Tәuelsizdik jolyndaghy soghys ólse topyraq salyspaytyn oqshaulanghan otar aimaqtardyng basyn biriktirip qana qoyghan joq. II-shaqyrylymdaghy qúrlyqtyq kongres  soghys qimyldaryn úiymdastyrumen birge Amerika Qúrama Shtatynyng memleket retinde qalyptasuynyng irge tasyna ainalghan asa manyzdy qújattar qabyldady. «Tәuelsizdik deklarasiyasy » otar aimaqtardy tәuelsizdik  pen erkindik jolyna baghyttasa, «Konferensiya baptary» derbes otar aimaqtardyng bir tudyng astyna jinaluyna negiz qalady. Biraq, tarihy manyzdy qújattardy qabyldau, otarshyldargha qarsy soghystyng jenisi men tәuelsizdik Amerikalyqtardyng barlyq mәselesin sheship tastaghan joq edi. 1783 jyly 3 qyrkýiekte, «Parj beybitshilik shartyna» qol qoyylghan son, barlyq isti tyndyrghanday bolghan dala kókjaldary qarularyn qap týbine salyp, jenis jyryn aityp, ýilerine qaytqan bolatyn. Tipti, olardyng nebary bastauyshtyq sauaty bar bas qolbasshy Djordj Vashigton da  әskery biyligimen qosa, bukil armiyany Qúrama Shtat Parlamentine tapsyryp óz qorjasynda fermerlik júmysqa den qoyghan bolatyn. Desede,  tәuelsiz elding irgesin bekitu ýshin memleket qúruda mýlde tәjriybesiz Amerikalyqtargha әli de biraz ter tógu kerek eken. Múny olar aragha tórt jyl salyp biraq týsindi.

Tәuelsizdik jolyndaghy soghys ólse topyraq salyspaytyn oqshaulanghan otar aimaqtardyng basyn biriktirip qana qoyghan joq. II-shaqyrylymdaghy qúrlyqtyq kongres  soghys qimyldaryn úiymdastyrumen birge Amerika Qúrama Shtatynyng memleket retinde qalyptasuynyng irge tasyna ainalghan asa manyzdy qújattar qabyldady. «Tәuelsizdik deklarasiyasy » otar aimaqtardy tәuelsizdik  pen erkindik jolyna baghyttasa, «Konferensiya baptary» derbes otar aimaqtardyng bir tudyng astyna jinaluyna negiz qalady. Biraq, tarihy manyzdy qújattardy qabyldau, otarshyldargha qarsy soghystyng jenisi men tәuelsizdik Amerikalyqtardyng barlyq mәselesin sheship tastaghan joq edi. 1783 jyly 3 qyrkýiekte, «Parj beybitshilik shartyna» qol qoyylghan son, barlyq isti tyndyrghanday bolghan dala kókjaldary qarularyn qap týbine salyp, jenis jyryn aityp, ýilerine qaytqan bolatyn. Tipti, olardyng nebary bastauyshtyq sauaty bar bas qolbasshy Djordj Vashigton da  әskery biyligimen qosa, bukil armiyany Qúrama Shtat Parlamentine tapsyryp óz qorjasynda fermerlik júmysqa den qoyghan bolatyn. Desede,  tәuelsiz elding irgesin bekitu ýshin memleket qúruda mýlde tәjriybesiz Amerikalyqtargha әli de biraz ter tógu kerek eken. Múny olar aragha tórt jyl salyp biraq týsindi. Osy tórt jylda «Tәuelsizdik deklarasiyasynda» aitylghan arman-múrattargha 1781 jylghy soghys jýrip jatqanda bir qaynauy ishinde qabyldanghan «Konferensiya baptarynda» belgilengen erejelermen qol jetkizuding mýmkin bolmaytyndyghyn qoghamnyng sanaly bóligi aiqyn týsindi. Tәuelsizdikten songhy tórt jylda qordalanghan mәseleler shynynda shash etekten edi. Jalpylama memleket Amerika Qúrama Shtaty dep atalghanymen onda memleket basshysy, Ýkimet jetekshisi degen atymen bolghan joq. Ortalyq ýkimetke tiyesili syrtqa soghys jariyalau, syrtqy sayasatpen ainalysu, sauda-sattyqty retteu, tәrtipterdi belgileu, salyq jinau, aqsha shygharu osynyng bәri bir palataly Parlamentting qúzyryna jýkteldi. Al zang shygharushy jәne atqarushy biylikti óz qolyna alghan Parlamentting biyligi de mardymsyz edi. Mysaly, teniz armiyasyn jasaqtap, әsker qataryna shaqyru, shtattar arasyndaghy dau-damaygha tórelik aitu ýshin keminde shtattyng maqúldauyn alu kerek bolatyn. Búl óz kezeginde syrtqy jaular men ishki býlinshilikterge qarsy túrugha da dәrmensizdik etetini aidan anyq edi. Jaghagha jarmasqan san súraqtar onysyz da basy birikpeytin berekesiz shtattardy býlinshiliktin, azamat soghysynyn, ýkimetsizdikting qúighanyna batyryp, shanyraghyn ortasyna týsiruge shaq qalghan bolatyn.

Osy jolghy tarihy bas qosudyng qansha qiyn bolghanyna qaramastan, keneske jinalghan delagattardyng edәuir bóligi bilimdi de tәjriybeli kórnekti memleketshil túlghalar boldy. Olar pikir aluandyghyna qaramastan AQSh-taghdyryn daghdarystan shygharu ýshin quatty ortalyq biylik jýiesin qúru arqyly 13 jartylay tәuelsiz shtattar biyligi men ortalyq biylikting ózara qatynasyn ýilesimdi sheshu kerek ekendigin aiqyn týsindi.

Kýltóbening basynda kýn de kenes degendey Filadelfiyanyng aptap ystyghynda býkil jaz boyy júmys istegen kenes mýsheleri týrli jobalardy 569 ret ekshep-taldap, dauysqa salu arqyly tútas әlemge ýlgi bolghan adamzattyng túnghysh demokratiyalyq konstitusiyasy - AQSh konstitusiyasyn ómirge әkeldi. Endi osy 569 ret aitys-tartysqa negiz bolghan ózekti mәselelerge taldau jasap kórelik.

Aytys-tartysqa birinshi kezekte sebepshi bolghan Parlamenttegi halyq sany týrlishe shtattardyng yaghny ýlken jәne kishi shtattar mýddesining әdiletti sheshilui boldy. Osy negizde qos palataly parlament jýiesi taldap alynyp, tómengi palata ókilder Palatasy shtattardyng halyq sanyna baylanysty, al joghary palata Senatta- әrbir shtattan ókilder sanyn birdey saylau úsynyldy. Ekinshi kezekte atqarushy biylikting ókilettiligi jәne ony saylau mәselesi túrdy. Atqarushy biylikke ókilettikter beru jәne ony tejeu mәselesi memleketting irgesin qalaushylar ýshin eng ózketi de qiyn mәselege ainaldy. Búl jerde myna bir úghymnyng basyn asha ketu kerek. 1787 jylghy Filadefiya mәjilisinen búryn Amerikada preziydent degen bolghan emes. Álemde de onday memlekettik lauazym joq bolatyn. Aghylshyn tilindegi onyng әuelgi maghynasy da basqarushy, jetekshi degendey ghana. Ol eshqashan patsha emes. Tek Qúrama Shtattardyng biylik jýiesindegi atqarushy biylikting jetekshisi ghana. Bizding qazaqy úghymgha salsaq, ol otbasyndaghy ata-enening qolyndaghy kelin siyaqty. Kelin bosaghany attaghan song osy ýiding dastarqan mәzirin óz qolyna alyp, as-suyn dayyndaumen ainalsady-ghoy. Sonda ata-ene bolghan adam osy ýiding tiske basar jyly-júmsaghy saqtalatyn kebejening kiltin bererde kelinge syn kózben qarauy abden zandy qúbylys. Sebebi, kelin tekti  jerding qyzy bolyp, ata-enesine jatyp jastyq, iyilip tósek bolsa, otbasynyng sharuasyn dóngeletip әketetin, berekeli, qayyrymdy jan bolyp kezikse núr ýstine núr. Al shyqqan jeri teksiz syrty jyltyraq, ishinde it ólip jatatyn, ayar, bezbýirek, qayyrymsyz jәne minezi shaypau bireu bolsa, onyng ýstine otbasyndaghy ata-enesinen tartyp momyn, anqau, keshirimdi jandar bolsa, kórgensiz kelin ata-enesin ayaghymen kórsetip , óz bilgeninshe biylep týstep, jaqtyrmaghandaryn shómishten qaghyp, jyly-júmsaqty úrdap-jyrdap tórkinine tasyp, jat pen jaqyndy paryqtamay, orynsyz sauyq-sayran qúryp, mal shashyp eng sonynda barghan jerin taqyrgha otyrghyzyp tynuy da mýmkin. Shynynda, kenes mýshelerining alandauyna  ishki-syrtqy jaghdaylar jetip artylady. Keneste delagattar óz elining bolashaghy ýshin asqan jauapkershilikpen býkpesiz, erkin, talas-tartystar negizinde júmys istegenimen, tútas Qúrama Shtattar jaghdayynda demokratiya әli de balang kýide edi. Eng bastysy halyq qaranghy jaghdayda  bolatyn. Ol kezde әlemde diktatorlyq dara biylik jýiesi ýkim sýrip túrghanda, olar ózi saylaghan atqarushy biylik iyesin han-patshagha balap (marqúm Roza Baghylanova apayymyzdyng aq patsham dep auzynan tastamaytyny siyaqty) , qoldan diktator jasap aluy abden mýmkin edi. Kenes mýshelerining ishindegi eng jasy ýlken , úly ghúlama Bendjamin Franklin de: "birinshi tizgin ústar adamnyng minsiz jan bolaryna shýbәm joq. Qalghanyn bir qúday bilsin" dep kenes mýshelerin búl mәselede asa yjdaghatty bolugha shaqyrghan bolatyn. Sonda Franklin menzegen minsiz adam Vashington ekendigin kenes mýsheleri ishtey maqúldap, birde-biri qarsylyq bildirgen joq. Ol kezde kenes mýsheleri onyng jeke basyndaghy asyl qasiyetterine ghana senip qalghan joq. Ekinshi bir qyrynan onyng óz kindiginen taraghan úrpaghynyng joqtyghy da memleketti ózimen birge otbasynyng biylep-tósteuine mýmkindik bermeydi dep sendi. Biraq, el tizginin ústaytyn adamnyng bәri Vashingtonday  minsiz, úrpaqsyz bolmauy mýmkin ghoy. Eger aghat basyp, býkil biylikti saylanbaly diktatordyng qolyna berip jiberse, odan halyq óz biyligin qaytaryp alu ýshin taghy bir tónkeriske, tipti, qan tóguge baruy әbden mýmkin. Qúrama shtattar halqy onsyz da dara biyleushi Aghylshyn koroliyna qarsy segiz jyl qan keship bostandyqqa jetti ghoy. Qogham endigәri óz taghdyrymen tajiriybe jasaugha kelispeydi. Sondyqtan da mәseleni týbirinen sheship alu kerek. Qúrama shtattar halqynyng dana perezentteri osy mәseleni aiqyn týsindi jәne asqan jauapkershilik pen kóregendik tanyta bildi. Áriyne, ol ýshin  búryn eshkim preziydent saylap kórmegendikten, dayyn túrghan tәjriybe de joq edi. Sondyqtan olar týrlishe jobalar úsynyp, aluan týrli kýdik -kýmandaryn qarsha boratyp jatty.  Eng aldymen әkimshilik basqarushy, yaghni  preziydent bir adam bolama, joq  birneshe adam bolyp kenesip basqarma degen mәsele qaraldy. Kenese kele bir adam bolghany jón degen toqtamgha kelgen son, ol qansha jylgha, qansha kezekke saylana alady degen mәsele kóp talas tudyrdy. Bireuler 7 jylgha bir mәrte saylayyq dese, bireuler 11 jylgha saylayyq dedi. Al 15 jylgha bir mәrte saylayyq deushiler tabylghanda delagattardyng kóbi óre týregeldi. Massachusetsten saylanghan delagat Rufus King  tipti, ashudan jarylarday bolyp: «Odansha jirma jylgha biraq saylayyq. 15 jyl degende bir diktator biylik qúratyn mezgilding jarymy ghoy. Aqyry biz úzyq merzimge diktator saylaugha jinalghan bolsaq» dep 15 jyldyng adam týzgisiz úzaq merzim ekendigin aityp, búl úsynysty qatty syngha aldy. Áriyne, preziydentting biylik qúru uaqytyn ylayyqty merzimge shekteuding manyzdylyghyn eshkim joqqa shyghara almaydy. Mәsele ol qalay saylanady jәne onyng biyligin qalay tejeuge bolady? Biylikting ýsh bútaghynyng ózara qatynasyn qalay retteu kerek? Mine osy mәseleler bәrinen manyzdy edi. Sondyqtan biylik tarmaqtarynyng qansha merzimge saylanatyndyghyn uaqytsha qoya túryp, sózdi qalay saylau jýrgizu kerek degen mәselege búrdy. Senat pen Ókilder Palatasynyng qalay saylanatyndyghy palendey talas tudyrghan joq. Al atqarushy biylik pen sot jýiesin qalay jasaqtau kerek? Degen mәselege kelgende talas-tartys shyrqau shegine jetti. Eng birinshi kezekte preziydentti Parlament saylasyn jәne ol bir kezekten artyq saylanbasyn degen úsynys ýstem oryngha shyqty. Búl úsynysqa AQSh  Konstitutsiyasynyn  әkesi atanghan Virginiyalyq Djeyms Medison, Pensilivaniyaldyq Djeyms Uilson qatarly asa bedeldi delagattar ýzildi-kesildi qarsylyq tanytty. Olardyng uәji boyynsha eger preziydentti parlament saylasa, onda ol parlamentting qol balasyna ainalyp, onsyz attap basa almaytyn bolady. Eger preziydent olardyng aitqanyna kónip, aidaghanyna jýrmese, olar oghan: "Sen qalay preziydent bolghanyndy úmytyp qalma, biz seni qalay taqqa otyrghyzsaq, solay ketirip tynamyz" dep qorqytyp-ýrkitui әbden mýmkin  dep shyr-pyr bolghan edi.

Maqalanyng basyn myna jerden oqy alasyz: http://old.abai.kz/content/rakhym-aiypyly-aksh-ata-zanynyn-kabyldanuy-khakyndagy-oilar-basy

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»