2.

Anketalyq derek: Eldes Omarov 1892 jyly tughan, tughan jeri - Qostanay okrugining Tobol bolysy, túrghan jeri - Tashkent, qazaq, Torghaydaghy II klastyq orys-qazaq mektebin (uchiliyshe) ýzdik bitirgen. Aqpan tónkerisine deyin múghalimdik etken jәne okrukgtik sotta tәrjimashy bolghan, «Alashordada» qyzmet istegen, Tashkenttegi Qazaq pedagogikalyq oqu orynynyng ústazy, bilimi - ortasha, boydaq. Sayasy kózqarasy - últshyl, «Alash» partiyasynyng mýshesi, «Alashordanyn» oqu komissiyasynyng mýshesi, «Alashordanyn» Qostanaydaghy qazaq polkining sayasy jetekshisi bolghan.

Álihan Bókeyhanov pen Ahmet Baytúrsynovtyng senimdi әri eng jaqyn serigi. Pedagog, publisist, audarmashy, lingvist. Maqalalaryn qazaq, orys tilderinde jazghan. «O sochetaniy kazahskoy zvukiy», «Ahmet Baytursunov - uchenyy - lingvist» atty maqalalardyn, «Qazaq tilining jattyghular jinaghynyn», sonday-aq orta mektepke arnalghan geometriya, fizika oqulyqtarynyng avtory. Zaman aghymy, zәru mәsele, halyq basyndaghy mún, mektep, oqu jayy jóninde jәne әr týrli ghylymy kitaptargha resenziyalar jazghan.

«Qazan aiynyng 13 kýni, 1927 jyl, jauap alghan Logachev.

2.

Anketalyq derek: Eldes Omarov 1892 jyly tughan, tughan jeri - Qostanay okrugining Tobol bolysy, túrghan jeri - Tashkent, qazaq, Torghaydaghy II klastyq orys-qazaq mektebin (uchiliyshe) ýzdik bitirgen. Aqpan tónkerisine deyin múghalimdik etken jәne okrukgtik sotta tәrjimashy bolghan, «Alashordada» qyzmet istegen, Tashkenttegi Qazaq pedagogikalyq oqu orynynyng ústazy, bilimi - ortasha, boydaq. Sayasy kózqarasy - últshyl, «Alash» partiyasynyng mýshesi, «Alashordanyn» oqu komissiyasynyng mýshesi, «Alashordanyn» Qostanaydaghy qazaq polkining sayasy jetekshisi bolghan.

Álihan Bókeyhanov pen Ahmet Baytúrsynovtyng senimdi әri eng jaqyn serigi. Pedagog, publisist, audarmashy, lingvist. Maqalalaryn qazaq, orys tilderinde jazghan. «O sochetaniy kazahskoy zvukiy», «Ahmet Baytursunov - uchenyy - lingvist» atty maqalalardyn, «Qazaq tilining jattyghular jinaghynyn», sonday-aq orta mektepke arnalghan geometriya, fizika oqulyqtarynyng avtory. Zaman aghymy, zәru mәsele, halyq basyndaghy mún, mektep, oqu jayy jóninde jәne әr týrli ghylymy kitaptargha resenziyalar jazghan.

«Qazan aiynyng 13 kýni, 1927 jyl, jauap alghan Logachev.

„...1927 jyly shilde aiynyng 15 kýni, men - Omarov, qazaq oqu-aghartu komissariatynyng tapsyruymen ólkelik muzeyding sharuasymen Orynborgha bardym. Orynborda men zang komissariatynyng mýshesi Seydazym Qadyrbaevpen jolyqtym. Ol: Orynbor uezindegi Bórti audanynda demalyp qaytu turaly úsynysymdy Álihan Bókeyhanov qostamady, maghan hat arqyly bas tartyp, jauap jazdy, - dedi. Bókeyhanovtyng Qadyrbaevqa jazghan hatyn óz kózimmen oqydym. Maghan - Omarovqa, Mәskeudegi GPU-ding tergeu jýrgizuine baylanysty Álihan Bókeyhanovqa Qazaqstannyng shekarasyna kiruge rúqsat etilmeytini turaly habar tanys bolatyn, ony Qyzylorda da estigenmin. Men Orynborda jýrip, Álihan Bókeyhanovty búrynghy Chelyabi uezine qarasty Zlatousti okrugining Bozan hutoryna demalyp qaytugha shaqyrdym. Bozan hutorynda otyzdan astam qazaq ýii túratyn, onyng barlyghyn bala kezimnen biletinmin. Egerde Bozan hutoryna demalugha kelisim bergen jaghdayda, maghan Qyzylordagha jedelhatpen habar beriniz dep Bókeyhanovqa ótinish ettim. Orynbordan Qyzylordagha qaytyp kelgennen keyin oqu aghartu komissariaty arqyly Bókeyhanovtan men aitqan jerge demalugha kelisim bergeni turaly jedelhat aldym. Eki kýnnen keyin Zlatousti okrugining Bozan hutoryna jýrip kettim, 1 tamyz kýni sonda keldim. Bókeyhanov әli kelmepti. Kelesi kýni Qostanay okruginde demalyp jýrgen Núrymov Ghabbas maghan keldi. Oghan osynda kelu turaly jedelhat joldaghan eken. 11 nemese 12 tamyz kýni Álihan Bókeyhanov keldi. Alghashynda ol 2 tamyz kýni kelemin degen bolatyn, keyinnen 8 tamyzgha deyin keshigetini turaly jedelhat joldady, sonynan 9 tamyz kýni Mәskeuden shyqqanyn habarlady. Bókeyhanov, Omarov, Núrymov ýsheumiz birge bolghan kezde, birinshi atalghan adam bizge jerge ornalastyrudyng barysy turaly maghlúmat berdi. Ol bizge ózining erterek kele almaghandyghynyng sebebin aitty.

Sóitsek: jer jónindegi halyq komissariatynyng júmys komissiyasy - búdan Qazaqstandaghy jer bólisining mólsherin anyqtaytyn komissiyanyng jobasyn talqylaugha qatysu ýshin múnyng Mәskeude qala túruyn ótinipti. «Mәskeude ayalday túrynyz», - dep Bókeyhanovqa kim ótinish bildirdi, onda qanday ókildikpen qatysty, ol jaghyn Bókeyhanov maghan aitqan joq. Eng әueli RSFSR-ding Jer jónindegi komissariatynyng jer bólisi turaly sheshimi oqylypty, ony sol Jer jónindegi halyq komissariatynyng bir qyzmetkeri bayandap beripti. Olar bekitken jer bólu mólsheri negizsiz dep tabylyp, qabyldanbay tastalypty. Búl jer bólu mólsherin qorghap sóilegender, aty esimde qalmapty, professor Vereshagin degenning bedeline sýienipti. Jer bóluding búl mólsherine Bókeyhanov qarsy sóilepti, ol: búlardyng sýienip, qorghap otyrghan bedeldi professory patshanyng túsynda kelimsekter basqarmasynda istegenin, onda orys dvoryandarynyng mýddesin qorghaghandyghyn әshkerelepti. Búl professorynyz 1913 ne 1914 jyly Memlekettik dumanyng tóraghasy Varun (? - anyq tanylmady - T.J.) myrza arqyly Torghay men Qostanay uezining aralyghyndaghy jerdi qaratyp alu turaly jarlyq shyghartty», - depti.

Ózining sózinde professor Vereshagin jer turaly mәselening tonyn teris ainaldyryp: «Tula guberniyasynyng mújyqtary jerining azdyghynan jәne jerining joqtyghynan qasiret shegip otyr. Al onyng esesine Qazaqstandaghy bos jatqan jerde esep joq», - degen kórinedi. Bókeyhanov onyng uәjine qarsy sóilep: «Búl professor búryn ghoy orys pomeshikterining mýddesin kózdep qazaqtardyng jerin tartyp alyp, ony orys pomeshikterine berip edi. Egerde Tula mújyqtaryna jer kerek bolsa, onda biz qazaqtar, myna siyaqty professordyng kómeginsiz-aq, olardyng ózimen tikeley sóilesemiz», - depti.

Bókeyhanovtyng pikiri boyynsha, RSFSR-ding Jer komissariatynyng kesimi boyynsha jer kesimi әdeyi az mólsherde belgilenipti, sóitip Qazaqstanda basy artyq jer bar degendi dәleldemek bolypty. Bókeyhanov:

„Búl kesim - bolashaqta Qazaqstandy otarlau ýshin paydalanugha jol ashady", - dep esepteydi.

Búl - qazaq halqynyng mýddesine qarsy baghyttalghan әreket. Búl mәseleni qozghap otyrghandar RSFSR-ding Jer komissariatynyng manyna toptasqan orys mamandary. Egerde orys mamandarynyng yqpalymen jasalghan jer kelisimi jónindegi jospardy RSFSR-ding Jer komissariaty ómirge engizetin bolsa, onda búl Qazaqstangha qaratyla otarlau sayasatyn jýrgizu bolyp tabylady. Osylay dep kýiingen Bókeyhanov:

«RSFSR-ding Jer komissariatynyng dәl qazirgi orys mamandarynyng jeteginde ketkendigi óte qauipti sayasat, olar búrynghy otarlaushylar bolatyn, búl baghyt Qazaqstannyng sózsiz otarlanuyna alyp keledi», - dedi.

Otarshyldyqpen kýresuding qanday bir әdis-tәsilin Bókeyhanov maghan da, Núrymovqa da aitqan joq. Ol: professor Shvesov belgilegen Qazaqstannyng jer jónindegi komissariatynyng jer kesimi mólsheri bekitilui kerek, RSFSR-ding komissariatyndaghy orys mamandarynyng әreketine qarsy qoldanylatyn birden-bir sayasat sol, - dedi.

Bókeyhanovtyng pikiri boyynsha, Qazaqstanda basy artyq jer joq. Búl pikirdi, men - Omarov ta, qostaymyn.

Men - Omarov, Qostanaygha qaytyp kelgennen keyin, Qostanay okrugtik jer basqarmasynyng bastyghy Kósherbaevtan Shvesov belgilegen qazaq jer komissariatynyng jer kesimi turaly úsynysyn belgisiz sebeptermen Mәskeuding bekitpegenin estidim.

Men - Omarov, qazaq halqynyng ómir sýru tәsiline baylanysty jerdi paydalanugha taptyq prinsip túrghysynan qaraudy mýldem qisynsyz dep esepteymin (II tom, 63-bet). Ózining shyqqan әleumettik-taptyq tegine qaramastan, qazaq halqynyng barlyq týtin iyesi óz jerin emin-erkin paydalanuy tiyis. Áriyne, jer eng aldymen kedeylerge bólinip berilui kerek degendi qostaymyn. Kedeylerge jer bólinip berilgen song solarmen teng dәrejede jәne birdey mólsherde bay qazaqtardy da jermen qamtamsyz etu qajet. Jerdi týtin sanyna qarap emes, jan basyna qaray bólip berse, әdil bolar edi dep oilaymyn.

Hattama maghan tanystyryldy jәne mening aitqan sózderim dúrys jazyldy, sol ýshin qolymdy qoydym - Omarov (qoly).

Tergeu jýrgizgen - L. Logachev».

«Alashorda» kósemderining arasyndaghy «sýikimdi seri» atanghan Eldes Omarovtyng eriksiz jazylghan jogharydaghy „esteligi" Álihan Núrmúhamedúlynyng kózqarasy men jan dýniyesin terenirek týsinuge mýmkindik beredi. Sonday-aq dýleyli dauyldyng aldyndaghy qaterli kezende de óz aralaryndaghy qúrmet pen syilasymdylyqtyng joyylmaghanyn, qayta qadiri arta týskenin andatady. «Ózining shyqqan әleumettik-taptyq tegine qaramastan, qazaq halqynyng barlyq týtin iyesi óz jerin emin-erkin paydalanuy tiyis»,- degen talaptyng týpki astarynda: qazaq jeri - qazaqtardyng últtyq menshigi degen ýlken maghyna bar edi.

Búl rette qazaq azamattary bir pikirde boldy. Jalau Mynbaev, Nyghymet Núrmaqov, Kәrim Toqtabaev, Smaghúl Sәduaqasov, Súltanbek Qojanov ispetti ýkimet basynda otyrghan qayratkerler tolyqtay Álihan Bókeyhanovtyng pikirin qostady. Ishtey qostap qana qoymay, memlekettik resmy dәrejede at salysty, qayrat kórsetti. Olardyng týpkilikti pikiri Eldes Omarovtyng myna kuәliginen anyq bayqalady. Onda:

«Qazaqstanda eshqanday basy artyq jer joq, sondyqtan da elimizding europalyq bóligindegi guberniyalarynan qonystanushylardy kóshirip әkelu turaly әngime boluy mýmkin emes. Tónkeriske deyin de, tónkeristen keyin de Qazaqstangha qonystanghan orys túrghyndary jergilikti halyqqa jer bólinip berilgennen keyin, onyng ynghayyna qarap, eng sonynan baryp jerge ornalastyryluy kerek. Egerde jergilikti qazaq halqynyng talabyn qanaghattandyru ýshin qajet bolsa, onda orys túrghyndaryn Qazaqstannan kóshirip jiberu qajet.

Ózbek pen Týrikmen respublikasy SSSR-ding qúramyna kirgen jaghdayda ghana Qazaqstan SSSR-ding qúramyna óz erkimen ghana qosyluy tiyis jәne qazaq respublikasynyng manyzyn saqtap qalu kerek. Mening oiymsha, qazaqtyng mýddesi túrghysynan alghanda barlyq qazaq kommunisteri tura bizder - últshyldar siyaqty oilaydy dep senemin. Mәselen: Qazaqstandaghy Jerge qonystandyru sayasaty turaly mәsele jónindegi bizding - últshyldardyng pikirin qazaq kommunisteri tolyqtay qostaydy. Olardyng naqty atyn aityp, tizimdep bere almaymyn, tek jalpylama topshylauym solay. Aytpaqshy, men - Omarov, jer bólisi jóninde halyq komissary Toqtybaev Kәrimmen sóilestim, sonda ol: Shvesov jasaghan jer bólu josparyn Mәskeu bekitpedi, sondyqtan da Qazaqstannyng kommunisteri, onyng ishinde men de búl úsynysty bekituge kýsh saluymyz kerek, - dedi», - dep jazylghan.

Eldes Omarovtyng 1927 jylghy 20 qazan kýngi, yaghny Álihan Bókeyhanovpen birge demalyp, Qyzylordagha qaytyp oralghannan keyingi jýrgizilgen tergeu isindegi jauabynda sol tústaghy qazaq ziyalylarynyng arasyndaghy sayasy qarym-qatynas qysqa әri týsinikti bayandalghan. Búl kez - Smaghúl Sәduaqasovtyng Goloshekinmen ashyq maydangha shyghyp, tura shabuylgha kóshken kezi-tin. Últtyq baghyttaghy qayratkerlerding jik arasyn Eldes Omarov óz kózqarasy arqyly bylay sipattaydy:

«Qazaq kommunisterining arasynda eki toptyng barlyghy maghan belgili. Olardyng bireuine - Sәduaqasov Smaghúl, búrynghy Jer jónindegi komissar Súltanbekov, Mynbaev jәne Jandosov taghy basqalar basshylyq etedi. Ekinshi toptyng jetekshileri: Halyq komissarlar kenesining tóraghasy Núrmaqov, Toqtybaev Kәrim, Toghjanov taghy basqalary. Birinshi top - últshyldardyng qataryna jatady, ekinshisi de birinshiden pәlendey aiyrmasy joq. Atalghan eki toptyng arasyndaghy alauyzdyq tek mәnsap bólisuden jәne jeke bastarynyng arazdyghynan tuyndasa kerek. Óitkeni qazaq halqynyng mýddesin qorghau kezinde, mysaly jerge ornalastyru mәselesi jónindegi tartys kezinde eki top ta birigip ketti. Qazaqtyng partiyada joq ziyalylary ana topqa da, myna topqa da ish tartady. Mәselen, men - Omarov, Sәduaqasovtyng tobyn jaqtaymyn. Al Ghabbasov Halel men Ermekov Álimqan Núrmaqovty qostaydy. Mening oiymsha, qazaq qyzmetkerlerining arasyndaghy jikshildik - tek partiyalyq tәrtip túrghysynan ghana emes, sonymen qatar qazaq halqynyng mýddesi túrghysynan alghanda da ýlken ziyan keltiredi. Toptasu óshpendilikti tughyzady, kýshti ydyratady. Al auyldaghy taptyq jikteuge kelsek, ony men - Omarov, dәl qazirgi uaqytta moyyndaymyn jәne oghan ong kózben qaraymyn. Taptyq tartys, әsirese, shabyndyq pen egindik jerdi bóliskende aiqyn bayqalady. «Alashordashylar», onyng ishinde men - Omarov, qazaq halqynyng taptyq jikteluine qarsy boldyq. Sebebi biz: qazaq halqynyng kópshilik bóligi - baylargha baylauly bolghandyqtan da, onymen ashyq kýrese almaydy, baydyng yqpalyndaghy kedey ózining ýkimin auqattylargha qarsy jýrgize almaydy dep oiladyq», - dep týsinikteme berdi.

Eldes Omarovtyng jauabyndaghy aitylghan jaylar timiski tergeushilerge berilgen qarabayyr týsiniktemening qataryna jatpaydy. Búl - sayasy kózqarastyng tújyrymy. Goloshekinning arandatushy әreketine sanaly týrde qarsy shyqqan qayratkerlerding is-qimyl baghdarlamasy. Eldes Omarov olardyng aty-jónin aitu arqyly tergeushilerge «jem» tauyp berip otyrghan joq. Óitkeni aty atalghan qayratkerlerding sayasy baghyt-baghdary anyq, óz pikirlerin týrli memlekettik jәne partiyalyq jinalystarda ashyq aityp, erkin talqylaugha úsynghan kýreskerler bolatyn.

Tergeu isine jeke basqa qatysty hattarda tirkelgen jәne ol hat pen ony tapsyrushy adam turaly tәptishtep túryp týsinik alghan.

«15 qazan. 1927 jyl. Qyzylorda.

Qosymsha tergeu kezinde azamat Eldes Omarov mynany aitty:

12 qazan kýni mening ýiimdi tintu kezinde alynghan jәne qazir maghan kórsetilip otyrghan, sonyna "Eliza" dep qol qoyylghan búl hatty - Qyzylordadaghy Qarajat halyq komissariatynyng qyzmetkeri Aleksandr Aleksandrovich Vertanyng әieli Eliza Adamovna Verta maghan - Omarovqa arnap jazghan. Eliza Adamovna Vertanyng hatyn mening tikeley ózime - 1927 jyldyng shilde aiynyng orta kezinde, Jer jónindegi qazaq halyq komissary Jaghypar Súltanbekov Qyzylordadan Mәskeuge bara jatqan saparynda maghan tabys etti. Men Súltanbekovti Orynbor qalasynyng vokzalynda kýtip aldym. Ózining jolgha shyqqany turaly maghan jedel hat arqyly habarlaghan edi. Men, Omarov, mynany mәlimdeymin, men Qyzylorda da jýrgen kezimde Mәskeuge birge baramyz dep Súltanbekovpen keliskemiz. Men, Omarov, Mәskeuge kónil kóteru ýshin jәne kerekti zat satyp alu ýshin barmaqshy edim. Eliza Adamovna Verta Súltanbekovti sol jyldyng nauryz ne kókek aiynda mening pәterimde, men - Omarov, tanystyrghan edim. Ol kezde Eliza Adamovna ekeuimiz Tashkent qalasyndaghy mening pәterimde birge túratynbyz. Al Eliza Adamovnamen 1921 jyldan beri tanyspyn", - dep kórsetti.

Búdan keyin ózining Jaghypar Súltanbekovpen búryn Qostanayda Ólkelik Jer basqarmasynda birge istegenin, ekeuining sol kezde tanysqanyn bayandaydy. Súraq-jauaptyng bәri Jer mәselesi jóninde órbigen. Odan әri qaray qaytadan әlgi hattyng jayyna auysady. Sebebi, hattyng ishindegi arifmetikalyq formulanyng ózi tergeushilerge shpiondyq shifr retinde kóringen:

"Men onymen 1927 jyly Qyzylordada qalalyq baqshada kezdesip qaldym, sodan keyin men - Omarov, Súltanbekovpen birge shayhanada tamaqtandyq. Bizding janymyzda, Jer jónindegi halyq komissariatynyng búrynghy komissary, Jetisu guberniyasynyng tóraghasy Álimbekov, Ishki ister halyq komissariatynyng búrynghy (komissary-?) Esqaraev, Sauda jónindegi halyq komissariatynyng komissiya mýshesi Tólepov Mirasbek, taghy da basqa adamdar boldy, olardy úmytyp qalyppyn. Súltanbekovpen ekinshi ret taghy da baqshada, keshke jaqyn tamaqtanyp otyrghan kezde kezdestim. Biz bastapqyda - Omarov, Mirjaqyp Dulatov jәne Halel Ghabbasov ýsheuimiz tamaqtanyp otyrghamyz, oghan keyinnen Súltanbekov pen Aqaev Serikbay qosyldy. Sol otyrysta Súltanbekovpen kelisip, Mәskeuge birge barayyq, sen shygharynda maghan Orynborgha jedalhat sal dep uaghdalastyq. Eliza Adamovna Verta, tek men - Omarov arqyly tanysqan mening mynaday jaqsy dostarymdy: Dulatov Mirjaqypty, Núrymov Ghabbasty, Shonanov Teljandy, Qadyrbaev Seydazymdy, Baytúrsynov Ahmetti, Ermekov Álimhandy, Jýrgenov Temirbekti, Joldybaev Moldaghaliydy, Qadyrbaev Ábdirahmandy, Tashkenttegi Qazaq múghalimder institutynyng ýlgili oqu mektebining oqu bólimining mengerushisi Yusupov Ahamet-Safany, Orta Aziya Memlekettik uniyversiyetining Shyghys fakulitetining dosenti Fayzolla Ghalymjanovty jәne Tashkenttegi Qazaq Múghalimder institutynyng oqu bólimining mengerushisi Mihayl Smenindi biledi.

1927 jyly mausym (iini) aiynyng sonynda, men - Omarov, Tashkentten Qyzylordagha ketip bara jatqan Eliza Adamovna arqyly Mirjaqyp Dulatovqa hat berip jibergem, onda men matematikalyq formulalardyng belgilenui jónindegi mәsele turaly Ahmet Baytúrsynovpen sóilesip ber dep ótinish ettim. Ol hatty Eliza Adamovna óz qolymen tabys etti me, joq pa, ony anyq bilmeymin (Álgi tergeushilerding shifr dep jýrgeni osy - T.J.). Áyteuir Dulatov hatty alghany ras. Baytúrsynovty men keyin vokzalda kezdestirdim. Men kelgen poezben Kavkazgha, demalugha ketip bara jatyr eken. Baytúrsynovpen men tek qana matematikalyq formulanyng atauy jóninde ghana sóilesip ýlgerdim. Bókeyhanov Álihan Mәskeuge Shyghys Halyqtarynyng Ortalyq baspasynda isteydi, qanday qyzmette ekenin anyq aita almaymyn. 1927 jyldyng tamyz ne qyrkýiek aiyna deyin onymen birge Mәskeu qalasynda ózining qyzy, búrynghy Oqu-aghartu komissary Súmaghúl Sәduaqasovtyng әyeli - Elizoveta (qazaqsha aty - Lәilә) Álihanqyzy birge túrdy. Qyzy qazir dәrigerlik fakulietti bitirgennen keyin kýieui Sәduaqasovtyng túraqty júmys oryny ornalasqan Tashkent qalasynda túrady, ol ketkennen song Bókeyhanov Álihannyng jaghdayy bolynqyramay jýdep ketti, әsirese, as әzirleu jaghynan kýizelinkirep ketti.

Men - Omarov, ózimning Qyzylordadaghy tanystarym arqyly, onyng ishinde Jer jónindegi komissar Súltanbekov, Halel Ghabbasov, Halyq Komissarlar Kenesining tóraghasy Núrmaqov pen Oqu-aghartu komissary Toqtybaev arqyly Bókeyhanovty Qyzylorda qalasyna auystyryp alyp, Jer jónindegi komissariatqa, ne Memlekettik josparlau mekemesine, nemese Qazaqstannyng Esepteu Ortalyghy basqarmasyna túraqty qyzmetke ornalastyrudy oilastyrdym. Menin tútqyngha alynuyma baylanysty Oqu-aghartu komissary Toqtybaevtan basqa jogharydaghy aty atalghandardyng eshqaysysymen sóilesuding reti kelmedi. Songhy adammen osy jyldyng qazan aiynda (Toqtybaevpen - T.J.) men Qostanaydan Tashkentke qaytyp bara jatqan jolymda jolyqtym. Toqtybaev Bókeyhanovtyng Qyzylordagha auysuyna kómektesuge uәde berdi. Mening aitarym, búl jóninde men - Omarov, Bókeyhanovpen arnayy sóileskemin joq, sondyqtan onyng qanday pikirde ekenin bilmeymin.

Mening jauabym ózime oqyp berildi jәne sózderim dúrys jazylghan.

Eldes Omarov (Qoly)

Tergeushi - Logachev».

Múnda erekshe nazargha alynghany: a). Bókeyhanovty Qazaqstangha shaqyrtugha niyet bildirui - alash qayratkerlerining basyn bir jerge qosyp, astyrtyn úiym qúrugha úmtylys retinde baghalanghan. ә). Arifmetika men fizika pәnderining terminderining avtory E.Omarovtyng A.Baytúrsynovtan kenes alu ýshin úsynghan matematikalyq formulalary - «shifrly jazu» dep qarastyrylghan. Zady Mirjaqypqa joldanghan hatty tapsyrghan Eliza Adamovna Verta ony bireuge kórsetken siyaqty.

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»