikrofonmen halyqty sabyrgha shaqyryp, taramasa jaman bolatyny turaly eskertu sózder aityp jatty. Onsyz da yzaly jastargha olardyng sózi onsha әser etken joq. Qorqytu-ýrkituge toly qatqyl ýnderi kerisinshe jaghdaydy shiyelenistirip jiberdi. Ashugha mingenderi sonshalyqty bir ofiyserding qalpaghyn júlyp alyp laqtyryp ta jiberdi. Qas qaraya bastaghanda qoldaryna rezenke tayaq ústaghan saqshylar kýsh qoldanyp taratpaq boldy. Qoldarynda eshtene joq jastar alghashynda kýtpegen shabuyldan sasqalaqtap qasha bastadyq. Sol kezde «Qashpandar!» degen dauystar estildi. Sóitsek biraz jigitter alannyng tómengi jaghyndaghy alleyanyng jaqtauynan mramorlardy opyryp alyp jatyr eken. Biz de ýilerding irgetasyn, fontandardyng shetindegi tastardy teuip týsirip syndyryp, sonymen qarulandyq ta qayta úmtyldyq. Birde olar sheginip, bizde biz sheginip, kezek shabuyldasyp jattyq. Ýkimet ýiining shetki terezeleri synghany esimde. Týngi on-onbirler shamasynda olargha qosymsha kýsh keldi. Sany baghanaghydan әldeqayda kóp әsker Ýkimet ýiining artqy jaghynan qaptay shyghyp bizge qaray lap qoydy. Keybireulerining jeteginde itter boldy. Abalap ýrgen itter men qaptaghan әskerding aldynda qarusyz jastar ne istey almaq... Amal joq alghashynda aqyryndap sheginip, sony jappay qashugha úlasty. Art jaghymyzdan shynghyrghan dauystar estilip jatty.

Sol týni Mir kóshesindegi 24-shi ýiding segizinshi etajyndaghy 116 pәterde týnep shyqtym. Týngi ekiler shamasynda kósheden shynghyrghan әieldin, janúshyrghan er adamnyng dausy estildi. Jýgirip balkongha shyqsam ýsh-tórt adamdy kóshening jiyeginde qolyna qyzyl shýberek baylaghan «drujennikter» aunatyp tepkilep jatyr eken. Tipti qoldaryndaghy aghashtarmen ayamay úryp jatty. Álgi bayghústar «Meruert» kafesinen toy-toylap shyqqandar boluy kerek. Sol ýiding túrghyndary balkonnan «Úrmandar, olardyng jazyghy joq» dep aiqaylap ketti. Ýidegi túrghyndardan seskendi me, joq әlde úryp jatqan adamdarynyng qimylsyz qalghanyn endi bayqady ma drujennikter zym-ziya joghaldy. Qozghalyssyz jatyp qalghan bayghústardy sәlden song saqshylar alyp ketti. Jap-jaqsy kiyingen adamdar bolatyn. Oryndarynda qarayyp kóringen qannyng orny ghana qaldy. Sol týni úiqymyz úiqy bolghan joq. Ár-әr jerden týnning bir uaghyna deyin aighay-shular, mashinalardyng ýni, itterding ýrgeni estilip túrdy.

Tanerteng erte túrdym. Tanghy altylar shamasynda jeltoqsan kóshesimen joghary qaray gýjildep ýsh-tórt avtolavka tәrizdes jabyq mashinalar ótti. Sәrsen Ysqaqov (Arada birer jyl ótkende belgisiz jaghdayda trolleybus basyp ketipti degen syltaumen kóz júmdy) degen suretshi jigit ekeumiz tez shyghyp, ýi-ýiding arasymen ótip, janaghy mashinalardyng qayda bara jatqanyn andydyq. Ekeu-ýsheui alannyng jeltoqsan jaghyna toqtady da kóshege kespeltek temirler men aghashtardy shasha bastady, ekinshi mashinadan soldattar jәshigimen araqtar týsirip alannyng әr jerine qoyyp jatty. Qaghazgha oralghan zattardy da laqtyryp jatqanyn kórdim (Ol kezde «esirtki» degendi estimegen kezimiz). Furmanov jaghyna da aparghan boluy kerek. Keyinirek jastar alangha qayta jinala bastadyq. Áldekimder әlgi araqtargha túra úmtylghanda eshtenege tiymeulerin, ol zattardy әdeyi tanerteng әkelip tastaghanyn aityp qayta tastattyq. Bir esimde qalghany aramyzda biraz qyrghyzdar boldy. Aylanayyn qazaq tughandar, qanymyz, namysymyz bir. Ólsek birge ólemiz sendermen—dep aiqaylaghan qyrghyz әielding ýnin úmytqan joqpyn.

Qyrghynnyng ertesine alangha kele jatqanymyzda bir oqigha óshpestey esimde qaldy. Abay danghylynyng Jeltoqsangha búrylatyn túsynan bastap keybireulerinde orgsteklo, keybirinde kóz túsynda kóp tesigi bar ýlken qanyltyr qalqan ústaghan soldattar túrghan. Solardyng arasyndaghy qazaq jigitterine degen yzamyz sheksiz edi. Kәzir oilap qarasam ol bayghústar da zorlyqpen-aq túrghan eken-au. Kenet jap-jas bir qazaq soldattyng tistenip jylap túrghanyn kórip jýregim órtenip ketti. Kózin kólegeylep, jýzin jasyrugha tyrysqanymen, betin jughan jasy erkine baghynbay sorghalap túrdy. Men de jylap bara jattym. Jeltoqsannyng boyynda Sәtpaev kóshesinen Abay danghyly baghytynda 32-shi avtobus toqtaytyn ayaldama bolatyn. Sol jerde toptalyp túrghan adamdardy bayqap Sәrsen ekeumiz solargha jaqyndadyq. Tanertenmen dýkenge shyqqan qarttar, avtobus kýtip túrghan jolaushylardyng basym kópshiligi orys últynan. Ortalarynda basynda súr papahy bar, ýstine shiyneli kiygen orys ofiyseri auzy tynbay sóilep jatyr. Týnde búl onbaghan qanisher kalbitter orys detsadttaryna kirip koptegen orys balalaryn óltirip tastapty — degen sózin anyq estidik. Orystar «Ujas!—dep jaghalaryn ústap, shoqynyp, qarghap-silep jatyr. Biz jaqyndap kelgende әlgi ofiyser tilin tistey qoydy. Sәrsen orysshagha jaqsy bolatyn. Mynauynyz qalay? Siz ofiyser emessiz be? Nege ótirik aitasyz?!—dey bergeni sol edi ayaldamadaghylar Sәrsenning ózine dýrse qoya berdi. Týndegi shayqastan song alangha qarusyz barugha bolmaytynyn bilip kurtkamnyng ishinen qarym men bilegime qalyndap qaghaz orap algham. Sosyn sol kezderde dýkenge baratyn tor setkagha qaghazgha oralghan júdyryqtay tas salyp alghan bolatynmyn. Álgi ofiyser qashyghyraqta túrghan soldattargha aiqaylay bergende әlgimen ainaldyryp túryp úrdym. Ong jaq shekesinen onbay tiydi. Sәrsenge qaraugha shama joq, ústamaq bolghandardy iyterip-iyterip jiberip aldy-artyma qaramay qashtym. Sonymnan etikteri tarsyldap birazy quyp berdi. Kәzirgi últtyq kitaphananyng túsynda aldymnan qarsy shyqqandardy kórip solgha qaray qashtym. Abay danghylynan attap-búttap óte shyghyp, Lermontov teatrynyng tómengi jaghyndaghy jarqabaqtan tómenge zuyldap týsip, sol kezdegi «Pioner» dýkenining janyndaghy ýlken shyrshanyng týbindegi oppa qargha sýngip kettim. Adasyp qaldy ma, joq әlde jandaryn salyp qumady ma әli kýnge deyin týsinbeymin. Áyteuir qolgha týspey aman qaldym. Eger de sol sәtte qoldaryna týssem ondyrmas edi. Óitkeni әlgi ofiyserge tiygen soqqy mening ómirimdi óshiruge tolyghymen jetetin. Tipti búl turaly kóp jylgha deyin tis jarugha qoryqtym.

Múhtar aghanyng Ostankino sarayynda ótken jyr keshin televizordan kórip qatty jigerlendik. Jyryna tamsana qol soghyp jatqan Mәskeulik kórermenderding Almatydaghy bolyp jatqan súmdyqty bilmeytinine kýiindik. Sony baryp Múhtar aghagha aitqym keldi. Keshke, ýstinde qyzyl tony bar qannen qapersiz ynyldap kele jatqan aghany kórip tang qaldym. Búlay jaybaraqat jýrgeniniz qalay agha? — desem, e ne bopty?—deydi. Oibay, óltirip ketedi ghoy! Óltirip kórsin...— deydi. Ýiine bardyq. Ostankino sarayynda ótken keshi turaly aitty. Shyghyp bara jatqanymda qazaqtyng jastary, Agha-au, Múhtar agha-au ne bolyp jatyr Almatyda? — dep jylap túrdy. Ne aitam olargha ózimning de jýregim pәrshe-pәrshe bolyp túrsa. Joq múny búlay qaldyrugha bolmaydy! — dep kýiinip otyrdy. Sol týni jana ghana tuyndap kele jatqan Jeltoqsan turaly әnining alghashqy oramdaryn aityp berdi.

Júmysy kóp adam ghoy, úmytyp qaldy ma eken, birde Múhtar Shahanov aghamyz «Sen Jeltoqsanda qayda boldyn?» — dep súrady. Amal joq kóp jyl jasyruly jatqan syrdy aitugha tura keldi. Oibay-au, mynauyng ýp-ýlken oqigha ghoy. Sen múny aituyng kerek, jeltoqsannyng aqiqaty osynday oqighalardan túrady emes pe? Múnyng jaramaydy! — dep kәdimgidey renjidi.

Bayghaly Esenәliyevting әleumettik jelidegi paraqshasynan

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3243
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5395