Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәselening mәni 8610 6 pikir 6 Jeltoqsan, 2019 saghat 11:35

Zeynetkerdi beynetke salugha bolmaydy!

QR Enbek jәne halyqty

әleumettik qorghau ministri

B.B. Núrymbetovke!

Qúrmetti Birjan Bidaybekúly!

Biyl «Qazaqstan Respublikasynda zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly» zanynyn «Jasyna baylanysty zeynetaqy tólemderin taghayyndau ýshin enbek ótilin esepteu» degen 13-babyna jana tarmaq qosylyp, zeynetaqy taghayyndau kezinde «Qazaqstan Respublikasyna tarihy otanynda túraqty túru maqsatynda kelgen etnostyq qazaqtardyng shyghu elindegi enbek qyzmeti» esepke alynatyn boldy.

Sóitip, 28 jylda sheshilmegen týiin tarqatylyp, zeynet jasyndaghy Qazaqstan azamattyghyn alghan qandastarymyzdyng zeynetaqysy belgili mólsherde kóbeytilip berilude.

Búl – óz kezeginde, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng tikeley pәrmenimen Ýkimetimizding shetten oralghan qandastarymyz ýshin jasalghan taghy bir zor qamqorlyghy dep esepteymin!

Biraq, osy tarmaqtyng atqaryluy barysynda tuyndaghan eki mәseleni Sizding nazarynyzgha salyp, zeynetkerlerding zenetaqy rәsimdeudegi qiynshylyghyn sheship beruinizdi ótinuime tura kelip otyr.

Bar mәsele – audandyq júmyspen qamtu ortalyghy shetten oralghan qandastarymyzdyng enbek ótilin dәleldeytin qújat talap etkende tuyndap otyr.

Ókinishke oray, Qytay Halyq Respublikasynan oralghan zeynet jasyndaghy qandastarymyzda onday qújat joq.

Bar bolghany, Qytayda Ýkimet qyzmetinde bolyp, zeynetke shyqqan azamattarda «Zeynetkerlik kuәlik» bar. Tek qana memlekettik qyzmetten zeynetke shyqqandarda ghana!

Al, bylayghy malshy-dihandarda «Enbek kitapshasy» nemese «Zeynetkerlik kuәlik» degeniniz atymen joq. Sebebi, Qytayda olargha zeynetaqy taghayyndalmaydy. Songhy jyldary jәrdemaqy ghana berilip jatqan kórinedi. Jalpy, Qytaydaghy tәrtip solay.

Sol sebepti, malshy-dihan, zauyt júmysshylary, bir sózben aitqanda qarapayym auyl adamdary ózining búrynghy túrghylyqty jerinen enbekke qatysqan jylyn dәleldeytin «Anyqtama» ghana әkele alady.

Elimizding ónirlerdegi audandyq júmyspen qamtu ortalyghy qyzmetkerleri auylda qara enbekpen janyn baghyp, sosyn Qazaqstangha oralghan zeynetkerlerden Qazaqstandaghy standarttalghan «Enbek kitapshasy» sekildi qújat nemese «Zeynetkerlik kuәlik» talap etip jatyr eken.

Osyghan baylanysty, býgingi tanda Qytaydan oralghan ata-apalarymyz  әli kýnge deyin zeynetaqysyn rәsimdey almay, Ýkimetting zandastyrylghan qamqorlyghynan qaghyluda.

Sizden osy mәseleni óz nazarynyzgha alyp, Qazaqstan Respublikasyna tarihy otanynda túraqty túru maqsatynda kelgen etnostyq qazaqtargha zeynetaqy taghayyndau jәne jýzege asyru qaghidalaryn bekitu turaly búiryghynyzdy qayta qarap, Qytaydan orlghan zeynet jasyndaghy qandastarymyzdyng tek «Zeynetkerlik kuәlik» jәne enbek ótilin dәleldeytin «Anyqtama» ghana úsyna alatynyn basa eskeruinizdi súraymyn.

Búl – bir!

Ekinshi, atalghan jana tarmaqshadaghy «enbek qyzmeti» degen úghym Qazaqstan Respublikasynyng Enbek Kodeksinde paydalanylmaghan.  Esesine, Enbek Kodeksinde «enbek ótili» degen úghymgha zandyq anyqtama berilgen.

Sol ýshin, Qazaqstan Respublikasyna tarihy otanynda túraqty túru maqsatynda kelgen etnostyq qazaqtardyng shyghu elindegi «enbek qyzmeti» degen sózdi «enbek ótili» dep ózgertu kerek dep esepteymin.

Sonday-aq, «Qazaqstan Respublikasynda zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly» zanynyng «Jasyna baylanysty zeynetaqy tólemderin taghayyndau ýshin enbek ótilin esepteu» degen 13-babynyng   15) tarmaghynda Qazaqstan Respublikasynyng aumaghyndaghy jәne odan tys jerlerdegi joghary oqu oryndarynda, onyng ishinde dayarlyq kurstarynda, arnauly orta oqu oryndarynda, uchiliyshelerde, mektepterde jәne kadrlar dayarlau, biliktilikti arttyru jәne qayta mamandandyru kurstarynda, aspiranturada, doktoranturada jәne klinikalyq ordinaturada, sonday-aq ruhany (dini) bilim beru úiymdarynda oqyghan jyldary da enbek ótili bolyp esepteledi eken ghoy?!

Endeshe, osy tarmaqshada Qazaqstan Respublikasyna tarihy otanynda túraqty túru maqsatynda kelgen etnostyq qazaqtardyng da shyghu elindegi jogharyda kórsetilgen sanattaghy oqu oryndarynda oqyghan jyldary  «enbek ótili» bolyp qamtyluy kerek qoy?!

Sol ýshin, 13-babynyn   15) tarmaghyn «Qazaqstan Respublikasyna tarihy otanynda túraqty túru maqsatynda kelgen etnostyq qazaqtardy qosa eseptegende, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghyndaghy jәne odan tys jerlerdegi joghary oqu oryndarynda, onyng ishinde dayarlyq kurstarynda, arnauly orta oqu oryndarynda, uchiliyshelerde, mektepterde jәne kadrlar dayarlau, biliktilikti arttyru jәne qayta mamandandyru kurstarynda, aspiranturada, doktoranturada jәne klinikalyq ordinaturada, sonday-aq ruhany (dini) bilim beru úiymdarynda oqu;» dep tolyqtyru kerek!

Qúrmetti Birjan Bidaybekúly!

Qazirgi tanda, Óziniz bilesiz, Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisinde «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng júmyspen qamtyluy jәne kósh-qon mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly»  Zanynyng jobasyna ózgerister men tolyqtyrular engizu júmysy jýrip jatyr.

Zeynetkerdi beynetke salugha bolmaydy! Zandar men normativtik qújattar tez týzetilui kerek!!

Osy orayda, atalghan eki mәseleni Mәjilistegi Júmys tobynyng talqysyna salugha jәne zandastyrugha yqpal etuinizdi súraymyn!

Qúrmetpen,

Auyt Múqiybek, 

QR Preziydenti janyndaghy

Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi.

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5391