«Alash» atty orda qúryp shalqyghanyn,

Baq dәuleti tuyp ósip balqyghanyn,

Árbir iste qazaq iysi anqyghanyn,

Tirilikte kózimizben kóremiz be?!.

 

Ghúmar Qarashtyng aqyndyq jәne azamattyq túlghasynyng últtyq mýddemen sabaqtas sayasiy-әleumettik kózqarasyn tanytatyn biyik otanshyldyq ruhtaghy óleng kitaby «Túrymtay» (1918). Jinaqtaghy «Kýn tudy», «Tirshilik múraty», «Neden qorqam?», «Júrtym saghan ne boldy?», «Kóremiz be?», «Óter me eken?», «Keler me eken?», «Esep ber» ólenderi alasapyran kezendegi halyq taghdyryn jәne últtyq iydeyany jyrlauymen manyzdy.

Alash ziyalylarynyng azamattyq jәne sayasy ústanymyna say Ghúmar da Qazan tónkerisining jalpy adamzattyq gumanizmge qarsy baghyttalghan sayasatyn qabyldaghany joq. «Túrymtay» jinaghyndaghy  «Neden qorqam?», «Júrtym saghan ne boldy?» ólenderinde bir ghana qazaqqa emes, tútastay últtargha jasalyp otyrghan qiyas tәjiriybening qiyamet zobalanyn, qasiretti alapat zardabyn boljay bildi.

Mezgilsiz erte tughan tannan qorqam,

Jauynsyz qúr jeldetken shannan qorqam.

«Tang tudy, mezgil jetti» dep adasyp,

Qúrylghan qaranghyda zannan qorqam.

Isteri adamdyqqa janaspaghan,

Januar - eki ayaqty annan qorqam.

Kólenke elestegen boydan qorqam,

Týs kórip, óng dep úqqan oidan qorqam,

«Alash» atty orda qúryp shalqyghanyn,

Baq dәuleti tuyp ósip balqyghanyn,

Árbir iste qazaq iysi anqyghanyn,

Tirilikte kózimizben kóremiz be?!.

 

Ghúmar Qarashtyng aqyndyq jәne azamattyq túlghasynyng últtyq mýddemen sabaqtas sayasiy-әleumettik kózqarasyn tanytatyn biyik otanshyldyq ruhtaghy óleng kitaby «Túrymtay» (1918). Jinaqtaghy «Kýn tudy», «Tirshilik múraty», «Neden qorqam?», «Júrtym saghan ne boldy?», «Kóremiz be?», «Óter me eken?», «Keler me eken?», «Esep ber» ólenderi alasapyran kezendegi halyq taghdyryn jәne últtyq iydeyany jyrlauymen manyzdy.

Alash ziyalylarynyng azamattyq jәne sayasy ústanymyna say Ghúmar da Qazan tónkerisining jalpy adamzattyq gumanizmge qarsy baghyttalghan sayasatyn qabyldaghany joq. «Túrymtay» jinaghyndaghy  «Neden qorqam?», «Júrtym saghan ne boldy?» ólenderinde bir ghana qazaqqa emes, tútastay últtargha jasalyp otyrghan qiyas tәjiriybening qiyamet zobalanyn, qasiretti alapat zardabyn boljay bildi.

Mezgilsiz erte tughan tannan qorqam,

Jauynsyz qúr jeldetken shannan qorqam.

«Tang tudy, mezgil jetti» dep adasyp,

Qúrylghan qaranghyda zannan qorqam.

Isteri adamdyqqa janaspaghan,

Januar - eki ayaqty annan qorqam.

Kólenke elestegen boydan qorqam,

Týs kórip, óng dep úqqan oidan qorqam,

Tengerip jarly, baydy qúryp újmaq,

Tep-tegis júrtqa jetken toydan qorqam.

«Tengerdim, toy jasadym júrt ýshin », - dep,

Jer-jerde shalghan qúrban qoydan qorqam.

Parasat payymyna salynghan zerleli oy men úshqyr qiyal jalghyz qazaqqa ghana emes, ózge de últtardyng taghdyryna jazylghan, eriksiz tanylghan jan týrshigerlik zúlmattardan saqtandyrghan, ýreyli qorqynyshtyng aldyn alugha shaqyrghan jan aiqayy edi. Alayda ol bolisheviktik sayasattan óristegen iydeologiyalyq qaralau men әsire taptyq tayazdyqtyn, qyraghylyqtyng qara shanyna kómilip qala berdi.

Asqaq adamgershilik pen meyirimdilik, shynayy gumanizmdi temirqazyq etken jәne de óz halqynyng keler kýngi taghdyryna beyqam qaray almaghan últjandy aqyndar Qazan tónkerisinen keyin tuyndaghan qoghamdyq ózgeristerge jatyrqay qaraghany, sayasy - әleumettik búrmalaushylyqtargha narazy bolghany belgili. Shәkәrim Qúdayberdiúly «Bostandyqqa elim qana almay, Ádilet jolyn taba almay. Basshygha aitqan múndary, Esepke jatyr sanalmay» dese, Maghjan Júmabayúly: «Qalyng elim, qalang qara aghashym, Qayraty mol, aibyndy er Alashym. Ózi-aq qúlar, syryng berme, sabyr qyl. Aqymaqtar bayqamaghan shamasyn» - dep, Qazan tónkerisi qazanyn tónkergen qazaqty sabyrlyqqa shaqyra otyryp, kenester biyligining erte me, kesh pe qúlaytynyn sol kezenning ózinde - aq asqan kóregendikpen aityp, óktem sayasattyng ozbyrlyghynan esh iymenbey ruh asqaqtyghyn tanytty. Halqynyng taghdyryn oilaghan Alash әdebiyeti ókilderi taptyng emes, tútas qazaqtyng qamyn jep, últqa qyzmet etudin  óshpes te ólmes ýlgi - ónegesin kórsetken airyqsha qúbylys. Ol birinshiden, tarih taghylymyna ýnildirse, ekinshiden, Alash arystarynyng dittegen múrat-maqsattaryna degen adaldyq pen sayasy ústanymdarynan bir taban sheginis jasamaghan túlghalaryn tanuda da ýlken mәnge iye.  Ghúmardyn  «Neden qorqam?» ólenindegi әrbir joldar Qazan tónkerisinen keyingi kezeng shyndyghyn tanuda airyqsha bolyp tabylady.

Ajdaha alty basty jaudan qorqam,

Býldirgen el arasyn daudan qorqam:

Kýlimdep kirip, ishki syryndy alyp,

Qúrylghan ayaq asty audan qorqam:

Asyghys istey salghan isten qorqam,

Qandary tasqan qara kýshten qorqam,

Dos bolyp birge jýrip qastyq etip,

Tysyna qayshy kelgen ishten qorqam» degen aqyn ýreyi jana sayasattaghy talay qiyanattar men  zobalandardy úghyna týsuimizge mýmkindik beredi. Sondyqtan da aqyn qan tógis arqyly kelgen biylikting әleumetke tendik pen bostandyq  ornatuyndaghy qadamdary qoghamdyq damu zandylyghyna qayshy bolyp tabylatynyn jәne de ózgening kýshtep tanghan azattyghy mәngilik bolmaytynyn, sol sebepti ózinning sara jolyndy izde degen múratyn algha tartady. Aqiqat jolynan adasyp, saghym qughan tobyrlyq sanany syngha alady.

Újmaq kókten jerge enbek emes,

Mezgilsiz birnәrse de kelmek emes:

Ózing tu, úl tusang da, qyz tusang da,

Ákelip bireu saghan bermek emes.

Tabighat zany, joly ózine has,

Eshkimning jetegine jýrmek emes:

Adaspa, andyq etpe, adam úly,

Kóringen o bir saghym kózine eles.

Saghymdy «su taptym» dep júrt jinasan,

Jyndygha aitar sóz joq qúryp kenes.

Aqynnyng «Adaspa, andyq etpe, adam úly» degen biyik gumanistik eskertui qay kezeng ýshin bolmasyn qashan da nazarda bolatyn óshpes úlaghat deuge bolady. Al, «Saghan ne boldy?» óleninde eldik mәselelerdi jyrlaghanda jana jýie iykemine jyghylyp, iyleuine onay kóndige ketken halqynyng beyqamdyghyna, sayasy balang anghyrttyghyna nalidy.

Dýnie toly ósek - ayan, jer soldy,

Elemesen, elim, bayqap on, soldy.

Óter jolyng tayghaq keshu tar jol - dy,

Bayqamastay, elim, saghan ne boldy?

Dúspan shyqty, jan - jaghyndy qamady,

Jighanyndy aldy, órtedi, talady,

Qarsylassang tamaghynnan shalady,

Múny kórmey, júrtym, saghan ne boldy?

Ýrim-bútaq úrpaghyndy qúl eter,

Álpeshtegen aruyndy kýng eter,

Jaryq sәule bostandyqqa múng eter,

Oylamastay, júrtym, saghan ne boldy?

Sen jatyrsyng qatty - tereng úiqyda,

Ózdi - ózinmen alysuda miqyda,

Talas-tartys ýnemi yzy - qiqyda,

Oyanbastay, júrtym, saghan ne boldy? - dey kele, dәuir shyndyghyn realistik túrghydan surettep, halyq namysyn, ruhyn kóterudi, últtyq sanany serpiltudi maqsat etedi.

Býgin bolsa tamaghymyz toq deysin,

Ertengining esh keregi joq deysin,

Azamatyng attan úshsa «shoq» deysin,

Úyalmastay, júrtym, saghan ne boldy?

El kóshkende júrtta qalghan sen be edin,

Ar-namystan júda bolghan el me edin?

Qanyng qara, basqalardan kem be edin  -

Qozghalmastay, júrtym, saghan ne boldy?

Sondyqtan da aqyn halyqtyng ózine degen senimine, búla kýshine ýmit artady, tyghyryqtan shyghar jolda әleumetting aqiqat jolynan adaspauyn kózdeydi. Osy óleninde sonymen qatar ór halqynyng erlikke, eldikke toly ótken tarihyn sanada janghyrtyp, Shynghyshan, Batihan jәne Qara Qypshaq Qobylandynyng úrpaqtaryna tәn ruh asqaqtyghy men qaysarlyqty ansaydy.

Alataudan asyp baryp jaylaghan,

Betkeyinde qúlyn - tayyng oinaghan,

Oyyna alghan isin etpey qoymaghan,

El emes pe en, júrtym, saghan ne boldy?

Shynghys, Batu handyq qúryp túrghan el

Qara qypshaq Qobylandylar tughan el,

Qarsylaghan dúspan jauyn qughan el,

Emes pe edin, júrtym, saghan ne boldy!?

Jalpy Alash әdebiyeti múrasyna ýnile otyryp Qazan tónkerisinen keyingi qily kezeng shyndyghyn tanumen qatar bolishevikter is - әreketining biz bile bermeytin adamgershilikke jat ozbyr sayasatyn úghyna týsemiz. Mysaly, M.Dulatov «Jasasyn, Alash avtonomiyasy! Kórkeysin Alash!» maqalasynda: «Bolishevikterding myqty bir jauy avtonomiya  almaq júrttar edi. Bolishevikter Ukraina dalasyn qangha boyady, Týrkistan avtonomiyasyn joghaltyp, halqyna oiran salyp, Qoqan shaharyn jermen jeksen qyldy. Ýkimet adamdarynyng birazy joyyldy, birsypyrasy qashyp qútyldy. Bashqúrt  avtonomiyasyn taratyp, azamattaryn abaqtygha jabty. Qyrymdy qangha boyady. Azamattaryn qoyday bauyzdady. Qyrym muftii Jәmejihan haziretti әueli abaqtygha jauyp, sonynan keskilep sugha aghyzyp jiberildi. Avtonomiya bolamyn degen júrttardyng әrqaysysynyng kórgen kýni osynday boldy» dep jazdy. Múnday sayasy sodyrlyqtardyng týpki maqsatyn tereng úghynghan Ghúmar Alash avtonomiyasy jariyalanghan tarihy kezende jazylghan «Alashqa», «Alash azamattaryna» ólenderinde halyqty әleumettik belsendilik pen sergektikke, el men jerdi qorghauda tútastyqqa shaqyrdy.

Au, Alash, kózindi býgin ashar kýnin!

Qarmanyp ilgeri ayaq basar kýnin!

Shygharyp bir jennen qol, bir jerden sóz,

Adymdap asqar belden asar kýnin.

Tenizim, telegeyim-qayran elim,

Kemerlep tolqyn atyp, tasar kýnin!

Aq kýmis, qyzyl altyn jighanyndy,

Qúrban qyp osy jolgha shashar kýnin!

Terezeng tengerilip qatar túrsa,

Osy!-dep sonda jýrek basar kýnin.

Au, Alash, zaman jayyn bilemiz be?

Qúlaqqa aitqan sózdi ilemiz be?

Zamannyng ynghayynsha amal qylyp,

Zyrlaghan jelmayagha minemiz be?

Ónerli, bilimdining qylghan isi

Maydanda múny bayqap kóremiz be?

Kýsh qosyp, qúraldanyp bas qorghaudyn

Jolyna beldi buyp kiremiz be?

Bolmasa kýnde bir el qyrghyn tauyp,

Jylaulap bastan-ayaq jýremiz be? («Alashqa»).

 

Aq jýrek azamattar asqar kýnin

Dúshpandy aldan bayqap jasqar kýnin;

Dúrystyq el qosynda etken isti,

Qol soghyp, qoshemettep qostar kýnin

Kýsh qosyp, qol ústasyp sóz bekitip,

Aradan alalyqty tastar kýnin;

Adasqan qoyday shulap ergen eldi,

Búltarmay ong baghytqa bastar kýnin.

Anqyldaq Alash úly senip otyr.

Ornynan shyghyp, sony rastar kýnin! («Alash azamattaryna»).

«Túrymtay» jinaghyndaghy qay óleng bolmasyn Alash qayratkerleri ústanghan tәuelsiz memleket qúru iydeyasyn keninen jyrlauymen jәne әleumet sanasyna siniruimen manyzdy.

«Kýn tudy» óleninde «Eki talay is bolyp, Elge qiyn kýn tudy. Aspanda ay tútylyp, Jer - jihandy qan judy» dep, sol kezenning boyamasyz aqiqat shyndyghyn algha tartqanda zaman aghymy eldik ýshin tez ekenin, әsirese zarygha jetken azattyqty saqtap qalu synalar tarihy sәtte barsha kýshti el bolughy júmyldyru, Otandy qorghau siyaqty últtyq manyzy erekshe bolyp tabylatyn mәselelerdi qoghamdyq dengeyde kóteredi. Tarihtyng ótpeli kezenindegi Alash synalar qaterli ótkelden ótude últtyng úiysyuymen jýzege asatyn naqty is qana múratqa jetkizetinin eskertedi. Aqyn «Tirshilik múraty» óleninde otanshyldyq qasiyet qazaq balasynyng tyghyryqtan shyghar jolda adastyrmas temirqazyghy ekenin tu etip kóterdi, qandastaryn sol ruhta bolugha qayrady. Otandy sýyden asqan qasiyet bolmaytynyn jәne de ol últtyq múrattyng basty ólshemi degen mәngilik ólmeytin ústanymdy algha shyghardy.

Áueli qoldan kelse elindi sýi,

El ýshin enbek etken erindi sýi.

Qaghbagha tauap etu kerek bolsa,

Kir juyp, kindik kesken jerindi sýi!.

«Jasynda últyng ýshin etseng júmys, Púlyna esh nәrse onyng shaghylmaydy» dep bilgen aqyn «Óter me eken?», «Keler me eken?» ólenderinde últtyq iydeyanyng jarshysy bola otyryp, «Túrymtay» jinaghynda ýzilmes jelidey tartylghan Alash ziyalylarynyng úly maqsatyn tereng úghyndyrady.

Qayghyly qara kýnder óter me eken,

Qolaysyz mindi minez biter me eken?

It bolyp yryldasyp ótken kýnder,

Joq bolyp izi, joly keter me eken?

Týsinip aitqan sózge qazaq úly

Ijdihat el bolugha eter me eken?

Oranghan aq jýrekke imanynyn,

Qadirin bilip taza kýter me eken?

Tabylyp oigha alghany bәri bolyp

Enirep er múratqa jeter me eken!.

Ghúmar últ namysy, júrt júmysy qasiyetti úghymdar, sondyqtan da olargha imanday úiyp, qaghbaday tauap etu biyik paryzdyng ótelui dep úghyndyrady.

Aq orda alash kórip keler me eken,

Jamyrap kelip enip kirer me eken?

Sarghayyp saghyndyryp qolgha týsken

Asyldyng qadir búlyn biler me eken?

Úghynyp  búlyn  bilip  qadir tútyp,

Qaghbaday tauap ete jýrer me eken?

Últ namys, júrt-júmysy degen ister

Imanday jýregine siner me eken?

Ashy auyz ashyrqanyp aitqan sózdi,

Qúranday qúlaghyna iler me eken?.

Alash tuynyng asqaq, eldik qasiyetterding bayandy boluy ýshin әr azamat halqyna enbek etude imandylyq pen qúranday kiyeli úghymdardy sanasynda toquy shart degen talap qoyady. Múnyng bәri Ghúmardyng últjandy túlghasynyn, aqyndyq quatynyng qashan da últ múratymen sabaqtasyp otyrghanyn, ómirlik maqsaty bolghanyn dәleldey týsedi.

«Kóremiz be?» óleni jalpy Alash partiyasynyn, Alash avtonomiyasynyng nysanaly ómirlik múrat-maqsatyn anyq tanytatyn jәne de osy joldaghy eren isterdi Ghúmardyng әrdayym qoldaushy túlgha, qozghaushy aqyn  bolghanyn úghyndyrady.

Ári qazaq memlekettigin qalpyna keltirudi dittegen múnday saryndaghy óleng HH ghasyr basyndaghy últ poeziyasynda siyrek kezdesetinin bayqau qiyn emes.

Jaryq jolgha bastaushygha eremiz be,

Aq jýrekti shyn erlerge senemiz be?

Taza qandy, kirsiz jandy qazaq júrty

Óz aldyna el bolghanyn kóremiz be? dep bastalatyn osy ólenine jatqa tizgin bermeytin erkin el, azat memleket bolu siyaqty ózekti de ómirsheng mәseleni arqau etedi. Ólenning basty ereksheligi - azat el bolugha meylinshe qajetti sharttardyn, tәuelsiz memleket qúrudyng ómirlik talaptarynyng ótkir qoyyluynda.

Aldyn - artyn meylinshe bayqap alyp,

Tónirekte ne bar, ne joq kózin salyp,

Óz tizginin qazaq úly ózine alyp,

Óz aldyna júrt bolghanyn kóremiz be?

Jas buyngha jana taza bilim berip,

Nadandyqty  tereng qazyp jerge kómip,

Qazaq-taghy ózi kýnin ózi kórip,

Óz aldyna el bolghanyn kóremiz be?

Qay iste bolmasyn dos pen dúshpanyn aiyratyn Alash perzentining mereyi qashan da ýstem, ózgelerden enseli boluy ýshin oqu-bilimning terendigi, bereke-birlikting jogharylyghy, últtyq sana-sezimning asqaqtyghy, sayasy baghyt-baghdardyng aiqyndyghy, qoghamdyq jәne diny imandylyq  ústanymdarynyng naqtylyghy qajet. Osynday irgeli sharttargha iyek artqan, ony ústanghan últtyng alar asuy, shyghar biyigi de zәulim bolmaq.

Oqu júrty dayarlanyp jetkendigin,

Jalpy oqudy qazaq mindet etkendigin,

Qazaq úly ozat shyghyp ketkendigin,

Tirilikte kózimizben kóremiz be?

Talas qoyyp yntymaqqa kirgendigin,

Bir jolmenen bir baghytqa jýrgendigin,

Dos-dúspany kim ekenin bilgendigin,

Tirilikte kózimizben kóremiz be?

Jalqaulyqty, bos jýristi tastaghanyn,

Orynsyzgha dәulet mýlkin shashpaghanyn,

Kerek jerde boydy balap qashpaghanyn,

Tirilikte kózimizben kóremiz be?

Áulie dep kóringenge bas úrmauyn,

Din dep qorqyp aqiqatty jasyrmauyn,

Eshnәrseni ólsheuine asyrmauyn,

Tirilikte kózimizben kóremiz be?.

Últtyq birlik, memlekettigimizdi nyghaytu ótkir qoyylyp otyrghan qazirgi tústa atalghan ólende kóterilgen sayasi-iydeologiyalyq mәseleler qashanda sanagha toqylar úlaghat dep bilemiz.

Tәuelsizdikting basty sipaty - memlekettik isterding últtyq mýdde túrghysynan sheshilui, óz jerining qazba baylyghyn halyq iygiligine jaratuy desek, osynau kemeldilikke jetuding joldaryna qatysty ghasyr basynda-aq Ghúmar keleli oilar týiedi.

Óz jerinen shyqqan kendi ózi alghanyn,

Ádemilep aiqúsh - úiqúsh jol salghanyn,

Europanyng ónerinen ýlgi alghanyn,

Tirilikte kózimizben kóremiz be?

«Alash» atty orda qúryp shalqyghanyn,

Baq dәuleti tuyp ósip balqyghanyn,

Árbir iste qazaq iysi anqyghanyn,

Tirilikte kózimizben kóremiz be?!.

Qazaq ruhyn asqaqtatu, ózindik últtyq bolmysyn saqtau jәne әlemning damyghan elderinen ýlgi alugha shaqyrghan Ghúmar armany barsha Alash orda qayratkerlerining el aldynda óteu isine degen paryz ben qaryz úghymyna adaldyghyn da tanytady. Búl túrghyda ot jýrekti jalyndy aqyn Súltanmahmút Alash arystarynyng azattyq jolyndaghy eren isterin arqau etip «Tanystyru» poemasyn, «Alash úrany» ólenin jazdy. Alashshyl әdebiyetting sayasy - iydeologiyalyq baghyt-baghdaryn nyghyrlay týsti.

Alash tuy astynda,                        Jasasyn alash, jasasyn!

Biz-alashtyng balasy.                      Kuә bolsyn arymyz.

Kýnimiz tuyp kógerdi,                     Kórkeytuge alashty,

Saryarqanyng dalasy.                    Qúrbandyq bizding janymyz!

Qúrt auruday jaylaghan                               Bylay túrsyn malymyz,

Qúrtpaqqa bizdi oilaghan                               Alash degen el ýshin

Qanymyzgha toymaghan,                    Saryarqanyng jeri ýshin,

Qolymyzdy baylaghan,                    Bostandyq bergen er ýshin,

Erimizdi aidaghan,                              Tógilsin bizding qanymyz!

Elimizdi laylaghan,                            Ayalmasyn janymyz!

Jerimizdi shimaylaghan,                  Alash tuy astynda,

Óshti zalym qarasy.                       Jasasyn alash, jasasyn! dep tolghaghan Súltanmahmút elimizdi kórkeytuge, tughan halqymyzgha jan-tәnimizben adal qyzmet etuge shaqyrdy, últtyq birlikke ýndedi.   J.Aymauytúly «Ghasker óleni», «Úran» ólenderine er týrikting úrpaghy órshil ruhty qazaqtyn  eldik maqsaty jolyndaghy tar jol, tayghaq keshuinde babalar aruaghyna syiynyp, Alashtyng amandyghyn, últtyng jasampazdyghyn arqau etti.

Alashtyng aruaghy                              Jasaghan jar bolyp,

Jebesin, qoldasyn!                          Qazaqtyng eline,

Aqsaqal tiley kór,                           Jasasyn, saqtasyn,

Sapardy ondasyn!                           Alashtyng ordasyn!

Azamattyq paryz, Otan aldyndaghy qaryz sanagha toqylyp, el ertenining enseli boluyna  jastargha  senim artylyp , jana mindetter  jýkteldi. Ghúmar :

Újmaq kókten jerge enbek emes ,

Mezgilsiz bir nәrse de kelmek emes .

Ózing tu, úl tusang da, qyz tusang da,

Ákelip bireu saghan bermek emes, - dep últtyq namysty qamshylady. Múnday eldik pen erlikke baghyt-baghdar beretin órshil ruhty poeziya Alashshyl әdebiyetting basty ereksheligi bolumen qatar, qazirgi úrpaqty otanshyldyq qasiyet biyigine shygharuda óz ómirshendigin tanyta bermek.

 

Saghymbay Botpayúly Júmaghúl,

E.A.Bóketov atyndaghy QarMU dosenti

«Abay-aqparat»