Osy kýni til turaly sóz bola qalsa, ekining biri bir-birin kinәlaydy nemese bar jýk pen jauapkershilikti biylikke artyp qoyady, bolmasa, kýiinishten qolyn bir siltep, halyqqa jaba salady. Biylik te birtekti emes: әr qily buyndarynda osy elge, tughan tilge, qazaq memleketine jan jýregimen bolysqysy keletin, jany ashityn azamattar tolyp jatyr. Halyq ta qarap jatqan joq jylma-jyl balasyn memlekettik tilde bilim beretin mektepterge berip, tilding tez damuynyng tetigin izdep, qúlshynys tanytyp keledi. Til - ortaq. El - ortaq. Jer - ortaq. Memleket - ortaq.
Osy tórttaghan tútas túrghanda bizdi alatyn jau joq.
Sәl sheginis jasasaq. 1987-1991 jyldar aralyghynda qazaq tiline memlekettik til mәrtebesin beru ýshin Qazaqstannyng týkpir-týkpirinde til ýshin jantalasqan azamattar kóp boldy. Ortalyq partiya komiytetine hat jazyp, telegramma salyp, oidan-qyrdan tópep jýrip, tilimizding mәrtebesin bir kóterip aldyq. Odan keyin egemendik tuy qolgha tiydi de bәrimiz til tóniregindegi kýreske «mәrtebe alyndy, is bitti» degendey, bey-jay qaray bastadyq. Keyin kele-kele tek salaqúlash hat jazu, qol jinau, ýndeu qabyldau degen siyaqty aighayy kóp, ayany joq, baybayy kóp, bayany joq jolgha týsip kettik. Tayly-tayaghymyz qalmay til ýshin kýresuden shettedik. Bayaghy belsendilik tek estelik týrinde qaldy...

Osy kýni til turaly sóz bola qalsa, ekining biri bir-birin kinәlaydy nemese bar jýk pen jauapkershilikti biylikke artyp qoyady, bolmasa, kýiinishten qolyn bir siltep, halyqqa jaba salady. Biylik te birtekti emes: әr qily buyndarynda osy elge, tughan tilge, qazaq memleketine jan jýregimen bolysqysy keletin, jany ashityn azamattar tolyp jatyr. Halyq ta qarap jatqan joq jylma-jyl balasyn memlekettik tilde bilim beretin mektepterge berip, tilding tez damuynyng tetigin izdep, qúlshynys tanytyp keledi. Til - ortaq. El - ortaq. Jer - ortaq. Memleket - ortaq.
Osy tórttaghan tútas túrghanda bizdi alatyn jau joq.
Sәl sheginis jasasaq. 1987-1991 jyldar aralyghynda qazaq tiline memlekettik til mәrtebesin beru ýshin Qazaqstannyng týkpir-týkpirinde til ýshin jantalasqan azamattar kóp boldy. Ortalyq partiya komiytetine hat jazyp, telegramma salyp, oidan-qyrdan tópep jýrip, tilimizding mәrtebesin bir kóterip aldyq. Odan keyin egemendik tuy qolgha tiydi de bәrimiz til tóniregindegi kýreske «mәrtebe alyndy, is bitti» degendey, bey-jay qaray bastadyq. Keyin kele-kele tek salaqúlash hat jazu, qol jinau, ýndeu qabyldau degen siyaqty aighayy kóp, ayany joq, baybayy kóp, bayany joq jolgha týsip kettik. Tayly-tayaghymyz qalmay til ýshin kýresuden shettedik. Bayaghy belsendilik tek estelik týrinde qaldy...
Aytqaly otyrghan mәseleme keleyin. Mening Shәmshi degen dosym bar. Almaty men Astananyng kez kelgen ashanasyna: meyli ol ýlken meyramhana bolsyn, shaghyn kafe bolsyn, bәribir, kirip keledi de birinshi kezekte as mәzirin súraydy. Qazaq tilinde jazylmaghanyn kórse, dereu iyesin shaqyryp alyp ekinshi kelgende memlekettik tilde boluyn talap etedi. Sanap shyqqan joqpyn, biraq osy әreketting arqasynda talay dәmhananyng as mәziri tughan tilimizding paydasyna qaray ózgerdi.
Azat degen taghy bir dosym jýrgen jerinde tek memlekettik tilde sóileydi, súraydy, talap etedi. MAY qyzmetkeri oryssha «toqta» dese, toqtamaydy. Salyq qyzmetkeri oryssha «toltyr» dese, oryssha qújat toltyrmaydy, qazaq tilinde toltyrady. Zaman talabyndaghy nәrsening bәrin Ata zangha sәikes oryndaydy.
«Maghan ghana qarap qaldy ma? Men ne bitirem?» deytin jaman týsinik bar.
Shona Smahanúly degen aghamyz boldy. Jalghyz ózi shyryldap jýrip, Almatyda qansha qazaq mektebin ashqyzdy. «Jalghyzdyng ýni shyghatynyn, jayaudyng shany shyghatynyn» ispen dәleldep ketti.
Orystildi qauymdy bas-kóz joq kinәlay bermey, әrqaysysymyz kýnde isteytin naqty is bar. Ol ne? Ol - qazaqtyng tildik ortasyn keneytu. Eger sizden bireu jón súrasa, qazaqsha jauap qatu. Oryssha amandassa, qazaqsha amandasu. Bankomattan aqsha alghynyz kelse, bank úsynyp otyrghan ýsh tilding ishinde eng birinshi túrghan qazaq tilin tandau. Kóshede, kafede, kólikte kezdesken kez kelgen adammen qazaqsha sóilesu. M-agentte otyrghan jastarymyzdyng tek qazaq tilinde hat-habar almasuy. Kensege kiretin, shyghatyn hattardy tek memlekettik tilde toltyru. MAY qyzmetkeri toqtatsa, aiyppúl shaghymdaryn qazaq tilinde rәsimdeu. Salyq mekemesine barghanda, qújattyng qazaq tilindegi ýlgisine basymdyq beru...Ayta berse, tolyp jatyr. Osynyng bәrine kýnbe-kýn kýres kerek. Tabandap túryp tiresu kerek.
Eger әr qazaq osy talapty qaperden shygharmay, kýnbe-kýn, saghat sayyn basshylyqqa alar bolsa, nәtiyjesin kóp kýtkizbeydi.
«Tәuelsizdikting 20 jyldyghy bolghaly jatyr, al til turaly mәselede túrghan ornymyzda túrmyz, esh ózgeris joq» dep qúr dauryqqansha, osynday bir talpynys jasap kórsek.
«Bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp» ýirengen el edik qoy.
Endi bir jaghadan shyqqan bastan bir til shygharsaq. Bәrimiz tek bir tilde sóileudi qasarysyp túryp jýzege asyrsaq. Boyynda bir qasyq bolsa da qazaqtyng qany bar azamattardyng el tәuelsizdigin bekemdeuge qosqan naqty ýlesi sol bolar edi!

Núrtóre JÝSIP

http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=9698&Itemid=2