Ómirhan ÁBDIMANÚLY: Qasym – qazaq әdebiyetindegi lirikalyq poeziyanyng Maghjannan keyingi atasy
(Ómirhan ÁBDIMANÚLY - Ál-Faraby atyndaghy QazÚU qazaq әdebiyetining tarihy jәne әdebiyet teoriyasy kafedrasynyng mengerushisi, filologiya ghylymynyng doktory, professor)
(Ómirhan ÁBDIMANÚLY - Ál-Faraby atyndaghy QazÚU qazaq әdebiyetining tarihy jәne әdebiyet teoriyasy kafedrasynyng mengerushisi, filologiya ghylymynyng doktory, professor)
- Ómirhan Ábdimanúly, alghashqy saualymyzdy san úrpaqty ózining dauyldy jyrymen, aldaspan ólenderimen tәrbiyelep kelgen Qasym poeziyasynyng qúdirettiligi jayynan bastasaq. Aqyn óz dәuirin aishyqty sózben órnektedi, kórkemdik-estetikalyq dengeyi joghary, tól әdebiyetimizding tariyhynda qalatyn mәngilik tuyndylar jazdy. Shygharmashylyq adamy ýshin eng ýlken baqyt búl kózi tirisinde ózine layyqty baghasyn alyp, qalyng oqyrmannyng qúrmetin sezinu bolsa kerek. Qasym aqyn kózi tirisinde shygharmashylyghyna layyqty baghasyn ala aldy ma?
- Qazaq әdebiyeti tarihynda Qasym ózine layyqty baghasyn ala alghan joq. Kózi tirisinde de, qaytys bolghannan song da. Mening oiymsha, qazaq әdebiyeti әr jarty ghasyr sayyn keremet aqyndardy dýniyege әkelip otyrdy. Asanqayghydan bastasaq, biraz aqyndar shyghady. Árqaysysy bir-bir beles. Mysalgha alatyn bolsaq, XVIII ghasyrdaghy jyraularymyzdyng barlyghy myqty. Tegeurindi. Sózderi jalyndy. Alayda solardyng ishinde Búqar jyraudyng orny erekshe. HIH ghasyrdyng basyn alatyn bolsaq, Dulat ta, Shortanbay da, basqa da myqty aqyndar bar. Biraq Mahambetting jóni bólek. HIH ghasyrdyng ekinshi jartysyn alynyz, ol kezde de óz dengeyindegi aqyndar boldy. Degenmen Abaydyng óresi, shoqtyghy biyik. Endi HH ghasyrgha keleyik. Ghasyr basynda ghalamat, súrapyl aqyndar boldy. Al shyndap kelsek, Maghjannyng aqyndyghy basym. Súltanmahmút ta aryndy aqyn, alayda ómirden erte ketip qaldy. Sәbit Múqanovtyng «Abay - aqyldyng aqyny, Maghjan - aqynnyng aqyny» dep aitqany bar ghoy. Búghan eshkim talasa almaydy. HH ghasyrdyng ekinshi jartysyna auyssaq, әriyne, birden Qasym Amanjolovty aitamyz. Ábdilda da, Syrbay da qanday quatty aqyndar. Soghystan keyingi buyn. Biraq Qasym jyrynyng salmaghy basymdau. Sebebi Qasym óz dәuirining býkil bolmysyn jýreginen ótkizip, sony óleng qylyp syghyp shyghardy. Ol qoghamdyq ómirding shyndyghyn jazdy jәne ony ónerdegi shyndyqqa ainaldyrdy. Al Qasymdardan keyingi tolqynnyng ishinde ózgeshe ólenderining bolmysymen daralanyp shyqqan aqyn - Múqaghali. Tólegen, Júmeken, Qadyr, Túmanbay aqyndardyng әrqaysysynyng óz erekshelikteri bar. Qadyr - oidyn, Tólegen - tebirenistin, Júmeken - tereng filosofiyanyn, mәnnin, al Túmanbay - sezimning aqyny. Alayda sol erekshelikterding barlyghyn Múqaghaly óz boyyna jinay bilgen.
Endi Qasym nege óz dәuirinde layyqty baghasyn ala almady degenge keleyik. Negizinde, әdebiyetshiler qauymy Qasymnyng keremet aqyn ekenin bildi.
- Tek әdeby qauym ghana baghalady ma sonda?
- Ádeby qauymmen qatar, júrtshylyq ta onyng baghasyn, aqyndyq quatyn bildi, sezdi, tamsandy. Óitkeni Qasym jarq etip shyqty. Qazaq poeziyasy aspanynda Qasym ólenderi jasynday jarqyldady. Tógilip túrdy. Ál-Faraby aitady ghoy: «Aqynnyng ýsh týri bar. Birinshisi - aqyn bolugha talpynyp, eliktep jýretin aqyn. Ekinshisi - boyynda bar kishkentay ghana daryndy óleng jazudyng býkil amal-әdisterimen kórkemdep, keremet tuyndy jasap shygharady. Ekeui de myqty aqyngha ainalady, alayda olar tuma talanttar emes. Al naghyz aqyn - búl túnba tabighattyng ózinen jaralghan aqyn» dep. Men Qasymdy osy ýshinshi topqa jatqyzamyn. Qasymdy Qúday aqyn qylyp jaratqan. Ol jazayyn dep jazbaydy ólendi, arghy jaghyndaghy tylsym dýnie jazghyzady. Ne jazsa da, tógilip týsedi. Qinalmay jazady. Dәl osynday erekshelik Múqaghalida da bar. Ekeui de ólendi oinap otyryp jazghan siyaqty. Qinalyp, oilanyp, tolghanyp, jazghanyn óndep otyrmaghan sekildi. Alayda óleng olardyng tereng tebirenisinen tuady. Búl - Allanyng olargha bergen erekshe syiy. Ólendi kýshenip jazbaydy, jýrekten shygharady. Mine, Qasym osynday qúdiretke iye.
Qasymdy óz qatarlastary, dostary qatty qúrmettedi, syilady. Alayda Qasymnyng tikminezdiligi, key sәtte iydeologiyagha qighashtau kep, qarsy sóilep qalatyn kezderi jii bolghan. Aqyn bolghan song ýndemey qala almaydy. Osynday sәtti onyng baqtalastary jaqsy paydalandy. Bәri de Qasymnyng talantyn qyzghanudan bastalghan. «Ár kәllәda bir qiyal» demekshi, menmendik basym bolghan song bәri ózin Qasymmen tenestirdi, qatar qoydy. Sondyqtan olar Qasymnyng kemshiligin tizbelep otyrdy. Degenmen aqyndy qarapayym oqyrman jaqsy baghalady. Tamsanyp oqydy. Osy kezde-aq Qasymnyng qúdiretti aqyn ekendigi aitylyp qalyp jatty. Biraq súrapyl iydeologiyalyq mashina - kenestik biylikting janynda qarapayym halyqtyn, oqyrmannyng pikiri eskerilmedi.
Múqaghalidyng baqyty - ol ómirden ótken song barlyq shyndyq ashyldy. Ol aqyn retinde, azamat retinde, jalpy, túlgha retinde ózine tәn tolyq baghasyn aldy. Al Qasymgha tiyistini aita almadyq. Qasym tirisinde de, pәniyden ozghan song da onyng darynyn, kórkemsózdegi qúdiretti talant ekendigin tolyq jarqyratyp kórsete almadyq. Birinshiden, Qasym ómirden erte ótti. 1955 jyl - halyqtyng soghystan keyin janadan ense kóterip, esin endi jiya bastaghan kez. Sol kezding ózinde Qasymdy zertteuge bet búrghandar boldy. Biraq ta 1958-59 jyldary Sәken Seyfulliyn, Iliyas Jansýgirov syndy úly talanttarymyz aqtaldy. Elding de, ghalym bitkenning nazary birden sol jaqqa audy. Jalpy, qazaq eliktegish halyqpyz ghoy. Jappay soghan bet búrdyq. Tuma talant, ghalamat aqynymyz óstip tasada qalyp qoydy. 1970 jyldary, bizding student kezimizde Qasym qayta dýrk etip kóterildi. «Ózim turaly», «Darigha, sol qyz», «Aqyn ólimi turaly anyz» syndy ólen-poemalary elding auzynda jýrdi. Konsert bolsyn, jastar jiyny bolsyn Qasymnyng ólenderi mindetti týrde oqylyp jatty. Sóitip, qaytadan halyqtyng Qasym shygharmashylyghyna degen qyzyghushylyghy artty. Ony kótergen - aqyndardyng ózderi. Múqaghalidyng «Qasym olay bolmasa, nesi Qasym, Qasymnyng basqalardan mysy basym» degen óleninen bastap, jas bóriler, jas talanttar halyqtyng yqylasyn Qasymgha búrdy. Sol kezende janadan shyqqan otty aqyndardyng basynda basqa emes, osy Qasym túrdy. Sóz Qasymnan bastalyp, Múhtar Shahanovtan ayaqtaldy. Qazaq әdebiyeti tarihynda sol 1970 jyldary súmdyq órleu boldy, oqyrmannyng poeziyagha degen qúshtarlyghy artty. Qasym endi ghylymy túrghyda zertteledi dep jýrgende Alash arystary ashyldy. 1980 jyldardyng ayaghynda, Tәuelsizdikting basynda elding bәri alashtanushy, ahmettanushy, әlihantanushy bolyp kóringisi keldi de, Qasym taghy da úmyt qalyp qoydy. Sәkendi de, Sәbitti de ysyra bastadyq.
- Sonda tarihtyng aqtandaq betin arshyp alamyz dep ekinshi bir ardaqtymyzdy, arysymyzdy joghaltyp otyrdyq pa?
- IYә, ókinishke qaray, solay boldy. Qolamtada jatqan shoqty ýrleuimiz kerek edi. Onyng qyzuy, jyluy keremet, alayda ýrleseng ol laulap janatyn edi ghoy. Ókinishke qaray, bizding ghalymdarymyz mereytoygha júmys istep ketti. Ózderining ataqtaryn tezirek shygharghysy keldi.
Qasym ózining beretinin tolyq bere almady. Ózi aitpaqshy, «Kenimdi keudemdegi jaba túrdym, Azyraq әure bolyp jótelmenen» degendey, jazatynyn jazyp bitpedi. Oghan mýmkindik bolmady.
- Siz Qasym shygharmashylyghyna biraz zertteu jasadynyz. Belgili bir túlghany terenirek tanyghan sayyn onyng belgisiz syrlary ashyla týsedi emes pe, Qasym Amanjolovty siz qay qyrynan tanydynyz?
- Men Qasymdy qazaq әdebiyetindegi lirikalyq poeziyanyng Maghjannan keyingi atasy dep bilemin. Qasym poeziyasynyng bir keremeti - syr men sezimning toghysuy. Áriyne, búl kezde Maghjan jabyq taqyryp bolatyn. Halyq ony әli oqymaghan, túshynbaghan edi. Osy Maghjandaghy ghalamat dәstýrdi poeziyagha Qasym әkeldi. Búl - birinshiden.
Ekinshiden, onyng azamattyq pozisiyasy. Ol qazaq poeziyasyna azamattyq ruhty alyp keldi. Ótkir oi, ótkir pikir, azamattyq ústanym Qasymnyng ólenderinde aiqyn tanylyp túrady. Taysalmaytyn, jýrekti, jalyndy sózder. Qasym poeziyasynyng súlu jyrdan qúiylghan tas mýsindey bolatyndyghy osy. Ólenderinde sezim bar, syr túnyp túr, oiy ashyq. Men Qasymdy osy eki qyrynan tanydym desem de bolady.
- Agha, halyq jýregindegi túlghanyng jarqyn isin, mәngilik tuyndysyn ghasyrdan-ghasyrgha, úrpaqtan-úrpaqqa jalghau - búl irgeli ghylymnyng qalyptasuymen ghana mýmkin bolady emes pe. Osy rette «Qasymtanudyng problemalary qanday?» degen saual tuyndap otyr...
- Esmaghambet Smayylovtyng «Óleng jәne ómir» degen Qasym turaly ýlken maqalasy bar. Qasymnyng ómiri, shygharmashylyghy turaly eng alghash ret ashyq jazghan - osy kisi. Keyinnen Ábdilda Tәjibaev, Múhamedjan Qarataev, Serik Qirabaevtar zerttedi. Al qasymtanuda sýbeli enbek jasaghan Túrsynhan Ábdirahmanova boldy. Qasym Amanjolov poetikasynan doktorlyq dissertasiya qorghady. Osy dissertasiyada búl kisi Qasymnyng qazaq әdebiyetine ózgeshe lep әkelgen aqyn ekendigin dәleldep shyqty. Onyng tiline, kórkemdik dengeyine, aqyndyq әlemine jaqsy taldau jasady. Al keyinnen Qaraghandyda biraz ghalymdar Qasymdy zertteu obektisine ainaldyrdy. Sosyn Beken Ybyrayym Qasymdy jaqsy zerttep jýr. Songhy kezderdegi shoqtyghy biyik zertteu dep osy Bekenning enbegin aitugha tiyispiz.
Alayda, qarap otyrsaq, keyingi tolqynnan aqyn shygharmashylyghyn ghana emes, onyng túlghalyq bolmysyn týpkilikti, jan-jaqty zerttep jýrgen ghalymdardy kórip túrghan joqpyz. Adami, azamattyq, aqyndyq bolmysy tolyq ashylmay, onyng qoghamdaghy ornyn anyqtamay, zertteu óz dәrejesinde dep aitugha kelmes. Sondyqtan da qasymtanu problemasy desek, onda aldymen aitarym, aqynnyng túlghalyq bolmysyn tolyq ashudyng kýrdeli mәselelerin aitqan bolar edim. Alla qalasa, osy qyrkýiek aiynyng ayaghyna qaray bizding QazÚU-de Qasymnyng 100 jyldyghyna oray halyqaralyq konferensiya ótkizbekpiz. Sonda qasymtanudyng problemalary jan-jaqty kóteriledi dep oilaymyn.
- Kenesting kesiri kóbinese shygharmashylyq adamdaryna tiydi desek artyq aitqandyq bolmas. Qatang senzura, tyrnaq astynan kir izdeu - әsirese sóz ónerimen auyrghan jandargha auyr tiydi. Búl qasiretten Qasym da qashyp qútyla almady. Onyng ólenderining tekstologiyalyq ózgerui, óndelui turaly ne bilesiz?
- Aqynnyng 90 jyldyghy qarsanynda bolsa kerek, onyng eki tomdyq jinaghy shyqty. Sol eki tomdyqta barlyghy qalpyna keltirildi dep oilaymyn. Áriyne, Qasymnyng ólenderi otty, jalyndy edi. Tipti sol kezenning ýnimen qabyspay jatatyn jerleri de boldy. Kezinde iydeologiyagha da, sayasatqa da jaqpaytyn sózder men oilardy shygharushylar kýzep, týzep, ózgertip otyrghany shyndyq. Alayda onyng bәri Tәuelsizdik kezeninde óz ornyna keldi dep oilaymyn.
- Ómirhan agha, Qasymnyng «Shynghystauda» degen óleni bar. «Aghasy aqyndardyng tughan jerge, Biz keldik inilik bir mindetpenen» dep Abay auylyna barypty. Qasym Abaydy ózine ústaz tútqan sekildi...
- Abay auylyna Qasym birneshe mәrte barghan sekildi. Ózi arnayy jeke barghan, mereytoyyna da bardy. Óitkeni ózi de Semeyde birneshe jyl túrdy, oqyp bilim aldy emes pe. HH ghasyrdyng basynda Abaydy Maghjan «hәkim», Súltanmahmút «aqyndardyng payghambary», Shәkerim «ústaz», Ahmet «bas aqyn» dep atady. Sol sekildi Qasym ózining baghasyn, aqyndyq biyigin bildi, Abaydy ózine ústaz tútty, shygharmashylyq dos sanady. Sondyqtan da ol Abaydyng basyna tәu etuge bardy.
«Abaygha aitarym» óleninde aqyn:
Abay dese Abaysyn,
Abayladyng jan-jaqty,
Riza etting jaraysyn,
«Qalyng eling - qazaqty», - dep jyrlady. «Abay dese Abaysyn» degen sózinde-aq úghatyn adamgha birtalay syr jatqandyghyn anghartady emes pe?!
- Aqynnyng «Jambyl toyynda» degen poemasy jayly aragidik bir pikirler aitylyp qalyp jatady. Osy poema joghalghan desedi. Ony tabu mýmkin be? Bәlkim, múraghattardyng birinde saqtalghan shyghar. Qansha degenmen ol da aqyn múrasynyng bir bólshegi sanalady ghoy?
- Ras, 1938 jyly Qasym «Jambyl toyynda» degen poemasynan ýzindi oqydy degen pikirler bar. Biraq ótirik aityp qaytemin, óz basym ony tappadym, kórmedim. Bәlkim, basqa múraghattarda saqtalghan boluy mýmkin. Biraq Qasymnyng 1946 jyly jazghan «Jambyl» degen óleni bar. Búl óleninde aqyn Jambylgha amandasa barghandyghyn jazady. Jambyldyng aqyndyghyn keremet baghalaydy. «Esimde, dәl osydan on jyl búryn, Bos tastap jýrgen kezim oy shylbyryn, Aqyndyq aspanynan qaldym kórip, Jarq etken aq jambyday Jambyl jyryn» dep jyrlauy - búl Jambyl jyryna berilgen ýlken bagha dep esepteymin. Al eger de janaghy atalghan «Jambyl toyynda» poemasy jas zertteushilerding izdenisimen tabylyp qalyp jatsa, núr ýstine núr, al tabylmaghan kýnde de Qasymnyng útylatyn eshtenesi joq. Óitkeni Jambyldy qalay qúrmettegeni, onyng shygharmashylyghyn qalay ýlgi tútqany bizge belgili. Jazba әdebiyetining úly túlghasy - Abaydy da, halyq auyz әdebiyetining úly ókili, Asanqayghylardan bastalghan jyraulyq ónerding kózi tiri jalghasy - Jambyldy da Qasym jaqsy týsindi. Qal-qadarynsha baghalady.
- Aqtanger aqyn Ghafu Qayyrbekov «Qasym - últtyq aqyn» dep aityp ketken edi. Búl pikir әli ózining manyzdylyghyn joyghan joq pa? Súraghym kelgeni, Qasym poeziyasynyng qúdirettiligi әli osy túghyrynda túr ma? Onyng ólenine degen halyqtyng sýiispenshiligi joghalghan joq qoy...
- Últtyq aqyn degendi biz qalay týsinemiz? Kenestik kezende «týri últtyq, mazmúny sosialistik» degen úran jeteginde kettik. Sondyqtan qoghamdyq bolmysty jyrlauymyz kerek dep úrandattyq. Sosialistik qogham, kommunistik iydeyany basty nazarda ústadyq. Al últty jyrlasang - últshyl atandyrdy. Al Qasym aghysqa qarsy jýzdi. Óz últynyng sóz asylyn, oy asylyn, qadir-qasiyetin, dәstýr-saltyn boyyna sinirip, osynday jauhar qasiyetterdi shygharmashylyghynda jarqyratyp kórsete bildi. Qasymdy sondyqtan últtyq aqyn dep baghalady.
Jalpy, shygharmashylyq adamyn, aqyn-jazushylardy olardyng ómir sýrgen qoghamyn tanyp-bilmey jazghyrugha bolmaydy. Mysaly, Sәken Seyfullindi últtyq aqyn deuge bola ma? Áriyne, bolady. Meyli ol kenesti jyrlasyn, sosializmdi ólenine qossyn. Alayda aqyn da adam ghoy. Esesine, ol últynyng qajetine jaraytyn qanshama dýnie qaldyrdy. Óz últynyng úghym-tanymynda oy terbep, mún-múqtajyn jýregimen qabylday alsa, barlyq asyl qasiyetterin sezinip, osynyng bәrin ózining tuyndylarynda kórsete bilse, nege biz ony últtyq aqyn demeymiz?! Naghyz aqyn eshqashan iydeologiyagha qúl bolmaydy.
Qasym ónerding barlyq týrine jetik boldy. Muzykalyq aspaptyng bәrinde oinady. Búl - Qúdaydyng barlyq ónerdi bitik-bitik etip bir jangha bergendigi. Eger Qasym qalasa, úly muzykant bolar edi, keremet әrtis te shyghatyn edi, әlemdi auzyna qaratqan ghalamat kompozitor bolu da qolynan keler edi. Alayda ol ózining ruhyna tirek etip, túghyr etip aqyndyqty tandady. Basqa ónerin osy aqyndyghyn shyndaytyn, sezimin úshtap otyratyn demeushi kýsh retinde paydalandy.
Qasymnyng til baylyghy halyqtyng dәstýrli sóz ónerining túnbasynan terilip alynghan. Mәselen, onyng Núrpeyis Bayghaninge arnaghan jyry bar. Ol Núrpeyisting jyryn tyndap tanghalghan. Áriyne, arnau jazghysy kelse, «Núrpeyis aqyn keremet eken» dep óleng jaza beruine bolatyn edi. Biraq ol: «Alysqa bir kóz salyp, Asqar biyik tau kórdim. Asqar taudan josylghan, Aghyl-tegil sel kórdim. Aqqu úshyp, qaz qonghan, aidyn shalqar kól kórdim», - dep jyrlady. Núrpeyis - halyq auyz әdebiyetining jarqyn ókili. Sondyqtan da Qasym ózining tebirenisin qalypqa salmay, búrynghy jyraulyq dәstýrmen jetkizdi. Mine, qanday keremet últtyq sóz marjandary, tendessiz teneuler! Qasymnyng sezimi men syry últtyq sezimmen úshtasyp jatty. Ony barlyq ólenderinen angharugha bolady. Sondyqtan da Qasym halyqtyng jýreginen eshqashan joyylmaq emes. Qazaq jer betinde ómir sýrse, Qasym әr qazaqtyng jýreginde jattalyp jatady. Qazaqtyng Qasymgha degen sýiispenshiligi eshqashan joghalmaydy. Qasym әr jyrynda qazaqtyng oiyn aitady, qazaqtyng sezimin jetkizedi, qazaqtyng namysyn sezdiredi.
- 1940 jyly jazghan «Súltanmahmút turaly balladasynda» Qasym aqyn eki jas jigitting qabir basynda aitysyp kele jatqandyghyn suretteydi. Biri aqynnyng ólmegendigin, onyng qazaqpen birge mәngi jasaytyndyghyn, ójet jyrlary keng dalany sharlap ketkendigin aitsa, ekinshisi qabirge aqynnyng ózimen birge jyrlarynyng da kómilgendigin aityp boy bermeydi. Balladanyng týiini Súltanmahmúttyng qabirden túryp, jalyndy jyryn oqyp jýrip ketkendigimen ayaqtalady. Osy jerde mynanday oy keledi: sol 40-jyldardyng ózinde-aq Qasym «halyq jauy» atanghan Alash arystaryn saghynyp, olardyng kýnderding kýninde aqtalyp shyghatynyna, qalyng qazaghymen qayta qauyshatyndyghyna sengen sekildi...
- Qasym aqyn aldaghy kýndi boljay bildi. Qazaghy amanda ózining de, jyrlarynyng da eshqashan úmytylmaytyndyghyn, ólmeytindigin sezdi. Sol siyaqty kýnderding kýninde Maghjannyng da, Súltanmahmúttyng da, Alash arystarynyng da aqtalyp shyghatyndyghyna, halqymen qayta qauyshatyndyghyna, jazghan enbekteri qazaqtyng keregine jaraytyndyghyna imanday sendi. Ol Alash arystarynyng shygharmashylyghymen óte jaqyn tanys boldy. Súltanmahmút turaly aitu sol kezende tek Qasymnyng ghana qolynan kelgen úly is edi.
- Demek, Qasym Alash arystarymen jaqyn aralasty dep oy týyimizge negiz bar ma? Qansha degenmen ol 1924-1930 jyldary Alash qalasynda (Semey) әueli internatta, sosyn tehnikumda oqydy. Alash kósemderimen onyng jaqyn aralasuy, pikir almasuy bek mýmkin ghoy?
- Búlay dep aita almaymyn. 1925 jyldan bastap Alash arystaryn qudalay bastady. Ýsh-tórt jylda birazynyng shygharmashylyghyna tyiym salyndy. Alayda Qasym olardyng shygharmashylyghymen jaqsy tanys boldy. Qasym Semeyge barghan kezinde bala bolatyn, Alash ardaqtylarymen sóilesetindey dengeyde bolghan joq. Al ol eseyip, on-solyn tanyghanda arystarymyzdyng birazyn qudalap, halyqtan jyraqtatyp әketken edi.
- «Amanjol Raqymjannyng Qasymymyn, Men qalghan bir atanyng ghasyrymyn» degen aqyn óz jayyn ózi aitugha tyrysty. Osy alty jylgha juyq jazylghan ólendi formasyna qarap «ayaqtalmay qalghan poema» deytinder de bar. Búl pikir qanshalyqty shyndyqqa janasymdy?
- Qasym әuelgide búl ólenning taqyrybyn «Syr» dep qoyghan. 1948-54 jyldar aralyghynda jazyldy. Basqagha emes, óz-ózine aitqan syry ghoy. Esmaghambet Smayylovtyng zertteuinde osy óleng turaly aitylghan. «1954 jyldyng qyrkýieginde Qasym maghan osy ólendi oqyp berdi. Egilip otyryp tyndadym. «Keremet eken, biraq osy ólim degendi nege kóp aitasyz?» - dedim. Sonda Qasym: «Esmaghambet, meni kórip otyrsyn. Kónilimdi nege aldaysyn?» - dedi. Bәrin de ózi sezip otyrghanday edi», - deydi. Aqyn jan syryn aityp qalghysy keldi. Qasym 1951 jyly 12 ólen, 1952 jyly - 7, 1953 jyly - 9, 1954 jyly tórt óleng ghana jazghan eken. Ózining sónip bara jatqandyghyn aqyn jan-jýregimen sezindi.
Búl ólennen aqynnyng azamattyq túlghasyn, adamy quanyshy men qayghysyn, syrly sezimi men qúpiya syryn, bylaysha aitqanda, Qasymnyng adamdyq bitimi men aqyndyq bolmysyn bar qyrynan tanimyz. Ásirese, aqynnyng ólenge ózgeshe qúrmetpen qarauy - onyng úly maqsatyn aiqyn tanytady:
Ókinben men de bir kýn ólemin dep,
Ókinem úqsata almay kelemin dep,
Kýnine jýz oilanyp, myng tolghanam,
Ózimmen birge ólmesin ólenim dep.
«Ózim turaly» óleni adamnyng ruhany jan dýniyesin tereng ashady. Ol - jeke taghdyr mәselesin kórkem jinaqtau, óz dengeyine kótergen filosofiyalyq lirika. Múnda bәri bar - órshildik, taghdyrdan taryqqandyq, ólenining ólmestigine sengen senim, ómirding kýngeyi men kólenkesin tarazylaghan shyndyq. Olar aqynnyng dýniye, tirshilik turaly tanym-tolghanysyn aiqyndaydy.
- Songhy saualym bolsyn, agha, biz nege Qasymnyng aqyndyq mektebi jayly jaq ashpaymyz osy?
- Dúrys. Qasymnyng mektebi jayly kóp aitylmaydy. Al endi siz myna qyzyqqa qaranyz. 1960 jyldardyng ayaghy, 70-jyldardyng basynda әdebiyetke «jyl qúsynday jylylyq әkelgen» buynnyng bәri - Qasym mektebining ókilderi. Múqaghali, Júmeken, Múhtar, Qadyr, Túmanbay, Saghy taghy da basqa qaptaghan kil talanttar - Qasymnyng jyrymen susyndaghan, sonyng mektebin kórgen aqyndar. Olar Qasymnyng jyrymen shabyttandy. Sonday-aq ózderimen birge Qasymdy da óz túghyryna kóterdi. Bir anyq nәrse, búl - Qasym mektebining týlekteri qazaq poeziyasyn biyikke kóterdi. Shoqjúldyz bolyp jandy.
- Saliqaly súhbatynyzgha raqmet.
ALAShQA AYTAR DATYM...
Qadyr aqynnyng «Talantty tirisinde baghalandar» degen bir sózi bar. Keremet aitylghan. Áriyne, basqalargha tәn qazaqtyng da jaqsylyghy men jamandyghy bar. Alayda bizdi bir tilek, bir jýrek qylatyn birligimiz jetispey jatady. Últtyq túrghyda oilaytyn sanamyz jetilmey jatyr. Biz kózi tirisinde talanttarymyzdy týsine almaymyz. Týsinemiz-au, biraq týsingimiz kelmeydi. Abay 44 jasynda nege jylady? «Qartaydyq, qayghy oiladyq, úiqy sergek» dep. Bar-joghy 44-tegi Abaydyng jýregi nege qariyanyng jýregindey qan jylap túr? Maghjan men Qasymdy da óz kezinde týsinbey qor qylyp aldyq qoy. Súltanmahmútty da, tirisinde Múqaghalidy da úshpaqqa shygharmadyq. Sondyqtan da endi bizge asyldarymyzdy der kezinde ardaqtap, talanttarymyzdy uaqytynda týsinetindey tәuelsiz sana kerek.
Avtor: Darhan Beysenbekúly