Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3383 0 pikir 27 Tamyz, 2011 saghat 10:32

Jorj S.Kleyson. Baylyq kilti (jalghasy)

BAYLYQ  KILTI

QABYSQAN  ÁMIYaNDY QAMPAYTU JOLY

nemese

EJELGI  BABYLDAGhY  ENG  BAY ADAM

Anyz-shyny aralas

BÚL  KITAPTY  ÁRBIR  MILLIONER  OQYP  ShYQQAN

Megiddonyng aitqany esime týsti: enbek - onyng eng jaqyn dosy bolsa, ol maghan dos bola alar ma eken. Sol kezde eger  meni myna jaghdaydan qútqaratyn bolsa, enbekti jan dos etuge dayar edim.

Megiddo oyanghan kezde, onymen týngi habardy sybyrlap bólistim de, biz ýshin ýmit sәulesi jylt etkendey boldy. Babylgha qaray jýrip otyryp, keshqúrym onyng bekinisine jettik te, ornyqsyz kópirsheler arqyly dual ýstinde әrli-berli, joghary-tómen órmelegen qúmyrsqaday qaptaghan júrt kózge týsti. Jaqynday kele, әlgi adamdardyng júmysyn kórip, qayran qaldyq. Bireuler bekinisti ainala apan qazyp saz iyleude, basqalary iylengen balshyqtan qalypqa kirpish qúiyda. Qúldardyng negizgi bóligi dayyn kirpishti auyr sebettermen bekinisting eng ýstindegi qalaushylargha tasuda٭.

BAYLYQ  KILTI

QABYSQAN  ÁMIYaNDY QAMPAYTU JOLY

nemese

EJELGI  BABYLDAGhY  ENG  BAY ADAM

Anyz-shyny aralas

BÚL  KITAPTY  ÁRBIR  MILLIONER  OQYP  ShYQQAN

Megiddonyng aitqany esime týsti: enbek - onyng eng jaqyn dosy bolsa, ol maghan dos bola alar ma eken. Sol kezde eger  meni myna jaghdaydan qútqaratyn bolsa, enbekti jan dos etuge dayar edim.

Megiddo oyanghan kezde, onymen týngi habardy sybyrlap bólistim de, biz ýshin ýmit sәulesi jylt etkendey boldy. Babylgha qaray jýrip otyryp, keshqúrym onyng bekinisine jettik te, ornyqsyz kópirsheler arqyly dual ýstinde әrli-berli, joghary-tómen órmelegen qúmyrsqaday qaptaghan júrt kózge týsti. Jaqynday kele, әlgi adamdardyng júmysyn kórip, qayran qaldyq. Bireuler bekinisti ainala apan qazyp saz iyleude, basqalary iylengen balshyqtan qalypqa kirpish qúiyda. Qúldardyng negizgi bóligi dayyn kirpishti auyr sebettermen bekinisting eng ýstindegi qalaushylargha tasuda٭.

Aydauyldar qolapaysyz qúldargha aiqay salyp, júmys qarqynyn bәsendetkenderding arqasyna ógiz bylgharysynan órilgen doyyrdy shyqpyrtuda.Auyr júmysqa shydamay, tәltirektep baryp, zoryghyp qúlaghandardy da kórip kelemiz. Doyyrdyng soqqysynan túrmay qalghandaryn, qaptalgha iyterip, óz betinshe óluge qaldyruda. Ólgenderin tómendegi ólekse toly jol jiyegine aparyp laqtyryp jatyr.

٭Ejelgi Babyldyng keremet ghimarattary, dualy, tәuhanalary, aspaly baghy men ýlken su arnasy qúl enbegining kýshimen salynghan edi.Qúldyqqa kóbine әskery tútqyndar tartyldy da, olardy adam ghúrly kórmedi.Alayda, Babyl men onyng manyndaghy jerlerden qylmysy men qaryzy ýshin qúldyqqa týsken babyldyqtar da boldy.Erler arasynda ózining qaryzyn qaytarghansha, sot sheshimi men basqa da mindettemelerin oryndau ýshin әielderi men balalaryn kepil retinde qúldyqqa beru keng taraldy. Mindetteme oryndalmaghan jaghdayda kepil jandar qúldyqqa satyldy.

Búl masqara kórinisti kórgende mening boyym dirildep sala berdi. Qúl bazarda ótpey qalsam, meni ne kýtip túr eken?!

Godozonyng aitqany dúrys boldy. Bizdi qala qaqpasynan ótkizip, qúldar týrmesine apardy da, kelesi kýni biz qúl bazardyng sharbaghynda túrdyq.Kópshiligi qoryqqannan qalshyldap algha baspady, olardy tek qana aidauyl doyyry ghana saudagerler kórip, baghalauy ýshin amalsyz jýrgizdi. Megiddo ekeumiz ózimizge jaqyn kelgen әrbir satyp alushymen til qatysugha tyrystyq.

Qúl satushy patsha kýzetining sarbazdaryn ertip keldi de, oghan shynjyrlauly Qaraqshyny berip edi, anau qarsylasyp baqty da, esesine ony ilesin qatyra soqty. Qaraqshyny alyp ketkende, ony qatty ayadym.

Megiddo kóp úzamay, qoshtasatynymyzdy sezdi. Alarmandar joq kezde ol enbekten qashpaudy aityp, meni azghyryp boldy: «Birqatary júmysty itting etinen jek kóredi. Júmys olar ýshin dúshpannan da jaman. Ony, kerisinshe, dos etip, jaqsy kóru kerek. Júmystyng auyr-jenildigi manyzsyz. Ózine әdemi ýy salghanda, onyng beldigining de auyrlyghy qajet emes qoy, sylaq ýshin balshyq әzirleuge de sudy alystan tasugha tura keledi.Eger ózine qayyrymdy qojayyn tap kelse, ainalayyn, oghan baryndy salyp qyzmet etemin dep maghan uәde ber. Oghan sening isinning bәri jaqpauy mýmkin.Este saqta: jaqsy istelgen júmystan әueli ózing lәzzat alasyn, payda tabasyn. Ol senen adam qalyptastyrady.»

Ol ýnsiz qaldy, óitkeni, osy kezde oghan әldebir sharua keldi de, ony múqiyat qaray bastady.

Megiddo onyng jeri men egini jóninde súrastyrdy da, kóp úzamay sharuany ózine iyliktirdi. Qúl satushymen onyng baghasy turasynda qyzu saudalasu jýrdi, aqyry sharua qoynynan qalyng әmiyanyn aldy da, Megiddo tez arada ózining jana qojayynymen kózden tasa boldy.

Týske deyin birneshe qúl saudalandy. Týsten keyin Godozo maghan qúl satushynyng kónilkýii onsha emestigin, ekinshi kýnge qaluy neghaybyl dep habarlady.Kýn bata qalghan qúldardy patsha alarmandaryna ótkizip jibermek eken. Men kýder ýze bastaghanymda, sharbaqqa semiz jaydary qalalyq túrghyn keldi de, aramyzda naubayshy barlyghyn súrastyrdy. Men oghan tayau baryp, bylay dedim: «Jaqsy naubayshygha basqa naubayshyny izdep ne kerek? Onan da júmysqa talpynghan әri qabyletti jangha óz biligindi ýiretkening onay emes pe? Maghan qarashy, men - jaspyn, kýshim jetkilikti әri enbek sýigishpin. Maghan mýmkindik ber, qolymnan kelse, sening әmiyanynnan altyn men kýmis baqyr tabugha barymdy ayamay qyzmet etemin».

Mening sózim onyng jýregin qozghasa kerek, ol qúl satushygha meni saudalasugha bettedi. Anau bolsa, búghan deyin maghan kóz salmasa da, mening qabyletimdi sheshen tilmen bayandap, densaulyghymnyng jaqsylyghyn, tәrtibimning әdeptiligin aityp baghamdy asyra týsti. Men ózimdi qasapshygha satylatyn ógizdey sezindim. Aqyrynda olar, mening baqytyma oray, alaqandaryn úrghylasyp, sauda kelisimin jasady.Men qojayynymnyng sonynan Babyldaghy eng baqytty adam retinde alshang basyp kete bardym.

Jana mekenim maghan únady. Qojayynym Nana-naid maghan auladaghy tas diyirmenge arpadan ún tartudy, oshaqqa otty qalay jaghudy, bal qatqan toynangha (pirog)  kýnjit dәnderin ýgudi ýiretti. Maghan jatyn oryndy astyq sarayynan bóldi.Ýy qyzmetindegi Suasty esimdi  qariya kýng әiel mening tamaghymdy ash qylmady, al men onyng auyr júmysyna qolghabys ettim.

Men qojayynyma jaghynyp, keleshekte bostan boluyma qajet múrsattyng tughandyghyn úqtym.

Men Nana-naidtan qamyr iyleu men nan pisirudi ýiretudi ótindim. Ol mening ótinishimdi ayaqasty etpesten, naubay kәsibin ýiretti әri mening sonshalyqty talpynysyma riza boldy. Keyinirek, ol ýiretken jayttardy әbden sinirdim de, sosyn bal qatqan toynan pisiru tәsilin ýirendim. Aqyry, naubayhanadaghy bar júmys mening qolyma kóshti.Qojayynym rahattana demalatyn boldy, biraq onyng múnysyn Suasty kýng jaratpay, basyn shayqap jýrdi.

«Júmyssyzdyq jaqsylyqqa aparmaydy», - deumen boldy ol.

Men ózime erik qúqyghyn satyp alu ýshin qarjy tabudyng sәti týskenin sezdim. Bir kýni júmystyng bәrin týske deyin bitirdim de, Nana-naidtan búdan bylay týsten keyingi uaqytta basqa bir tabysty júmysqa rúqsat etuin súrap, paydany bólisetinimizdi aittym. Mening oiyma mynaday is kelgen edi: nege kóbirek toynan pisirip, kóshege shygharyp satpasqa?

Nana-naidtan súradym: «Eger de men týsten keyin, naubayhanadaghy júmysymdy bitirgesin,saghan qosymsha eki baqyr tapsam, sol qosalqy júmystan týsetin paydany bólisip, ózim ýshin adamgha kerek-jaraq satyp alatynday bolsam, sen ýshin әdiletti bola ma?»

«Búl әdiletti», - dep qostady ol. Men oghan bal qatqan toynan pisirip satu josparymdy aitqanymda, ol múnyma asa riza boldy.

«Onda bylay isteymiz,- dedi ol.- Sen eki balnandy bir jez baqyrgha satasyn.Jartysyn maghan ún men bal jәne otyn alugha beresing de, al qalghan jartysyn ekeumiz teng bólisemiz».

Men múnday jomarttyqqa mәz boldym. Óitkeni, tabystyng bir shiyregin men ózime qaldyratyn mýmkindikke iyemin ghoy. Sol týni men ózime toynan salatyn ydys jasaumen óte kesh jattym.Nana-naid maghan kóshege kiige jaraytyn ózining eski kiyimin berdi de, Suasty kýng ony jamap-jasqap, juyp berdi.

Kelesi kýni men molyraq bal qatyp, toynan pisirdim. Onyng altyn týstes qúryshy barynsha tәbet tartyp túrdy. Men óz tauarymdy madaqtaghan kýii kóshe kezumen boldym. Basynda toynangha eshkim de nazar salmady, men, tipti, mazasyzdana bastagham.Alayda, keshke qaray, júrt ashyqsa kerek, toynangha birinen song biri jarmasty da, ydysym bosap qaldy.

Nana-nayd mening jetistigime riza bolyp, ýlesimdi sol boyda sanap berdi. Men sol kezde ózimning jeke aqshamnyng payda bolghanyna sheksiz baqytty edim! Megiddo «Jaqsy júmys istegen qúldyng enbegi qojayyn kózinen tasa bolmaydy» degeni dúrys eken. Sol týni mening kónilimning qozghany bolar, týn ortasyna deyin kóz ilmedim. Men bir jylda qansha qarjy tabatynymdy jәne qúldyqtan qútylugha qansha jyl kerektigin eseptep, bas qatyrdym.

Kýn sayyn toynan sata jýrip, men ózime túraqty satyp alushy qalyptastyrdym.Sonyng biri, basqa emes, sening atang - Arat Qúla bolatyn. Ol qalanyng bir shetinen ekinshi shetine qara qúly jetektegen esekke artqan kilemin satyp jýretin.Ádette, ol toynannyng ózine ekeuin, qúlyna ekeuin alatyn da, jep bolghansha, menimen әngime bósetin.

Bir kýni ol mening esimnen shyqpaytyn bir nәrse aitty: «Sening pisirgen toynanyng maghan sonsha únamdy, qaraghym.Biraq maghan onan da únaytyny - ony sata biletinin. Búl qabyleting seni qúldyqtan qútqarady әli».

Iri qalada qúl bolyp, tuysqany men dostarynan aiyrylghan jәne ózining beyshara halynan qútylugha asyqqan men bayghúsqa búl sózding qalaysha ruh bergenin bilseng ghoy!

Birneshe ay boyy men shilanyma jez baqyr toltyrumen boldym. Ol kәdimgidey salmaqtanyp, synghyrlaqtargha lyqa tola bastady.Megiddo aitqanday, enbek shynynda da mening naghyz dosym boldy. Men baqytty edim, biraq Suastynyng uayymy tarqamady: «Qojayyn oiynhanagha sonsha kóp aqshasyn júmsaytyn boldy. Men odan qorqa bastadym».

Bir kýni Megiddo dosymdy kezdestirip, sonsha quandym. Ol ýsh esekke artylghan kókónisti bazargha alyp kelgen beti eken.

«Mende bәri keremet,- dedi ol.- Mening júmysym únaghasyn, qojayyn meni qúldargha baqylaushy etti. Kórding ghoy, ol tipti, maghan bazargha sauda jasaugha da senetin boldy.Juyrda mening janúyamdy aldyrtty. Júmys uayymdy úmyttyrady, al bir kýni maghan ol bostandyqqa shyghyp, óz sharuashylyghymdy satyp alugha jәrdem etedi, әli».

Uaqyt ótip jatty, biraq Nana-naid mening kelgenimdi asygha kýtip otyratyn boldy. Ol tabysty júlyp alyp, baqyrdy jalma-jan  sanaugha kirisetin boldy.Endi ol menen alys bazargha baryp, búrynghydan da kóp toynan satudy talap etti.

Maghan jiyirek qalanyng qaqpasynan shyghyp, dual syrtyndaghy qúl qaraushylargha tauarymdy satugha tura keldi. Men sol bir masqara kórinisti kórgim kelmese de, qúl qaraushylar toynan alugha qúmar bolghasyn, amalsyz baratyn boldym.Bir kýni sebetterine kirpishting toluyn kýtip, iyirilip túrghan qúldar arasynan Zabadony kórdim. Ol qatty aryqtapty әri býkireyip ketken, al arqasy biyshik tiygennen jara men tyrtyqqa toly edi.Men ony ayap kettim de, oghan bir toynan úsynyp edim, ol ashyqqan aiuanday, júlyp aldy da, asap jiberdi.Kózindegi angha tәn úshqyndy kórdim de, ydysyma solayymen jarmaspay túrghanda, odan alys kettim.

«Sen nege sonsha tyrashtana enbektenesin?» - dep súrady bir kýni menen Arat Qúla. Esinde  me, Hadan Qúla, sol súraqty sen de býgin maghan qoyghansyn? Men oghan bir kezde Megiddodan estigenimdi aityp, enbekting maghan naghyz dos ekenin jetkizdim.

«Qúldyqtan bosaghanda sen ne istemeksin?» - dep súrady  ol.

«Saudager bolamyn shyghar».

Osy sәtte ol maghan men senbeytindey syryn ashty: «Sen mening de qojayynmen ýlesti bólisip jýrgen qúl ekenimdi bilesing be?»

- Toqta! - Hadan Qúla yzadan kózderi ot shashyp,onyng sózin bólip jiberdi.- Mening atamnyng abyroyyn tógetin ótirikti tyndaghym kelmeydi. Ol qúl bolghan emes.

- Men ony tauqymetten qútylyp, Shamnyng eng qadyrly adamdarynyng birine ainalghany ýshin qúrmettedim,- qabaq shytpastan Sharru Nada sózin jalghady.- Al, sen, sol qadyrly kisining nemeresi, qay qamyrdan jaralghansyn?Sen shyndyqpen bet pe bet kelerdey myqtysyng ba, әlde jalghan qiyaldyng tútqynynda boludy qalaysyng ba?

Hadan Qúla boyyn tiktedi.Onyng dauysy dirildep shyqty.

- Mening atamdy bәri de jaqsy kóretin. Onyng qylghan qayyrymdy isterinde san joq. Asharshylyq bolghanda, Mysyrda sonyng aqshasyna astyq satyp alynyp, ash halyqqa taratu ýshin  Sham qalasyna sonyn  aqshasyna keruen jaldap әkelinbedi me? Al, endi sen ony Babylda beyshara qúl boldy deysing be?

- Eger ol Babylda qúl bolghanda, naghyz beyshara bolar edi.Biraq ol ózining myqtylyghy arqasynda Shamdaghy aldynghy qatarly adamdargha qosylyp, pirler ony qoldap, qúrmet pen abyroygha bólendi ghoy, - dep Sharru Nada jauap qayyrdy da, sózin jalghady.- Arat Qúla maghan ózining qúl ekenin aityp, bostandyqqa úmtylyp jýrgenin jetkizdi. Ol ýshin ózinde aqsha jetkilikti ekenin, biraq odan әri ne isteu kerektigin bilmeytinin moyyndady. Óitkeni, songhy uaqyttary onyng isi keri kete bastap, endi óz qojayynynyng qamqorlyghynan aiyrylamyn ba dep qorquda eken.

Men onyng múnday batylsyzdyghyna qarsy boldym: «Dýnie sheti sening qojayynyna tirelip túrghan joq. Ózindi erikti janday sezinip, erikti adamday әreket et. Áueli ózine ne kerektigin anyqtap al, sosyn soghan qol jetkizuge baryndy sal.»

Ol mening shyndyqty tura aityp, qayraghanyma alghysyn bildirdi de,óz jónine ketti٭.

Bir kýni men qala syrtyna taghy shyqqanymda, kózim ýimelegen adamdargha týsti. Súrastyrsam, bireui: «Estimep pe edin? Qarauyldyng birin óltirgen qúldy ústady.Býgin onyng arqasyn ólgenshe shyqpyrtady.Patshanyng ózi baqylaydy eken.»

Qolymdaghy toynan toly ydysymmen qalyng topty jaryp kóre almaghasyn, bitpegen dualgha shyghyp baqyladym. Ol jerden maghan,tipti, altyn kýimeli Nabuqúdanasyr (Navuhdonosor) patshanyng ózin kóru sәti týsti. Búghan deyin maghan sonshama úlylyq pen bay kiyeshek kóru mýmkin bolmaghan edi.

Qúl bayghústyng shynghyrghanyn estisem de, ólim jazasyn kóre almadym.Búghan deyin men adamnyng sonshalyqty japa sheguine nege jol beriletinin úqpay kelgen edim, biraq patshanyng ainalasyndaghylarmen emen-jarqyn әzildeskenin bayqap, onyng jýregi sonshalyqty qatal ekenin jәne bekinistegi qúldargha degen qanypezerlikke patshanyng ózi jol berip otyrghanyna kózim jetti.

Qúldyng jany shyqqanda, onyng mýrdesin ayaghynan baghanagha ilip, júrt nazaryna qoydy.Júrt ydyrap, siyregesin, men mýrdege jaqynyraq bardym. Onyng jýndi tósinen keudesindegi órilgen qos jylannyng súqqylap salynghan suretin kórip, Qaraqshyny tanydym.

Arat Qúlamen keleside kezdeskenimde, ol,tipti basqa adam bolyp kórindi.

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371