Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3432 0 pikir 31 Tamyz, 2011 saghat 05:51

Amanhan Álimúly. Týisik tamshylary

 

***

Publistikalyq maqalany (prozany) men ózim jazamyn, al, ólendi  (poeziyany) qúlaghyma әlde bireu sybyrlap túryp jazdyratyn siyaqty.

***

Qazirgi jas aqyndar týsiniksiz, túmandy, búlynghyr, qolda da, kózde de, kónilde de, sana-sezimde de túraq tappaytyn, susyma, jón-josyghy, sebep- saldary,  «adresi», tughan topyraghy  joq (teksiz) abstraksiyalyq - kosmopolittik kónil-kýidegi mún-qayghygha berilip óleng jazady. Olary jasandy jasqa suarylghan jylanqylyq bolyp shyghady. Ony ózderinshe izdeniske sanap, ekspriymentke bardym dep, poeziyany ghylymgha ainaldyrghysy keledi. O, shirkinder poeziya bizge emes, biz poeziyagha, yaghni, Alla berdi tabighy qúbylysqa baghynyshty ekenimizdi qaydan bilsin.

***

Maghan aqyn retinde aldymen dybys kelip, dybystan yrghaq, úiqas, birin-biri qualay, óksheley órgen sóz ben sóilemder qazaq tilinin, obrazdy oilau jýiesi men muzykasynyng (TOM) qúdirettiligin kórsetedi. Men әldeqanday bir qúdiret (Alla dep qabyldanyz) arqyly boyyma da, sana-sezimime de singen osy qasiyetterdi qorytyp, elep-ekshep, jýrekten ótkizip aitarymdy aita alsam - Aqynmyn. Qalghanynyng bәri bos sóz.

***

 

***

Publistikalyq maqalany (prozany) men ózim jazamyn, al, ólendi  (poeziyany) qúlaghyma әlde bireu sybyrlap túryp jazdyratyn siyaqty.

***

Qazirgi jas aqyndar týsiniksiz, túmandy, búlynghyr, qolda da, kózde de, kónilde de, sana-sezimde de túraq tappaytyn, susyma, jón-josyghy, sebep- saldary,  «adresi», tughan topyraghy  joq (teksiz) abstraksiyalyq - kosmopolittik kónil-kýidegi mún-qayghygha berilip óleng jazady. Olary jasandy jasqa suarylghan jylanqylyq bolyp shyghady. Ony ózderinshe izdeniske sanap, ekspriymentke bardym dep, poeziyany ghylymgha ainaldyrghysy keledi. O, shirkinder poeziya bizge emes, biz poeziyagha, yaghni, Alla berdi tabighy qúbylysqa baghynyshty ekenimizdi qaydan bilsin.

***

Maghan aqyn retinde aldymen dybys kelip, dybystan yrghaq, úiqas, birin-biri qualay, óksheley órgen sóz ben sóilemder qazaq tilinin, obrazdy oilau jýiesi men muzykasynyng (TOM) qúdirettiligin kórsetedi. Men әldeqanday bir qúdiret (Alla dep qabyldanyz) arqyly boyyma da, sana-sezimime de singen osy qasiyetterdi qorytyp, elep-ekshep, jýrekten ótkizip aitarymdy aita alsam - Aqynmyn. Qalghanynyng bәri bos sóz.

***

Kenes odaghy sosializmning jauyn ayama, ony qyr-joy, «Bizge jaq emes, bizding jauymyz» jәne «Taspen úrghandy taspen úr» dep ýiretip, últtyq ústanym-morali bolyp kelgen, Imangha negizdelgen «Taspen úrghandy aspen úr» degen qadyr-qasiyetimizdi joqqa shygharsa, al, qazirgi  jabayy kapitalizm, yaghni, naryq zamany «Aghayyndy ókpege qisang da, ólimge qima» degen qaghida-bolmysymyzdan aiyrdy. Sonyng basty kórinisi - Altynbek Sәrsenbaev pen Zamanbek Núrqadilov.

***

Biz Fakti men IYdeyany ajyrata almaymyz. IYdeya - úzaq jyldargha josparlanatyn, Fakti - býgingi kýn kórinisining kórsetkishin bayqatatyn qúbylys. Qazirgi últ retinde útylyp jatqan túsymyz da sonda. Áli kýnge shәkirttik qadir-qasiyetten aryla almay, ózgening (Batys pen Orystyn) IYdeyasy men Faktisi kólenkesinen shygha almay kelemiz.

***

Aqyndy shabyty talay izdep keldi, ókinishke oray ol ony sau kýiinde birde-bir ret kezdestire almady. Ony araq jengen edi. Bir kezde jap-jaqsy jyrlar jazyp, auyzgha ilingen o aqyn, qazir sol búrynghy maqtau-marapattaudyng ekpinimen kóshten qalmay, jalpy tizimnen týspey keledi. Áytpese, talantynyng tausylghany qashshan, әzirgi kezde kәsipqoy ghana.

***

Poeziya - aqyn janynyng kónil-kýiining kórinisi. Onda jalghandyq, jasandylyq bolmauy tiyis.

***

Aqyndy «sau» degen aqymaq.

***

Jas aqyn kóp. Biraq, naghyz-naqty, qiyal-ghajayypsyz, túman- týnilissiz, múnar-múnsyz, ómirding ózinen órilgen, naturalizmnen ada, prozaizmge boy aldyrmaghan kórkem poeziya qayda? Soghan qaraghanda, olardyng kóbisine aqyndyq Alladan qonbaghan-au, sirә. Olay deytinim, «qazaq aqyn halyq» degennen órip, filologiyalyq bilimin maldanyp jýrip, aqyn atanyp jýrgender bar.

***

Óleng jazbaytyn, sezimtal jandardyng arasynda naghyz aqyndar da barshylyq. Men solargha qyzyghamyn. Olardyng baqyty - óleng jazbay-aq poeziyagha ýles qosyp, joghary intellektualdy oqyrman bolu arqyly óz aqyndaryn tanyp-bilip jýr emes pe?

 

***

 

Til, obraz, muzykanyng (TOM) qosyndysy - kórkem poeziya.

***

Shynayy da, shynshyl, boyyna TOM-dy sinirgen óleng - quanysh tolqyny men túman-múnarsyz, kýngirt-kómeskisiz naqty da, ayaqtalghan, ómirding ózinen órgen, naturalizmnen ada múng men saghynyshtyng túnyghy.

 

***

 

Óleng jaza bilu, naghyz aqyndyqtyng basty belgisi emes. Onyng kórinisi sapasyz jyr jinaqtarynyng kóptep etek aluy. Oghan mysaldy әli keltiremin.

***

Qazirgi qazaq qoghamynyng tәni (memlekettiligi) men jany (últshyldyghy) dimkәs. Ol әzirshe reanimasiyagha týse qoyghan joq, biraq o dimkәstik osylay sozyla berse, ol ómir men ólimning arasynda kóp jatyp qaluy bek mýmkin. Búl jaqsylyq emes.

***

Últ - memleketinin, memleket - últynyng qamyn oilamasa qasiret. Onda tәn de ( memleket), jan da ( últ ) óledi.

***

Jeke menshik - qasiyetti de, qasterli úghym-týsinik. Ol filosofiyalyq kategoriya. Ol adamnyng emes, Allanyng enshisindegi qúbylys, әri qúndylyq pen mýlik. Yaghni, onyng negizi zandylyqta jatyr. Zandy nәrseni az ghana toptyng bólip-jaryp alyp, óz menshikterine  ainaldyruy - zansyzdyq. Yaghni, qylmys.

***

Men qalypty, qalyptaghy (standart) adamnan qorqamyn. Chehovsha aitqanda ol - «Chelovek futlyare». Onyng qan qysymy da kóterilip, týsip túrmaydy. Jan-jýregindegi sezinu tamyrlary da ólip qalghan.  Ol ózgening súq sausaghynyng úshynda jýredi.

***

1918 jyly Lenin dekretimen Din memleketten bólindi. Oghan deyingi memleketting qay-qaysysy bolmasyn ( Patshalyq ta, Handyq ta, Karoldyq ta t. b.) dindi basty tiregi sanaytyn. Qúdaydy tanudyng basty sharty - Iman. Onyng jerdegi meken-jayy - Meshit,  IYdeyasy - Allanyng mәngilikke kórsetip bergen joly. Osy ekeuinen qol ýzgen memleket te, qogham da kýireydi. Dostaevskiyding Qúday joq bolsa, sosializning ómir sýrui zandylyq, al, Allanyng barlyghy ras bolsa, onda sosializm jalghan qogham degenge sayatyn pikir-tújyrymynyng aqiqattyghy ( shyndyq emes) sonda. Sosializm kýiredi. Oilanatyn jaghday emes pe?

***

Órkeniyet aqyl-oydyng jemisi, mәdeniyet - tabighilyqtan órgen kiyeli (dini) úghym. Esek arbadan bastap, kókke úshugha deyingi aralyq órkeniyetting jemisi. Zәulim-zәulim ýi-jaylar salyp, onyng ishinde kompiuter oinap, teledidar kórip otyru da soghan sayady. Olardyng (jәne sol siyaqtylardyn) mәdeniyetke esh qatysy joq. Al, jerde jatqan nandy ayaq asty etpey,  erinbey kóterip alyp, biyikke (sol siyaqty basqa da qadyr-qasiyetter) qoiy mәdeniyet. Mine, bizge qazir sol jetpeydi. Teatrgha baryp, meyramhanadan tamaq ishu de mәdeniyetke jatpaydy. Onday oryn-jaylary joq auylda ómir sýrip, tabighatpen qoyan-qoltyq aralasyp jýrip-aq, mәdeniyetti bolugha bolady.

***

Jastar bizding bolashaghymyz, barymyz. Biz olargha senetinimizdi aityp, ant-su da ishemiz. Sóite túra, olargha qarsy ruhaniy-mәdeny soghys ashamyz. Sonyng bir-aq kórinisi, qazirgi qazaq qoghamyndaghy diny jaghdayymyzdyng ala- qúlalyghy. Onyng arty jastarymyzdy oqqa baylap, myltyqsyz maydan ótinde qaldyryp, satqyndyq jasaugha úlasuda. Onyng basy-qasynda ózin ziyaly (inteliygent) sanaytyndar túr. Al, qalghandarymyz qauqarsyzdyq tanytudamyz. Ókinishti-aq.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1528
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3311
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5962