Marat OSPAN, Kenen Ázirbaev әdebiy-memorialdyq muzeyining diyrektory: «Qazaqtyng eski shaldarynan kórgen qasiyetti ghibadatty, tereng nasihatty Ismatulla maqsymnan estidim»

- Jaqynda «Vremya» gazetine Gennadiy Bendiskiy degen avtor «007-shi imam nemese Ismatulla Ábdighappardyng úly islamdyq missiyasy» degen taqyrypta maqala jazyp, aidy aspangha shygharyp jatqanynan habarynyz bar shyghar. Búl turaly ne aitasyz?

Marat OSPAN, Kenen Ázirbaev әdebiy-memorialdyq muzeyining diyrektory: «Qazaqtyng eski shaldarynan kórgen qasiyetti ghibadatty, tereng nasihatty Ismatulla maqsymnan estidim»

- Jaqynda «Vremya» gazetine Gennadiy Bendiskiy degen avtor «007-shi imam nemese Ismatulla Ábdighappardyng úly islamdyq missiyasy» degen taqyrypta maqala jazyp, aidy aspangha shygharyp jatqanynan habarynyz bar shyghar. Búl turaly ne aitasyz?

- Birinshiden, múny qazaq emes, Bendiskiy degen bireu jazyp otyr. Qaydan shyqqanyn, kim ekenin, qanday pighylda ekenin jazghan avtorynan biluge bolady? Biluimshe, Bendiskiy at-shapany barlardyng «zakazyn» oryndaytyn jurnalist. Árbirden song qazaqtyng dintanymyna, túlghasyna pәtua, jauap beretindey kim ol? Dini, tili, últy bólek adam, qazaq ruhaniyatynan beyhabar. Al, maqsym eshkimning ala jibin attamaghan, dinin búzbaghan, elge iritki salmaghan jan. Islam dinining ózegin, mәnin, nәrin nasihattap, Yasauy jolyn jandandyryp jýrgen kisi. Qazir bireuge «assalaumaghaleykum» desen, syrtynnan suretke týsirip alatyn boldy ghoy. Ahmad shah Masudtyng iyilip Ismatulla maqsymmen amandasyp túrghan suretin kórip, kerisinshe keudemdi maqtanysh kernedi. Ahmad shah terroristermen jan ayamay kýresken, syrttan kelip jatqan okkupanttardan jerin qorghaghan Aughanstan elining patriot, otanshyl últtyq qaharman túlghasy. Ony itting itaqayy biledi. Ismatulla maqsym da tegin adammen amandasyp, didarlasyp túrmaydy. Talibandar ózderining has jauy dep eseptegen Ahmad shahqa bizding maqsymnyng aqyl-kenes bergeninen qanday kinәrat tabugha bolady? Ahmad shahty jauyz etu arqyly maqsymdy qaralaghany maqala avtorynyng sauatsyzdyghy, ne әldebir jat pighylynan tuyndaghan әreketi dep týsinemin. Jәne de gazette «Senim.Bilim.Ómir» birlestigining ruhany jetekshisi Narymbay degen kisi Jambyl oblysyndaghy әskery bólimderge barypty, uaghyz aityp ketipti dep jazyp, әskeriymen týsken suretin de beripti. Sol jerge men de birge barghanmyn, kózimmen kórip qaytqanmyn. Qazaqtyng qarakózderi jәudirep, ash adamnyng tamaq jegenindey ruhany әuen, әngimelerdi úiyp tyndaghan bolatyn. Narymbay aghamyzdyng sózderi qanday maghynaly, tәrbiyeli?! Qazaqstandaghy Yasauy ilimi, ata-babanyng ósiyeti, salt-dәstýrining manyzyn týsindirdi. Sonday-aq, últynnyng namysyn saqta, ata-babannyng әruaghyn qúrmette, halqynnyng amandyghyn tile, otanynnyng tynyshtyghy ýshin әskery ónerdi ýiren, Elbasyndy syila, búiryghyn búljytpay orynda degennen basqa artyq eshtene aitqan joq. Búl gazetting tirligin tyrnaq astynan kir izdeu dep bilemin.

- Siz qazanday qaynaghan halyqtyng ortasynda túryp, túrmys-tirshiligimen, tynysymen etene jaqyn otyrsyz. Jat dinderding yqpaly qanday dәrejede?

- Olardyng yqpaly jastardy jappay ylyqtyryp barady. Qay taldyng úshynan qarmaytynyn, qayda basyn sogharyn bilmey jýrgen jastardy kóresin. Onyng bәri óz iydeologiyamyzdy nasihattaudyn, qoldaudyng azdyghynan, tipti joqtyghynan desek bolady. Bizding iydeologiyamyz - últtyghymyzdy, eldigimizdi saqtau bolu kerek. Al ony saqtaytyn Yasauy joly turaly Núrsúltan Nazarbaevtan asyryp aita almaymyn. Tyndar qúlaq bolsa, osy uaqytqa deyin Yasauy babamyz salghan sara jolmen jýru kerektigimizdi talay aitty. Týrkistanda qay dindi ústanuymyz, qalay ústauymyz, jýruimiz kerek degende, «Yasauy joly» dedi. Mine, iydeologiya. Biraq bizde ol iydeologiya joq, nege? Elbasynyng aitqanyn qaysysy oryndap jatyr? Sodan qazir el ne maqsatpen aldygha jýrerin bilmey qaldy. Meshitke kirsen, neshe týrli jat aghymdy kóresin. Ayaqtary kir-kir, aldyna aljapqysh japqan qaptaghan daghuatshy otyrady. Sóitip jýrip bizge islam ýiretkisi keledi. Bizding ontýstiktegi imamdardyng kóbisi jәne daghuatshylardyng bәri - Qyrghyzstandaghy uahhabiylik missionerlerding oqytqan shәkirtteri. Qorday audanynyng imamy da, bizding Kenen aulymyzdaghy imam da sol Qyrghyzstannan oqyp kelgen. Bóten elding bóten adamy jany ashyp oqytady ghoy deysing be? «Vahhabizmdi elinde damytayyq» deydi, odan basqa ne aitady?

- Óziniz aitqan syrttan kelip jatqan dindarlar eldi nege ýgittep jatyr?

- Aulymyzdaghy bir jaytty aita keteyin. Auyldaghy meshitti salafiylik kózgharastaghy Timur degen auqatty adam saldyrghan. Orazanyng kezinde meshitke jóndeu jasatamyn dep bir ózbekti jiberipti. Orazada jóndeu jýrgizedi deysing be, ózbegin sol meshitke sinistiru ýshin jasaghan ailasy. Ol meshitte biraz uaqyt jýredi. Bir kýni bizding imam «mynanyng ilimi jaqsy, tarauyh jýrgizedi» dep auyldyng jamaghatyn әlgining aldyna salyp berdi. Ózbek ózimizdikinen ótken eken. Tarauyh ótkizgennen keyin meshittegi ónkey jastarmen súraq-jauap alysady. «Zeket bermegenderge qanday jaza bar?», - dep súraydy bireui. Sonda ózbek: «Zeket bermegenderding malyn talap, tartyp alu kerek», - depti. Bir viruspen qansha jastardyng jýregin jaulap aldy. Meshitten shyqqasyn «imam zeket bermegenning malyn talap alugha bolady dep aitty» dep oiyna kelgenin isteydi ghoy bizding jastar. Mektepting diyrektoryn, imamdy, aqsaqaldardy әkimshilikke shaqyryp, jiyn ótkizip, sóilestik. Búl ne degen súmdyq? Imam «asharshylyq kezinde, soghysta bolady degen әngimesi ghoy» dep aqtaghysy keledi. Olay dep qay kitapta jazylypty? Auzyn asha almady. Ákim, mektep diyrektory da óz mindetin atqaryp otyr. Mysaly, әkim ornyn imamgha, ne mektep diyrektoryna bermeydi ghoy. «Sen imamsyn, Qazaqstannyng diny basqarmasy qoyghan, namaz, tarauyh ótkizsin dep. Endeshe nege ornyndy bóten bireuge beresin?» Týrine qarasan, jap jaqsy siyaqty, biraq qulyghy asqan. Osy meshitke qaptaghan daghuatshylar qonatyn edi, onyng bәrin qúrttyq degende pәterge baryp alypty. Solardyng bireui tórt balasy bar túrmysy nasharlau shopyr jigitten ne isteytinin súrapty. Búl muzeyde isteytinin aitady. «Ne bar saghan ol jerde, dombyrasyn alayyn, ne shapanyn kieyin dep jýrsing be? әruaq kýzetemin dep bir kýni aram qatasyn. Menimen jýr», - depti. «Saghan ergende qatyn-balamdy kim asyraydy?» dese: «Qarama olargha alandap, asyraytyn adamdar bar ghoy», - deydi. Ne maqsatpen jýrgenin bayqaghan bolarsyz. Demek, túrmysy nashar adamdardy aldap, tamaghyn, aqshasyn berip, qatyn balasyna qaraylasyp, әbden ózderinen shygha almaytynday etip tastaydy. Biraq uaqyt ótkesin, sen ýshin osynsha shyghyn ketti, bizge dúrystap qyzmet et deydi, endi sodan basyndy shygharyp kór. Sóitip bәlege úrynasyn. Búl ne qylghan úiym? Búlardy týp-túqiyanymen joyyp jiberu kerek. Aqtóbede salafitter memleketke qarsy shyqty. Al, memleketting biylik buyndarynda solargha dem berip, qoldap otyrghandar bar. Elbasynyng abyroyyn týsiru ýshin salafitterding qolymen nebir bylyqtardy úiymdastyryp otyr. Biz eldi, patshany syilaghan halyq edik.

Bizding audannyng imamy gazetke hidjap kii, saqal qoi turaly maqala jazypty. Oghan qarsy dәlelmen kelistirip maqala jazdym, biraq gazet ony «aralarynda dau tuady» dep baspay qoydy. Imam maqalasynda: «Músylman әiel hidjap kii kerek. Hidjap kiygen әiel inabatty, tәrtipti, odan tughan bala tәrbiyeli bolady», - dep jazady. Shyraghym-au, qansha ghasyrdan islam dinin ústanyp kele jatqan qalyng qazaq hidjap kiymey-aq músylman bolyp keldi. Qyzynyng betin túmshalaghandy qay qazaqtan, qay atannan kórdin? Imamnyng aituynsha, qazaq jastary, basyna oramalyn tartyp jýretin apalarymyz, kelinderimiz imansyz ba? Hidjap kiyse ghana imandy bola ma? Kiymeshek, jaulyghymyz neden kem? «Saqal qoyghan balalardy kinәlaysyzdar, olargha saqal qoyghyzu kerek, payghambardyng sýnneti», depti taghy. Qazaq jas balalargha saqal qoyghyzyp kórgen joq. Qyryq jastan asyp, el aghasy, balaly-shaghaly bolghanda shoqsha qarasaqal qoyatyn. Alpysty alqymdaghanda úzyndau aqsaqal qoyady. Al imam dәlel tapqanday: «Qordaydaghy eskertkishting bәrinde saqal bar ghoy», - deydi. Olar jetpis-seksenge kelip dýnie salghan biy-batyrlar. Biraq saqaldary bir qúshaq emes qoy. Qay eskertkishte kýiektey saqal bar? Erterekte bizge qariyalar: «Saqalgha perishte úyalaydy, ýlkenning saqalymen oinama. Ony qyl-qybyr qylmay, juyp, shayyp, artyghyn qyryp taza ústau kerek», - deytin. Qazirgilerding saqaldary qaughaday, bútynda sholaq dambal kiyip, tәpishkesin sýiretip, qanghyp jýredi. Osy aqylgha siya ma? Zamanyna say kiyin dep payghambarymyzdyng ózi aitpady ma?! Búl bizge jat iydeologiya. Al, Elbasy aitqan Yasauy jolyn nasihattap jýrgen, eli, jeri ýshin jany úshyp qyzmet qylyp jýrgenderdi qamaydy, qughyn kórsetedi? Osy әdildik pe?

- Osy qaskóilik kimge kerek dep oilaysyz?

- Búl qastandyq salafitterge kerek. Ismatulla maqsymmen qansha ret kezdestim. Búl kisilerde tiyn túrmaq, tas ta joq. Áyteuir, elding bergen jәrdemimen qyzmet etti. Keybireu mashinasyn berip kómektesedi. Al, sopylyq ilimdi ústanushylargha qarsy shyghyp jýrgen vhhabitterge shetelden milliyardtap aqsha keledi dep estiymin. Gýldenip kele jatqan tәuelsiz elimizding tynyshtyghy, túraqtylyghy syrtqy kýshterge únamasa kerek. Búl qaskóy aghymnyng negizin qalaghan Abdul Vahhabty aghylshyndar arbap, qarjy qúiyp, islam elderining birligin, berekesin ketirdi. Sol siyaqty sonyng landy tyrnaghyna ilingender elimizden de tabylyp, berekemizdi almaqshy. Ata-baba salty, dinimen otyrghanda múnday problema bolyp pa edi qazaqta?! Qazir, qolymda biylik bolsa, erkime jiberse, Qoja Ahmet Yasauiyding kesenesin bóldezermen jermen-jeksen eter edim dep dymy qúryp jýrgen «túlghalar» bar. «Asyl arna» arnasynan bir baghdarlamada Yasauiyding kesenesining suretin krespen syzyp, astyna ot jaghyp qoyghan. «Shirik» deydi. Búl ne degen súmdyq? Qoja Ahmet Yasauy bizding kiyemiz emes pe?

- Dindarsymaqtar «shirik» dep esepteytin osynday tarihy mәdeny oryndardyng últymyz ýshin manyzy qanday dep oilaysyz?

- Ol tariyh. Mәselen, memleketimiz Kenen atamyzdy qúrmettep, muzey ashyp, shtat bólip otyr. Múndaghy maqsat - atamyzdyng ónegeli ómirinen ýlgi etu. Asharshylyq, soghys, qiyn qystau zamanda atamyz halqyn ólenmen terbetip, qasiretti kýnderding auyrtpalyghynan seyiltip, elding kónilin kóterdi, әn-jyrymen jastargha nasihat shashty. Qanshama tanymdyq shygharmalary taghy bar. Men erteng «shirikshil» iydeologiyagha ótip ketken ózimizding qarakózder osynday tarihy oryndargha qiyanat jasay ma dep qorqamyn. Bir әspettep jýrgen әnshimiz әkesining molasyn qiratyp tastaghan. Ákesining molasyn ayamaghan zalymdar kimdi ayap, neni qadirlesin! Onsyz da Atyrauda ziratty qiratyp bastady. Mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múhammedting bir jiynda: «Vahhabitter Mekkedegi Aysha anamyzdyng beyitin sypyryp tastaghan, sodan-aq olardyng kim ekenin bile berinder!» dep aitqanyn el arasynan estidim. Kerek deseniz, payghambarymyzdyng da ziratyn qiratyp tastaghysy keledi. Amal joq, dýniyejýzining músylmandarynan qorqyp otyr. Múnday vandalizmning Qúday betin ary qylsyn! Qoja Ahmet Yasauiyding kesenesi, Arystan bab, Beket ata, t.b. bizding tarihymyz. Solargha ziyarat etip, ruhany quat alamyz. Tarihy oryndardy kórgende oiymyzgha oy qosylady, babalarymyzdyng azattyq ýshin kýresken erligi eske týsedi. Kiyeli oryndarymyzdyng últtyghymyzdy, dinimizdi saqtap túrghan ruhany quatyn bilgendikten de dúshpan «shirik» dep shabuyl jasap otyr.

Yasauy babamyz ólgennen keyin Ámir Temir kesenesin salghan. Orta Aziyany biylegen Ámir Temirge әuliyege kesene saluy nege kerek? Sebebi, ol Túran dalasynda, týrki, islam әleminde janymyzgha jaghatyn islam dinining naghyz hanafiylik jolyn ýiretip ketti. Bayaghyda naghashy әjem: «Zeketsiz mal aidama», deytin. Yasauy babalarymyz, zeketin alyp, oqymaghan qazaqqa din ýiretip otyrghan. Elge patshagha qarsy kelmeudi, patshagha baghynudy ýiretken. Haq islam jolyndaghy әulie adamdy Ámir Temir basyna kóterip, kesene saldy. Kesenede qazaqty el qylghan qanshama han, bi, batyrlarymyz jatyr. Abylay hannyng sýiegi de sonda. Óziniz oilanyzshy, Abylay han orys patshalyghynyng Orta Aziyagha ótuin eki jýz jylgha kesheuildetti. Sonday babalarymyzdyng әruaghyn qalay úmytamyz?!

- Áriyne.

- Qúdaydyng qúlymyz, payghambardyng ýmbetimiz, dinimiz - islam, kitabymyz - Qúran, mazhabymyz - Imam Aghzam, silsalamyz - Qoja Ahmet Yasaui. Aruaq dep ósken elding balasymyz. El qorghaghan batyr, әuliyelerding atyn ruy úran qylyp, quattanghan. Mysaly, bizding elding úrany Jolbarys, batyr bolghan. Atyn bәigege qosqanda, jaugha shapqanda әr ru ata-babasynyng úranyn aitatyn bolghan. Elbasynyng úrany «Qarasay». Jambyl: «Atoylap «Qarasaylap» úran salghanda», deydi. Bizding tuymyz kók. «Bórili mening bayraghym, bórili bayraq kótersem, qozyp keter qay-qaydaghym», dep Sýiinbay beker aitpaghan. Bórili bayraqtyng astyna jiylyp elimiz aman qalghan. Múnyng bәri әueli Qúday, ekinshi sol әruaqtardyng arqasy. Sol babalarymyz bolmasa, qazir memleket bolyp otyrar ma edik?! Keybir kelimsekter qúsap qanghyp jýrer edik. Endeshe nege әruaqty úmytuymyz kerek! Búlargha salsa, bәri «shirik». Ózderining ne aityp túrghanyn da bilmeydi. Ata-baba әruaghyna Qúran baghyshtaymyz. Osy auylda jasy jetpiske kelgen bir agham meshitke baryp jýr edi: «Shәkәrimin, Abayyng saghan ne beredi, olardy aitpa», deydi. Qúdaytanudy pikir etken babalardyng sózin oiyna serik qylmasan, jer basyp jýruding mәni ne?!

- Ismatulla maqsymnyng nasihattap jýrgen ilimining búrynghy atalarymyz ústanghan dintanymnan aiyrmashylyghy qanday?

- Esh aiyrmashylyghy joq. Ismatulla maqsymmen tanysqanyma birneshe jyl boldy. Maqsym adamdy «arbap» alady dep jala aityp jýr ghoy, tipti olay emes. Mening keudemdegi, jýregimdegi atamnyng qanymen, anamnyng sýtimen singen tól iydeologiyany, shyn dindi alyp keldi. Sebebi, óz atam men әkem erte dýniyeden ótti, naghashy atamnyng qolynda túrghanda orazada jinalyp, tarauyh aityp, artynan zikir salatyn. «Zikir Allany eske alu, madaqtau, zikir salayyq», dep otyratyn jaryqtyqtar. Mine, osy qazaqtyng eski shaldarynan kórgen qasiyetti ghibadatty, nasihatty osy maqsymnan estidim. Búl kisilerde esh jauyzdyq joq. «Patsha bolghan adamnyng tuyn kóter, memlekettiligindi, eldigindi saqta», - deydi. Qansha tabaqtas boldym, artyqauyz әngimesin estimedim.

- Olay bolsa qoghamdaghy әrtýrli qaueset qúbylysty qalay baghalaugha bolady?

- Qazaq qughyn sýrgindi kóp kórdi. Sodan singen ýreyden dep oilaymyn. Osy auylgha eki ret «Yasaui» tobymen birge keldi. Auyl shaldary da ata-babasynan kele jatqan islam ruhaniyatyn sezindire bilgesin maqsymgha dәn riza bolghan edi. Halyq jinalyp, qoldaytynyn aityp, mәz bolysty. Maqsymdy qamatyp edi, kóbisi teris ainaldy. Sonyng ishinde «ismatullashy» dep menen de teris ainaldy. Oghan endi san ghasyrlyq qúldyq búghaudyng kesapatynan basqa kimdi kinәlaugha bolady?! Ziyaly qauym qoldap otyr. «Asyl kezdik qyn týbinde jatpaydy» ghoy, búl kisi joghalyp ketpeydi, bәribir jaryqqa shyghady. Mening biletinim, maqsymnyng ertengi kýni әruaqytta jarqyn, aq bolady, artynan el eredi, ony kózimiz kóredi. Oghan senimdimin.

- Atalarymnyng zikir salghanyn kórdim dediniz, sony tolyqtyra ketseniz?

- Ol kezde namaz oqugha, zikir salugha kýnde mýmkindik bola bermeytin. Jasyrynyp jýrip, oraza kezinde bir ýige jinalatyn. Múqan degen molda jәne onyng tughan aghasy bar, ol da molda. Múqandy «kishi», aghasyn «ýlken» molda deytin. Sosyn mening naghashy atam Dosym boldy. Býkil auyldy jinap, birese ana shaldyng ýiinde, birese myna shaldyng ýiinde tarauyh, zikir aitatyn. Ol kezde meshit joq, ýide jinalady. Bir jaghy auyzashar, bir jaghy tarauyh, zikirin ótkizedi. Ásirese, zikirdi Qadyr týni keshke úzaghynan salatyn. Alqalap otyryp, arasynda týregep túryp qatty dauyspen zikir aitady. Alpysynshy jyldary men segiz-toghyz jastamyn ghoy. Sol zikir salghandaryn kórip jatatynbyz, qayta-qayta qarap, qyzyq kóretinbiz. «Lә ilaha illalla» dep kóp qaytalaydy, arasynda «haq», «hay», «hu» dep qoyady. «Ya, Alla, bәle-jalannan qaq» deydi. Naghashy atam «haq» dep dauystap, selk ete qalatyn. Allanyng esimderin, payghambargha salauat aitatyn, qazir mәulit meyramynda «Yasaui» toby aityp jýrgen «lә ilaha illalla, Muhammad rasulalla», sosyn «On segiz myng ghalamgha imam bolghan Múhammad, Otyz ýsh myng ashabqa sardar bolghan Múhammad» degen hikmetti sol kezde atalarym әuendetetin.

- Jalaqorlar Ismatulla maqsymgha taghy da «Irannyng shpiony, ol Mәdi turaly aitady» degen tәrizdi aiyptar taghuda.

- Aytady eken! Er Mәdining aty bar músylmangha, onyng ishinde qazaqqa da asa qadirli esim! Naghashy apam Núrlan (Bayjúmaqyzy) toqsan altygha kelip dýnie saldy, ata-babasynan din jolyndaghy adamdar edi. Ruy Shymyrdyng ishindegi Kókirek. Binazar degen aruaqty qalpening auylynan. Apam toqsan altygha kelgenshe auyrmay, syrqamay jýrdi. Beynetti kóp kórgen, qara júmys istegen, asharshylyqty, soghysty bastan ótkergen. Kýieui soghystan oralmady, keyin qaynysyna әmengerlikpen qosqan. Sol apam: «Bolghanda jerde Mәdi, Isa aspanda, Bir Allagha syiynar el sasqanda», - dep otyratyn. Apamnan: «Búl ne әngime?» - dep súraghanymda: «E, shygharym, jer tozady, el azady, qiynshylyq zaman keledi, halyqty qútqaru ýshin Mәdi shyghady, kókten Ghaysa payghambar týsedi. Sóitip halyqty jaqsylyqqa bastap, qoy ýstinde boztorghay júmyrtqalaytyn zaman ornaydy. Shirkin, sol zamangha sen de, men de jete almaymyz-au, bizge alystau siyaqty! Biraq bala-shaghang kórip qalar», - dedi. Osy asyl sózdi jetkizgen kóne qazaqtyng ókili Núrlan apam da Irannyng shpiony ma sonda? Kóre almas kýnshil, jalghan dinshilderding onday sandyraqtary bizge dәri emes! Atalar kóksegen, analar ansaghan sol jaqsy zaman qay uaqytta ornaytynyn Qúday biledi ghoy. Ismatulla maqsym da osy Er Mәdining shyghatyny, dinsizdikten, qiynshylyqtan qútqaratyny turaly kóp aitady.

Sol Núrlan apam toqsan ekige kelgenshe namaz oqydy. Keyin namazgha shamasy kelmey qaldy, ýstelge otyryp: «Lә ilaha illalla» dep dauystap zikir salady, artynan «Múhammad rasulalla» dep qoyady. «Apa, ne istep otyrsyn?», degende: «Zikir salyp otyrmyn», deydi jaryqtyq. Búl kisiler jýz jyl búrynghy adamdar ghoy. Búdan keyin qazaq zikir salmaghan dep kim aita alady? Zikir salu menin, qazaqtyng qanynda bar.

Tәuelsiz elimizde osylay otyrghanymyz sol kezdegi ata-babamyzdyng jasyryn namazyn oqyp, ýiding esik-terezesin qalqalap otyryp zikirin salyp, Alladan súraghan tilegining arqasy shyghar. Tәuelsizdikting túghyryn berik etuimiz kerek. Aughanstan, Irak, Liviya, Siriya, Egiypetting jaghdayy ne boldy? Býkil arab elderi shoqtyng ýstinde otyr. Sonyng bәri ekstremisterding qolymen istelude. Bizde de sonday vahhabitterding qolymen jarylys, býlik úiymdastyrylyp, artynan esktremisterden «qorghaugha», «beybitshilik» ornatugha alpauyttar әskerin kirgizudi oilap otyr. Ismatulla aqsaqal sonyng aldyn alu ýshin júmys jasady. «Nazarbaev patshagha tynyshtyq berinder, júmysyn istesin», degen sózi bar. «Patshanyng isine aralaspa, balalarynnyng tәrbiyesimen ainalysyndar» degeni ghoy.

- Kenen atamyzdyng atyndaghy tarihy orynnyng shyraqshysy retinde aitarynyz?

- Kenen atamyz jastayynan medresede oqyp, sauatyn ashqan. Moldanyng tәlimin alghan. Qyp qyzyl kommunister «Kenen moldalyqtan qashyp shyqqan, oqyghysy kelmegen» degendi algha tartady. Búl jalghan. «Zamanyng týlki bolsa, tazy bop shal» degendey, abyz aqsaqal zamanyng rayyn jaqsy bilgen. Soghystyng aldynda dindarlyghy ýshin jәne Qúranyn tastamaydy dep, abaqtygha qamalyp, qayta bosap shyqqan da bolatyn. «Súm zaman abaqty ghoy sanalygha», dep Maghjan aitqanday, Kenendey kemel túlgha ýshin kenes ýkimeti abaqtydan kem bolmady. Sonyng ózinde de Qúranyn tastamaghan, aq kiyizden basylghan jaynamazy bolghan, jazuyn arab qәrpimen jazghan. Osy zattary, jazghandary bizding muzeyde jәdiger retinde saqtalyp túr. Dindar kisi bolghan. Kenen atamyz dýnie salghanda kenes ýkimetining ateisteri «búl kisige janaza shygharylmasyn, sәbetting adamy» dep kezekshi qoyghan eken. Qazaq abyzyn qorlasyn ba?! Bizding auyldyng shaldary týndeletip baryp, janazasyn shygharyp qoyady. Aghashpen jauyp, ýstine kәstóm kiygizip qoyghan eken. Ony alyp tastap, diny joralghysyn jasap, yaghny juyp, pәktep, kebindep ketken. Osy jaghdaydy kórgen, qatysqan shaldar bizding auylda әli bar. Kenen atamyz ózining kitabynda «búrynghynyng shaldary aqyndardy jaratpaydy, olargha oraza, namaz kezinde auyl-auyldy aralap diny ólenderdi, payghambarymyzgha madaq ólenderdi aityp beretinmin», deydi. Ol kisi diny ólenderdi óte kóp bilgen. Sóitip jýrgen adamdy qalay dinsiz dep aitamyz?!

- Neden ýmit etesiz?

- Bir Alladan ýmitim zor. Ýmitsiz tek shaytan ghana. Áueli Alla, sosyn әruaq dep jýrgen adambyz. Ol shirik qosu emes, Allanyng jolymen jýru. Maqsym «Elimiz aman, Elbasymyzdyng ómir jasy úzaq bolsyn, taghyna taq, baghyna baq jalghasyn», dep ýnemi dúgha qylady. Men de sony aitqym keledi. Elbasyn ózine teris aqpar, bagha beretinderden saqtasyn. Ismatulla Ábdighappar aghamyzdyn, Sayat Ybyraev inimizdin, basqa da qarakózderimizding jauy emes, bauyry ekenin týsinsin dep Alladan kýnde jatarda tilek tileymin.

- Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan: Dәrmen SÝIINISh