Qúldyq sananyng qazaqqa eng týsinikti bastapqy belgisi - «lәpbay». (Búl sóz qazaq úghymynda «búljytpay oryndaugha әzirmin!» degen әreketti beyneleydi). Shynghys Aytmatovtyng atyshuly romanyndaghy mәngýrt tek bir ghana «lәpbaymen» tirshilik etetin («ómir sýretin» deuge qimay túrmyn), qojayyny aitsa boldy tughan anasyn da óltiruge dayar edi. Mәngýrtting «qúldyq sanasynda» eshuaqytta da el men júrt, Otan degen úghymdar bolmaydy.  Sonyment  birge, janashyrlyq, ayaushylyq, kýizelu men tebirenu degen sezimder de onyng boyynan mýldem joghalghan. Mineki, naghyz qúldyq sana dep osyny aitar edik. Al endi, kóptegen jerde lauazymdy yaky tanymal túlghalardyng dәl osynday sana týrin óz halqyna tútas telip otyrghandary nendey sebepten eken? Olargha óz halqyn búlay qaralau ne ýshin qajet? Eng onayy: «el-júrtqa tanymal azamattar bolghandyqtan - ózderderining qanday patriottar ekenin kórsetu ýshin qajet» dese bolar edi. Biraq olay dey almaymyz. Sebebi, onyng auzyndaghy «qazaghymy» onyng shyn niyetinen shyghyp otyr! Ony sezbeu mýmkin emes. Sonda qalay bolghany, mәsele qalay qaray búrylyp bara jatyr?..

Qúldyq sananyng qazaqqa eng týsinikti bastapqy belgisi - «lәpbay». (Búl sóz qazaq úghymynda «búljytpay oryndaugha әzirmin!» degen әreketti beyneleydi). Shynghys Aytmatovtyng atyshuly romanyndaghy mәngýrt tek bir ghana «lәpbaymen» tirshilik etetin («ómir sýretin» deuge qimay túrmyn), qojayyny aitsa boldy tughan anasyn da óltiruge dayar edi. Mәngýrtting «qúldyq sanasynda» eshuaqytta da el men júrt, Otan degen úghymdar bolmaydy.  Sonyment  birge, janashyrlyq, ayaushylyq, kýizelu men tebirenu degen sezimder de onyng boyynan mýldem joghalghan. Mineki, naghyz qúldyq sana dep osyny aitar edik. Al endi, kóptegen jerde lauazymdy yaky tanymal túlghalardyng dәl osynday sana týrin óz halqyna tútas telip otyrghandary nendey sebepten eken? Olargha óz halqyn búlay qaralau ne ýshin qajet? Eng onayy: «el-júrtqa tanymal azamattar bolghandyqtan - ózderderining qanday patriottar ekenin kórsetu ýshin qajet» dese bolar edi. Biraq olay dey almaymyz. Sebebi, onyng auzyndaghy «qazaghymy» onyng shyn niyetinen shyghyp otyr! Ony sezbeu mýmkin emes. Sonda qalay bolghany, mәsele qalay qaray búrylyp bara jatyr?..

Biraq búl súraqtyng jauabyn alystan izdep qajeti joq siyaqty.  Maqalamyzdyng basynda  avtoritarlyq qoghamda qoghamdyq sana fragmentarly* kýide bolatynyna birshama toqtaldyq emes pe? Mineki, sonyng kórinisi «qazaqtyng qúldyq sanasy» turaly aitushy osy keyipkerlerimizding oilau tәsilderinen tabylyp otyr. Ol «qazaq qúldyq sanadan arylghan joq» dey otyryp, ózderi sinisip ketken jýie qalybynda, yaghni, fragmentarly túrghyda oilaytyndaryn pash etkenin bayqamaydy. Áriyne, jeke pikir retinde, onyng aitqan oiy ótkir - әrkimning de namysyn qytyqtaydy. Al eger «zertteu obiektisi» (qazaq halqy) túrghysynan alsaq - tura demagogiyanyng ózi bolyp shyghady.

Endi osyny taratyp aityp kóreyik: Avtoritarly biylik ýshin halyqtyng búiyghy bolghany - eng manyzdy shart. Ol ýshin qoldan kelgenning bәri jasalynady. Sebebi, sonda ghana biylik halyqtan birshama tәuelsiz bolugha qol jetkizedi. Óz maqsatyna alansyz qol jetkizgen biylik qana, nemese, sol biylikting «otymen kirip, kýlimen shyghatyn» túlgha ghana óz halqyna qarata onyng búiyghylyghyn «qúldyq sanadan aryla almay otyrghan halyq» dep baghalaugha,  halyqqa osynday «ýkim» shygharugha qabiletti. Búnday jaghday halyq ty tek basqaru ýshin jaratylghan obekti dep qaraytyn jaghdayda ghana payda bolady. Al taghdyryna oghan «jol kórsetu» búiyrghan elita ózining әreketterining dúrys ekendikterine shek keltirui bylay túrsyn, óz sheshimderining dúrystyghyna kýmәndanu qabiletinen de ajyray beredi, sóitip,   әlgindey tújyrym  jasaugha mәjbýr bolady. Al halyqty qoghamnyng basty subektisi sanaytyn demokratiyalyq memleketterde jaghday tipten ózgeshe.

Sonda deymiz-au, eger bizding elde barlyq sheshimder halyqpen aqyldasyp qabyldanyp jatsa, al halyq qazba baylyqtardyng sheteldikterge   su teginge satyluyna rúqsat etip  jatsa; halyq jerden óz erkimen bas tartyp, ony biylikten baylyq jasap otyrghandargha ótkizip berip jatsa;  tili men dilinen jerip, odan tezirek qútylugha asyghyp jatsa; úldaryn kazinogha, qyzdaryn «jezinogha» jetektep aparyp jatsa - sonda ghana ony «qúldyq sanadan arylmaghan» dep kinәlaugha bolar edi. Jәne de «onday halyqtyng bolashaghy joq» desek artyq aitpaghan bolar edik! Joyylyp ketse, bolashaq tarihshylar «óz obaly ózinen boldy» dep shesher edi...

Biraq olay bolyp jatqan joq qoy! «Qúldyq sana» demey-aq qoyayyq, tarihta әbden tepki kórip, sanasy sansyrap búiyghy kýige týsken halyqty onyng biyligi «ensesin kóteremin!», «ezdik sanadan qútqaramyn!» dep shyn niyetimen bel sheship kirisse - kәneki! Onyng ornyna óz halqynyng búiyghylyghy men tózimdiligin paydalanghan kóp sheneunikter «óz qalauymen» basqaru jýiesin ornatyp, bayyp qalugha jantalasuda. Búl әreket olardyng túmshalanghan tirshiligining ortasynda qalyptaghy jaghdaygha ainalyp barady. Al, shyn mәnisinde, ol jýiege «jaghdaydy» saqtau ýshin juas halyqty odan әrmen eze týsuden basqa amal joq... (Eskertu: halyqtyng ensesin basushy «ezdik sanany» «qúldyq sanamen» eshqashan shatastyrugha bolmaydy. Shyndyghynda «ezdik sananyn» emi bar bolsa, «qúldyq sananyn» emi joq! Ense kóterilse - ezdik sana birtindep Gharifolla Esim aghamyz aityp jýrgen «eldik sanagha» shyrqap kóterile alady. Biraq, ókinishke oray, ol kisi «eldik sanany» «jýzege asqan arman» deydi, al  biz ony «jýzege asuy tiyis arman» der edik).

Sonda - «qúldyq sana» kimde: qarsylasugha dәrmensiz halyqta ma, әlde, baylyq pen biylikke kózderi túmandanyp, býkil bolmysymen sonyng qúlyna (qazaq ony «qúlqynnyng qúly» dep dәl maghynasyn berip qoyghan) ainalghandarda ma? Sóz basynda aitylghan «lәpbay» kimning auzynda qazir?

...Mine, osy bir qarapayym aqiqatty úqqanyng ózinde - kez kelgen adam qogham turaly týsiniginde talay jerge baryp qalar edi...

Maqalany jazu kezinde «qúldyq sananyng ókili» Tólegen degen jigit kele qaldy. Árkimning qytyghyna tiyetin taqyryp bolghan son, oghan jata jabysyp, pikirin biluge asyqtyq. Ol bylay dedi: - «Biylikte jýrgender ózderin múnarlanghan shyngha shyghyp alghanday sezinedi, halyqtyng aldynda ózderin astam ústaugha tyrysady. Keshegi kóshe sypyrushyny biylikke qosyp jibersen, ertesine ol әlgindey bolyp shygha keledi. Onyng týsiniginde biylik bir bólek te, halyq amorfty túlgha retinde - ekinshi bólek. Olar osy halyq bolmaghanda oghan eshqanday lauazym atauly búiyrmasyn   úqpaydy. Úqqysy kelse de úqpaydy, sebebi, ol jaqtaghy qoyylatyn talap solay.

Al endi osylardyng qaysysy «qúldyq sanamen» auyrady - halyq pa, әlde, halyqty jolgha salushy «elita» ma? Meninshe, biyliktegiler qojayynynyng aitqanymen jýrip-túrugha ýirengen. Óitkeni olardy halyq emes, qojayyn taghayyndaghan. Onyng ýstine, biylikke kelgenderdi bir maqsat - biylik arqyly bayyp qalu әreketi biriktiredi.

Qúldyq sana degendi óz sózimmen týsindirip kóreyin. Eng jogharghy biyleushi býkil halyqqa «Jatyndar!» dep búiryq etipti delik. Halyq jata ketti. Al biyleushi bir júmystarymen alandap, búiryghyn keri qayyrudy úmytyp ketse kerek. Bir uaqyttan keyin jata-jata jalyqqan halyqtyng arasynan bireu shyghyp: «Au halayyq, óstip jata beremiz be? Biyleushimiz birdemege úshyrap qalmasa, «túryndar!» dep aitar kezi boldy ghoy» - deydi. Sol sózden keyin әr jerden bireuler: «Qoy, eng bolmaghanda túryp temekimizdi tartyp alayyq» - dep kóterile bastaydy. Az uaqyttan keyin halyq týgelimen túryp alady. Qarasa bireuler әli jatyr deydi. Sóitse, olar «jogharydan túr degen sóz bolghan joq» dep jatqan bastyqtar men bastyqsymaqtar eken...

Olay bolsa «qúldyq sana» kimde bolghany? Halyqta ma, әlde, ózderi basymen baylanghan biylikting soyylyn soghyp jýrgenderding ózderinde me? Mine, qyzyq súraq osy! Sondyqtan joghary tribunadan «qúldyq sanadaghy halyq edik» dep sarnaghandardy demagogtar demegende kim dersin?!»

Odan keyin avtobusta konduktor bolyp jýrgen jigitke qolqa saldyq: - «Aytshy, osy sen qúldyq sanadaghy adam emessing be?» - dep. Ol aldymen bizge anyrayyp qarady, sәlden keyin kózin alarta qarady da: «Qúl-púlyndy bilmeymin! Men óz betimmen kýn kórip jýrgen adammyn!» dep  qysqasynan qayyrdy...

...Búdan kóretinderiniz - eshqanday teoriyany mengermegen qarapayym halyqtyng danalyghy osy ekendigi. Odan «qúldyq sananyn» iyisi de sezilmeydi...

Reti kelip otyrghanda aita keteyik, el arasynda aitylyp jýrgen taghy da bir mynaday   әngime bar: - Birde din jolyna qatty týsken, «boldym-toldym» degen jigit eline barghan eken. Barsa, eldegi aqsaqaldar әruaqtaryna qúran baghyshtap degendey.., әiteuir óz bilgenderimen dinin ústap jýrse kerek. Sodan jigitimiz «adasyp jýrgen» Qúdaydyng qúldaryn tәrbiyelemekke Hәm ózi «eng dúrys» deytin dinge salyp jibermekke niyet etip, júrtty qúdayy tamaqqa shaqyrady. Tamaq jelinip júrt syrtqa shyqqanda - búl óz uaghyzyn bastap kep beredi. Qyza kele: «músylman dininde suretke tabynu - Allagha serik qosu», - deydi ekpindep. Jýgirip baryp ýiding tórinde iluli túrghan әkesining suretin alyp shyghady da: «Dinge búrylsaq osylay bolayyq, aghayyn! Jaratushymyz Allagha serik qosudy dogharayyq, aghayyn!» dep suretti jerge bir-aq úrady. Áynegi byt-shyt bolghan әke sureti jelmen domalapty... Múny ýnsiz baqylap túrghan bir auyl aqsaqaly shydamy tausylyp: «Áy, naysap! Ata-baba aruaghyn qorla degen qay dinde bar edi!» - dep ashugha bulyghyp aqyryp jiberip, búrylyp kete barypty...

Mineki, tipten qasiyetti din «Adam - Allanyng qúly» degenimen - jalpy dindar qauymnyng ózi mynaday «qúldyqty» qalamaytyn bolyp shyqty...

Jalpy,   osy maghynalas súraqtar adamzat ýshin mәngilik súraq bolyp keledi. Bizding úly babamyz әl-Faraby de kezinde, myng jyldan asa uaqyt búryn, búl mәsele turaly tereng tolghanysqa barghan eken.

Ol: «Dinning arqasynda (búl jerde dindi bilim men pighyl maghynasynda alu kerek. - Á.B.)   kókiregi oyau adamdardyng barshasy da kózdegen maqsattaryna jetuge mýmkindik alady» - dey otyryp, el biyleuding qanshalyqty jauapkershilikti is ekenin taldap beredi. Biz Úly babanyng oilaryn nazardan tys qaldyrudy jón kórmedik. Sebebi, halyqty úlyqtaytyn, onyng ensesin kóterip el etushi birden-bir kýsh osy - el basqaru bolyp tabylady:

- «Eger el biyleushi shynayy qayyrymdylyqtyng jarshysy bola bilse, onda onyng halyqty basqarudaghy basshylyq qyzmeti de san-aluan jaqsylyq isterge toly bolady. Dәl osynday iygilikti maqsatty oidaghyday jýzege asyra bilgende ghana elbasynyng ózi de, onyng qol astyndaghy әrbir adam da sheksiz baqytqa keneledi. Múnday jaghday naghyz baqyttyng ózi...

- Al el biyleushi nadandyqtyng jolyna týsse bolghany, ol mindetti týrde ózining oiyndaghy aram pighyldaryn jýzege asyrudyng joldaryn qarastyra bastaydy. Sóitip, onyng qyzmetinde biylik pen mansap, tәkapparlyq pen namysqoylyq, baylyq pen masayraushylyq basty oryngha shyghady. Dәl osynday jolgha týsken el biyleushi shyn mәnisinde baqytty bolmasa da, ózin tym baqytty sezinedi. Múnday el biyleushi tikeley ózine baghynyshty adamdardyng («basybayly», «qúl» degenge kelip túr - Á.B.) kómegi arqasynda óz ýstemdigin bayandy etip qana qoymay, ony odan әri nyghayta týsuge jantalasady. Alayda el biyleushi halqynyng qolyn berekege jetkizdim dep eseptegenimen de, shyn mәnisinde búl iygi maqsat jýzege aspaghan kýiinde qalyp qoyady. Múnday pighyldaghy el biyleushiler, әdette, basqalarmen salystyrghanda. ózderin erekshemiz dep sanaydy.

- Janylystar men qatelikterge úshyraghan el biyleushi ózining halyqty basqarudaghy qabiletteri men danalyq qasiyetterining joghary ekendigine shek te keltirmeydi. Dәl osylay bolmasa da, onyng ózi de, odan qaldy onyng qol astyndaghylar da dәl osylay oilaugha mәjbýr bolady. Múnday jaghdayda el biyleushining ózi de, onyng eli de shynayy baqytqa qoldaryn jetkizbese de, ony sezingendey kýy keshedi. Halyqty basqarudyng dәl osy sipattaghy joldarynyng jalghandyqqa negizdelgenine qaramastan, baghynyshty halyq ony kóp jaghdaylarda sezinbey de qalady. Sondyqtan da bolar, olar el biyleushining boyynda raqymshylyq pen danalyq mol ekendigine kәmil senedi. Múnday kózboyaushylyqty biyleushi de, onyng qaramaghyndaghylar da jan dýniyesimen naghyz baqytqa sanaydy. Sóitip, olar el biyleushini qoldau arqyly onyng kókeyindegi nadandyq pen bilimsizdikten tuyndaghan maqsattarynyng keybireulerining oryndaluyna jaghday da tughyzady». (Álemdik filosofiyalyq múra. Ál-Faraby men Ibn Sina filosofiyasy. Almaty, «Jazushy» baspasy, 2005. 47-48 bb.).

Ókinishke oray, Ábunasyr әl-Faraby babamyzdyng aitqan eskertulerin onyng býgingi úrpaqtary eskermey, ol kórsetken qatelikterdi aina-qatesiz qaytalap otyrghanyna tang qalasyn! Áriyne, Úly Babagha emes, býgingi úrpaqtaryna! (Al úly adamdardyng oiy da úly, mәngilik aqiqattar ghoy). Býgingi el basqaru isine aralasqan qandastarymyzdyng kóbi óz qoldaryna ózgeden emes, óz babasynan múra bolyp qalghan úly oidy, hrestomatiyalyq aqiqatty ústay otyryp - bar tirshiligin oghan qarama-qayshy qúryp jatqanyna qalaysha ókinbessin! Sirә, búl jerde mәsele ol kisi aitqan biylikting biliktiligi men pighylyna kelip tirelip jatsa kerek...

Degenmen, pighyly bóten deyin desek - biylikte jýrgenderding bәri derlik Ál-Faraby babanyng tikeley úrpaqtary ekenin qayda, qalay jasyramyz...

Shyghys әpsanasynda aitylatyn «Perishteni joldan taydyrghan» ne nәrse boldy eken?...

Ábdirashit BÁKIRÚLY

Filosof-publisist,

«Abay-aqparat»

( Sony)

*Totalitarlyq qoghamda ómir sýretin shashyranqy sana    fragmentarlyq sana dep atalady.