Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2972 0 pikir 5 Qyrkýiek, 2011 saghat 03:12

Auyt Múqiybekúly. Hattar iyesin qashan tabady? (Qytaydan keletin qazaq kóshi osy beti toqtay ma?)

Taghy da Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti
Núrsúltan Nazarbaevtyn
jәne
Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri
Kәrim Mәsimovtyn,
Qazaqstan Respublikasy Ishki Ister ministri
Q. Qasymovtyng nazaryna


Kesh qalyp jetken kóshteymin,
Qart emen,
keshir, jas shybyq.
«Diyrektor – topas».
Ne isteymin?
Men emes qoyghan basshy ghyp.
Esenghaly Raushanov

Ghalamtor әbden damyghan myna zamanda qaghaz betin shimaylap, hat jazyp otyru, ony aparyp pochta arqyly jiberu el jóninen alghanda eskirinkiregen dәstýr bolghanymen, men ýshin onyng manyzy әli de asa zor bolyp túr. Qazaqstangha kelgennen bergi uaqytymnyng osy songhy eki-ýsh jylynda sol aq kógershin hattar mening adresimnen Astana jaqty betke alyp, damylsyz qanat qaghyp jatty.

Taghy da Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti
Núrsúltan Nazarbaevtyn
jәne
Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri
Kәrim Mәsimovtyn,
Qazaqstan Respublikasy Ishki Ister ministri
Q. Qasymovtyng nazaryna


Kesh qalyp jetken kóshteymin,
Qart emen,
keshir, jas shybyq.
«Diyrektor – topas».
Ne isteymin?
Men emes qoyghan basshy ghyp.
Esenghaly Raushanov

Ghalamtor әbden damyghan myna zamanda qaghaz betin shimaylap, hat jazyp otyru, ony aparyp pochta arqyly jiberu el jóninen alghanda eskirinkiregen dәstýr bolghanymen, men ýshin onyng manyzy әli de asa zor bolyp túr. Qazaqstangha kelgennen bergi uaqytymnyng osy songhy eki-ýsh jylynda sol aq kógershin hattar mening adresimnen Astana jaqty betke alyp, damylsyz qanat qaghyp jatty.

Qansha hat jazsam da temesi bireu-aq - bes-alty jyldan beri toqtap qalghan Qytaydaghy qandastarymyzdyng kóshining taghdyry. Qazaqstangha kóship kelsek degen 138 otbasynyng (600 adamnyn) tizimdigi men qalay, qashan, kim arqyly qanday búiryqpen toqtatylghany belgisiz búrynghy «Kóshi-qon shaqyrtuynyn» ýlgisining kóshirmesin, konvertke salyp, qosa jiberip otyrdym. Osy ýlgimen atalghan otbasylardyng shaqyrtuyn jasaugha, toqtap qalghan kóshti qayta jalghaugha yqpal etiniz, kómektesiniz dep jogharyda, biylik tútqasyn ústap otyrghan kókelerime jatyp kep jalyndym. Qytay azamattarynyng qolynda shetelge shyghatyn Tólqújat bolmaydy, olar tek kuәlikpen ghana jýredi. Sol ýshin osynda túratyn tuysy baspanamen, júmyspen, balalaryn oqumen, dәrigerlik kómekpen qamtamasyz etem dep kepildik berip, qúzyrly oryn «keluine qarsy emespiz» degen kelisimmen mór basqan bizding elding zandy shaqyrtuynyng kerek ekenin týsindirip baqtym.

«Sheteldik azamattardyng Qazaqstan Respublikasyna kelu jәne onda bolu, sonday-aq Qazaqstan Respublikasynan ketu tәrtipterin retteytin Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrining 2004 jylghy 9 sәuirdegi №215, Qazaqstan Respublikasy Syrtqy ister ministrining 2004 jylghy 14 sәuirdegi №08-1/93 jәne Qazaqstan Respublikasynyn
Kóshi-qon jәne demografiya jónindegi agenttigi tóraghasynyng 2004 jylghy 14 sәuirdegi №35-p birlesken búiryghynda»
osy Kóshi-qon shaqyrtuynyn qamtylmaghanyn, tek Jeke sapardyn shaqyrtuy ghana qarastyrylghanyn qara әrippen terip otyryp, anyqtap kórsettim. Jeke sapardyn shaqyrtuyna da Tólqújat bergenimen, Qytay jaghy qandastarymyzdyng oqu jasyndaghy balalaryn jibermeytinin, onyng ýstine ol kisi Qazaqstangha ótken jaghdayda ózimizding kedennen 50 kg-nan artyq jýk alyp óte almaytynyn san qaytalap aittym. Shettegi aghayynnyng jighan mýlkin qoyshy, eng bastysy oqu jasyndaghy bauyr eti balalaryn da kәmeletke tolghansha júrqa tastap ketuge mәjbýr ekenin de úmyt qaldyrmadym. Kóshi-qon jәne demografiya jónindegi agenttik bayaghyda-aq taratylghan, endi osy 2004 jyly shyqqan «Birlesken búiryq» eskirdi, ony ózgertu kerek dedim. Birining qolyna tiymese, ekinshisining aldyna jeter dep birnesheuine qatarynan jazdym. Almatynyng bas pochtasyna aparyp, el ordasy Astanagha art-artynan jóneltip otyrdym. Sosyn elendep, eki kózim tórt bolyp, tosyp jýrdim. Ýiden kirip-shyqqan sayyn hat sandyqty ashyp, mazam ketti. Bir jaqsysy, eki apta ótpey, bir jauaby kelip túrdy.

Men osynday túnghysh hatty Bismillah dep Qazaqstan Respublikasynyng Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine qaraytyn búrynghy Kóshi-qon komiytetining tóraghasy Habylsayat Ábishev myrzagha jiberdim. Ras, hat jazbas búryn ol kisining ózimen kensesinde betpe-bet kezdestim. Meni Parlament mәjilisining deputaty Bekbolat Tileuhan ertip bardy. Úmytpasam, qasymyzda әnshi Qydyrәli Bolmanov ta birge boldy. Keminde tórt saghat otyrdyq tóraghanyng aldynda. Qabylsayat bizge sol kezdegi Kóshi-qonnyng jalpy jaghdayyn býge-shigesine deyin tәpteshtep otyryp týsindirdi. «Núrly kósh» baghdarlamasynyng ayasynda keremet ýilerding kóptep salynyp jatqanyn, oghan Qytay jaghynan kelip kirgen qandastarymyzdyng tym az ekenin, tipti joqtyghyn aityp, alandaushylyq bildirdi. Sonymen, ne kerek, men әkelsem dep jýrgen  otbasylargha taban astynda shaqyrtu jiberetin boldy. Bekbolat Qanayúly ekeui sol jyly Qytaydan, az degende, 2000 otbasy kóshirip әkeletin bolyp kelisti. Men quanyshym qoynyma syimay, eki tanauym jelbirep shyqtym Kóshi-qon komiytetinen. Búl 2009 jyldyng songhy kýnderi bolatyn.

Kóp úzamay Habylsayat Ábishev óz qoly qoyylghan, Kóshi-qon kómiytetining móri basylghan,

«23.04.10. №12-2-9/222.


Qazaqstan Respublikasy
Syrtqy ister ministrligi
Konsuldyq qyzmet departamentine

KÓShI-QON KOMIYTETINING ShAQYRTUY

Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining «2009-2011 jyldargha arnalghan «NÚRLY-KÓSh» 2008 jylghy 2 jeltoqsandaghy   №1126 qaulysymen bekitilgen Baghdarlamany iske asyru maqsatynda 2010 jyly Aqmola oblsy Kókshetau Qalasy Krasnyy Yar eldi mekeni men Stepnogorsk qalasynda, Qostanay oblysy Qostanay audany Zarechnyy auylynda, Shyghys Qazaqstan oblysy Óskemen, Kurchatov qalalarynda, Aqtóbe oblysy Hromtau audany Qóktau selosynda, Soltýstik  Qazaqstan oblysy Qyzyljar audany Bәiterek selosynda pilottyq jobalar boyynsha oralmandardy qabyldap, ýimen jәne júmyspen qamtu josparlanyp otyr.

Atalghan jobalargha qatynasugha Qytay Halyq Respublikasynyng Shynjang Úighyr Avtonomiyalyq Rayonynan qazaq diasporasy otbasylary ótinish bildirip otyr.

Kóshi-Qon komiytetining aumaqtyq departamentteri atalghan Baghdarlama ayasynda   Qytay Halyq Respublikasynan Qazaqstangha túraqty kóship kelgen jaghdayda 68 otbasyn (basynda 68 otbasy bolatyn. Keyin 138 ge kóbeydi. A. Múqiybek) qabyldap baspana jәne júmyspen qamtudy óz mindetterine alatyn bolady.

Diplomatiyalyq joldarmen Qytay jaghyna osy atalghan shaqyrtudy joldap berulerinizdi súraymyz.

Tizim qosymsha 17 bette tirkeldi.

Tóragha                                                      (Qoly)                                                    H. Ábishev

Oryn. M. Toqsambaev

Tel: 74 34 80» degen, Qytaygha Qazaqstan Respublikasy, Syrtqy ister ministrligi, Konsuldyq qyzmet departamenti arqyly jibergen alghashqy hatynyng kóshirmesin maghan berdi. Eki apta ótken son,

«2010j «05» mamyr

№13-8172/4625



Qazaqstan Respublikasynyng
Enbek jәne halyqty әleumettik
qorghau ministrligi
Kóshi-qon kómiyteti

2010 jylghy 23 sәuirdegi №12-2-9/222 hatqa oray

Qazaqstan Respublikasy Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining 2010 jylghy 23 sәuirdegi haty ýstimizdegi jylghy «5» mamyrda №11-2/4624 hat arqyly Qytay Halyq Respublikasynyng qúzyretti organdaryna joldau ýshin elimizding Pekin qalasyndaghy Elshiligine jiberilgenin habarlaymyz

DIYREKTOR                                     (Qoly)                                                       S.JANABAY»

Orynd. M. Nakenov

Tel: 72 05 49» dep jazylghan ekinshi hattyng kóshirmesi mening qolyma taghy tiydi. Demek, Habylsayat Ázimbayúlynyng uәdesinde túryp, Qytaydaghy tuystaryma «shaqyrtu» jiberilgeni ras boldy. Biraq, búl zandy shaqyrtu emes, jay hat qana edi. Oghan Qytay ýkimkti óz qarmaghyndaghy qazaqtardy malsha sanap ótkizip bere salmaydy ghoy. Ár otbasygha, jogharyda aitqanymyzday, múndaghy tuysynan jeke-jeke  Kóshi-qon shaqyrtuy baruy kerek. Sol shaqyrtumen olar shetelge shyghatyn Tólqújatyn qolyna alghan song elimiz Syrtqy Ister ministrligining Qytaydyng Ýrimji qalasyndaghy Pasporttyq-vizalyq qyzmetinen Qazaqstangha túraqty túru vizasyn rәsimdetedi. Sodan keyin baryp, shegaradan dýniye-mýlkin, bala-shaghasyn alyp, saltanatpen kóship ótedi. Elimiz kóshi-qon sayasatyn jolgha qoyghannan berigi qalyptasqan tәrtip solay. Álemning kóptegen elderi de osy ýrdisti ústanady. Búryn bizding kóptegen tuystarymyz da dәl osy jolmen elge oralghan bolatyn. Kóshi-qon komiyetin basqarghan Habylsayat Ábishev myrzanyng sonshama adamdy «sәlem hat» arqyly kóshirip almaq bolghany, úyat ta bolsa aitayyn, baryp túrghan sauatsyzdyq edi. Mýny keyinirek ol kisining «búlay isteu bir elding ishki isine qol súghu bolyp tabylatyn zansyzdyq eken» dep ózi de moyyndady men bir telefon soqqanda. Áueli búrynghy qoldanysta bolghan «Kóshi-qon shaqyrtuyn» qalpyna keltiruding ne soghan barabar zandy shaqyrtudyng ýlgisin jasap, qúzyrly organgha bekittirudin, sol arqyly arghy bettegi qandastardyng Atamekenge oraluyna jol ashudyng  ornyna «...osydan birneshe jyl búryn Qazaqstanda onday shaqyrudyng bolghany belgili. Sol arqyly Qytaydan biraz qazaqtyng qonys audarghany da mәlim. 2000 jyldardyng basynda Syrtqy ister ministrligining biraz qyzmetkeri, olardyng ishinde Qonyrbaev Uәlihan bar kóshi-qon shaqyruyn úiymdastyryp, oghan memlekettik mórdi basatyn bolghan eken. Biraq búl eshqanday qújatpen rettelmegen. Tek patriottyq sezimning jeteginen tuyndaghan. Ol kelisim arqyly bireu Qytaydan tuysqanyn shaqyrsa, memleket oghan kelisimin beremiz degen mór basyp berip otyrghan. Búl halyqaralyq sayasatqa say bolmaghandyqtan ózinen-ózi toqtaghan" ("Týrkistan" gazeti, №09 (03.03.2011) dep «ózi su ishken qúdyghyna ózi týkirip» ketkenin qaytersin. Komiytet kreslosynda neshe jyl otyrghanyn bilmeymin, Kóshi-qon komiyteti Ishki Ister ministrligine biriktirilgende, Qytaydan eki myng túrmaq, eki otbasyn da kóshirip әkeluge dәrmeni jetpegen Habeken QR Bas Prokurorynyng arnayy tapsyrmalar jónindegi agha kómekshisi bolyp qayqayyp kete bardy. Auzy anqayyp, arghy bettegi el qaldy. Mine, Konstitusiyalyq kenesting búrynghy mýshesi bolghan kisining atqarghan sharuasynyng siqy.

Qabylsayattan qayyr ketken son, osy hatty men Almatydaghy Kóshi-qon departamentindegi bolghan kezdesude QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri G. Ábdihalyqovanyng óz qolyna ústattym. Mәn-jaydy bastan aqyr taghy týsindirdim. Basqosuda Rahym Ayypúly, Qayrat Bodauhan, Talghat Mamyr, Farida Merhamiytqyzy, Esengýl Kәp, Bahargýl Tólegen, Júqamyr Shókeler boldy. Jinalys sonynda Gýlshara hanymnyng «Osy Kóshi-qon, Núrly-Kósh jóninde BAQ-ta kóp duyldata bermesenizder, aighay-shuy kóp júmys eken dep, Ýkimet búl baghdarlamany qysqarta saluy mýmkin» degeni esimde. Sodan qaytyp Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng Dýnie jýzi qazaqtarynyng tórtinshi qúryltayynda «...biz «Núrly kósh» baghdar­lamasynyng 2-shi kezenining joba­syn qolgha aludy josparlap otyrmyz. Búl kezende qandastardy jana ón­diristi ónirler men auyl sharua­shy­ly­ghy­na keni­nen tartudyng joldary saralana­tyn bolady» degenge deyin dymymyzdy shygharmay, tilimizdi tistep keldik.

Sodan song da men búl jónindegi izdenisimdi bir sәtke de toqtatqan joqpyn. Qazaq kóshine qamqorlyq jasar degen ýmitpen Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng sol kezdegi spiykeri Qasym-Jomart Toqaevqva, Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining tóraghasy Oral Múhametjanovqa, Qazaqstan Respublikasynyng  Premier-Ministri Kәrim Mәsimovke, Preziydent Ákimshiligining jetekshisi Asylan Musinge,   Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik hatshysy, Syrtqy Ister ministri Qanat Saudabaevqa, "Núr Otan" HDP Tóragha­synyng birinshi orynbasary Núrlan Nyghmatulinge jeke-jeke hat joldadym.

Gýlshara barghan beti hatty izin suytpay, óz qúzyryndaghy Kóshi-qon komiytetine beripti. Jauap retinde:

«03.06.10. №-3407



Almaty qalasy
Abay danghyly, 143
531 bólme
«Baldyrghan»
jurnalynyng redaksiyasy

Qazaqstan Respublikasy Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrliginin  Kóshi-qon komiyteti Sizding Ministr G. Ábdiqalyqovanyng atyna joldaghan (Negizinde qolyna ústatqan. A. Múqiybek) hatynyzdy qarap, kelesini habarlaydy.

Qytay Halyq Respublikasynan túraqty kóship kelip «Núrly-Kósh» baghdarlamasy ayasynda iske asyrylyp jatqan pilottyq jobalargha qatysugha niyet bildirip otyrghan 68 otbasyna Kóshi-qon komiytetining ShAQYRTUY Qazaqstan Respublikasy Syrtqy Ister ministrligining Konsuldyq qyzmet departamenti arqyly Qytay Halyq Respublikasynyng qúzyretti organdaryna joldau ýshin elimizding Pekin qalasyndaghy Elshiligine jiberilgenin habarlaymyz.

Qosymsha: 2 bette.

Tóragha                                           (Qoly)                                                             H. Ábishev»

Oryn. Aqpanbet A.B.

T. 74 34 80» degen habarshy haty taghy keldi tóraghanyn.

Qasym-Jomart Kemelúly da, betin ashpastan, dәstýrli josynmen bayaghy meken Kóshi-qon komiytetine siltepti.

«02.11.2010. A-72-36,4



Almaty qalasy
Abay danghyly, 143 ýi
531 bólme
Auyt Múqiybekke

Sizding Qazaqstan Respublikasy  Parlamenti Senatyna joldaghan hatynyzdy Qazaqstan Respublikasy Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrliginin  Kóshi-qon komiyteti qarap, tómendegini habarlaydy.

Kóshi-qon komiyteti Sizge qoldau kórsetu maqsatynda Qytayda túratyn bauyrlarymyzdy elge «Núrly-Kósh» Baghdarlamasy ayasynda shaqyru jasap  Qazaqstan Respublikasy Syrtqy Ister ministrligining Konsuldyq qyzmet departamentine hat jiberilgen bolatyn.

Býgingi kýnde  Qazaqstan Respublikasy Syrtqy Ister ministrligi Konsuldyq qyzmetining aqparaty boyynsha  Qazaqstan Qytaydaghy mekemelerine Sizdin ótinishinizde kórsetilgen mәselelerge baylanysty qytay tarapymen tiyisti pysyqtau júmystaryn jýrgizu jóninde tapsyrma berilgenin habarlaymyz.

Tóraghanyng orynbasary                               (Qoly)                                                   A. Qarjaubaev»

Oryn. Aqpanbet A.B.

Tel. 74 34 80». Búl Kóshi-qon komiytetining maghan kelgen ýshinshi haty. Senat tóraghasyn ainalyp kelgen hatyma bergen jauabynyng týri ózinshe. Jalyqty ma, úyaldy ma, әiteu, búl joly orynbasaryna qol qoyghyzypty H. Ábishev.

Osyghan irkes-tirkes Astanadan jauap degening janbyrsha jaudy:

«Kimge: A. Múqiybekke

Qayda:  Almaty qalasy Abay danghyly 143-ýy 531-bólme tel hh-hh-hhh sot 8-hhh-hhh-hh-hh

G. Almaty

Qazaqstan

Qazaqstan Respublikasy Premier-Ministrining Kensesine 2010j.24 qyrkýiek M-1584 kelip týsken aryzynyz qabyldanghan sheshim turaly Sizge habarlau ýshin qaraugha QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine jiberildi.

Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri Kensesinin

Qyzmettik hat-habar sektory

Astana q-sy, Ýkimet ýii»

***

«Kimge: A. Múqiybekke
Qayda: Abay d-ly 143-ýy 531-bólme
Almaty qalasy
050000
Sizding 2010 jylghy 24 qyrkýiektegi №JT-A-12973,1

QR  Preziydentining Ákimshiligine joldaghan aryzynyzdy qarap, nәtiyjesi turaly ózinizge jauap qaytaru ýshin  Qazaqstan Respublikasynyng Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine joldaghanymyzdy habarlaymyz.

Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiligining jalpy bólimi

010000  Astana qalasy, Ýkimet ýii»

Búl hattardyng da kimderding esikterinen qaytqanyn aitu maghan basy artyq júmys. Kóz-karaqty, oqyrman, ózderiniz de kórip, bilip otyrsyzdar. Qanat Saudabaev pen Oral Múhametjanovtan lәm-lim bolghan joq. Qanat Bekmyrzaúlynyng ol kezde biylikting eki tizginimen qosa ústaumen birge, EQYÚ-nyng da basshysy kezi. Mynaday «úsaq» iske qoly tiymegen boluy da mýmkin. Al, mening asa bir ýmit artqan kisim osy Oral agha edi. Parlamentting tórinde otyrghandaghy qalpy qatty únaytyn ózime. Qazaqy bolymysy, sóileu mәneri de erekshe jan. Qysqasy, qazaghyng qaysy dese, mynau deytinning dәl ózi. Onyng ýstine Alash ordanyng ordasy, qasiyetti Torghay topyraghynyng týlegi. Eski «Birlesken búiryqty» Parlamentte qarattyryp, ózgertetin shyghar dep oilap edim. Keshegi Ahandar men Jaqandar týlegen ortadan ónip-ósken aghatayymnyng ana Musinder qúrly «...joldaghan aryzynyzdy qarap, nәtiyjesi turaly ózinizge jauap qaytaru ýshin  QR-nyng Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine joldaghanymyzdy habarlaymyzgha» da jaramay, Saudabay qúsap, jym-jylas ketkenine әli tanmyn.

Al, myna hatqa kóp-kórim ishing jylidy. Úyalghanynan bolsa da ótetin ýlken pyshaq - «Núr Otan» HDP-nyng siltemesi búl. «Sheshim jóninde ótinish iyesine jәne «Núr Otan» HDP Ortalyq apparatyna habarlauynyzdy súraymyz» degen jalghyz auyz sózine qúldyq!

« «30».09.2010j  №13/2798



Qazaqstan Respublikasynyng
Enbek jәne halyqty әleumettik
qorghau ministrligi

kóshirmesi: A. Múqiybekke
Abay danghyly
143- 531,
Almaty qalasy
050000

Sizderding qaraularynyzgha A. Múqiybekting Qytay elinen 124 otbasyny kóshirip alu boyynsha kómek kórsetuin súraghan ótinishin joldap otyrmyz.

Mәselkni qaraudyng qortyndysy jәne qabyldanghan sheshim jóninde ótinish iyesine jәne «Núr Otan» HDP Ortalyq apparatyna habarlauynyzdy súraymyz.

Hat kóshirmesi ótinish iyesine mәlimet ýshin joldanady.

Qosymshasy: 31 paraq.

Ortalyq apparat

basshysynyng orynbasary                                 (Qoly)                                                        D. Vagapov

Oryn: A. Qúmarbay

Tel: 55 55 71»

Endi erinbey sol «sheshim» jóninde «Núr Otan» HDP ekeuimizge jibergen jauapty oqyp shyghynyzdar. Búl joly da qol qoyghan H. Ábeshevting ózi jәne búl maghan jazghan onyng songhy haty:

«21.10.2010. A-72-36,2, M-3407,2



Almaty qalasy
Abay danghyly, 143 ýi
531 bólme
Auyt Múqiybekke

Sizding Qazaqstan Respublikasy Preziydent Ákimshiligining jetekshisi A.E Musinnin, Qazaqstan Respublikasynyn  Premier-Ministri K. Q Mәsimovtyn, jәne «Núr Otan» HDP Ortalyq apparatynyng attaryna joldaghan hatynyzdy Qazaqstan Respublikasy Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrliginin  Kóshi-qon komiyteti qarap, tómendegini habarlaydy.

Sizding Qytay Halyq Respublikasynda túryp jatqan qazaq balalarynyng ana tilinen, dininen ajyrap bara jatqandyghy jәne az últ mektepterining qytay mektepterine qosylyp jabylu qaupi jónindegi úsynysynyzdy qoldaymyz.

Kóshi-qon komiyteti Sizge qoldau kórsetu maqsatynda Qytayda túratyn bauyrlarynyzdy elge «Núrly-Kósh» Baghdarlamasy ayasynda shaqyru jasap,  Qazaqstan Respublikasy Syrtqy Ister ministrligining Konsuldyq qyzmet departamenti arqyly Qytaydyng qúziretti organdaryna joldau ýshin Pekin qalasyndaghy Qazaqstan Respublikasynyng Elshiligine hat jiberilgen bolatyn.

Býgingi kýnde atalghan shaqyrtu Qazaqstan Respublikasynyng Qytay Halyq Respublikasyndaghy Elshiligi arqyly júmystar jýrgizilude.

Sonymen qatar,  Kóshi-qon komiyteti shaqyrtu mәselesining qúzirettiligine sәikes 2010 jyly 09 qazanda Qazaqstan Respublikasy Syrtqy Ister ministrligining Konsuldyq qyzmet departamentine qytay tarapymen júmysty jalghastyrugha hat joldady.

Sonday-aq, atalghan mәsele boyynsha  Konsuldyq qyzmet departamenti tarapynan Sizge jauap  beriletinin habarlaymyz.

Tóragha                                               (Qoly)                                                             H. Ábishev»

Oryn. Aqpanbet A.B.

Tel. 74 34 80».

Bar bolghany osy. Alyp bara jatqan eshteme joq, et ýirengen jauap sol. Dәl osy jerde keremet bir oraydy jiberip alghan Kóshi-qon komiyteti. H. Ábishev ótirik hat jazyp, meni aldausyratqansha, sol «Núr Otan» HDP-nyng atqarushy tóraghasynyng qabyldauyna jazylyp, kirui kerek qoy. Soghan osynau bolyp jatqan qiyn mәseleni aitugha, sheteldegi qandastarymyzdyng kóshi-qony turaly jana bir deni sau qauly shyghartugha bastamashy bolynyz, biylikting qúlaghyna jetkiziniz deuge әbden bolady ghoy. Baqytjan Júmaghúlov basqarghanda da, Núrlan Nyghmatullin kelgeli de osy partiyanyng atqaryp jatqan júmystary men iygi bastamalary az emes. Oskemen be, әlde Semey qalasynyng ba, túrghyn ýilerining liftisi búzylyp qalghanda «Núr Otannyn» aralasyp, jóndetip bergenin «Habar» arnasynyng janalyqtarynan óz kózimmen kórgem. Ong rulidi kólikterding de Qazaqstanda erkin jýrip-túruyn sheshushi kezende, bilek sybanyp, ong sheshken taghy osy biylik partiyasy ekenin el әli úmytqan joq. Oghan qaraghanda Kóshi-qon degeniniz naghyz kýiip týrghan, últymyzdyng taghdyryna, mýddesine tike qatysty mәsele emes pe? Onyng ýstine, Núrlan Zayrullaúlynyng ainalasyna últshyl azamattar toptasqan. Jalpy H. Ábishevting bolsyn, qazirgi tóragha Ghibratolla Dosqaliyevtyng bolsyn, shetten keletin kóshting jolyn jauyp qoyyp, kóshi-qon mәselelerin talqylap, jinalystar ótkize bergenshe, bir «Núr Otan» HDP emes, biylikting kez-kelgen kensesining esigin qaghyp, osy týitkildi jetkizuge, týsindiruge mýmkindigi әbden bar. Ol taghy olardyng eng basty mindeti de. Salyq tóleushilerding esebinen jalaqy alyp, otbasyn asyrap otyrghan tóraghalar, osynau shygharyp salma, jattandy hattargha qol qoyarda, memleket qazynasynan jep otyrghan nanynymdy aqtap otyrmyn ba dep bir sәt oilansa ghoy, shirkin! Biraq, Qúday onday talap bermegesin, últy men memleketine jany ashymaghasyn ne shara!

...Hat jazysu osymen aqyrlasatyn edi. Arada Kóshi-qon komiyteti Elbasymyzdyng jarlyghymen Enbek jәne halyqty әlementtik qorghau ministrliginen bólinip, Ishki Ister ministrligine qaraytyn Kóshi-qon polisiyasy komiyteti bolyp, qayta jasaqtaldy. Oghan tóragha bolyp Ghibratolla Dosqaliyev degen kisi taghayyndaldy. Pagon taqqan adamdar zandy jettik biledi ghoy, endi búl isti bir sheshse, osy Gh. Ermekúly sheshetin shyghar dep taghy hat jazdym men beybaq. Kóp ótpey, ýstimizdegi jyldyng aqpan aiynda ózin de kórdik tóraghanyn. Qasynda QR Parlament Mәjilisining deputata Bekbolat Tileuhan jәne Kóshi-qongha qatysy bar-au degen biraz qúzyrly mekemelerding ókilderi bar. Jyly jýzdi, әdemi jigit eken. Aksentpen sóilese de, qazaqshasy jaman emes kórindi bizge. Kóp-kórim jinalys ótkizdi. Alys-jaqyn shetelderden oralghan qandastardyng da atqa minerleri qatysyp, biraz mәseleni ortagha qoyghan boldy. Artynan dastarhan jayyp shay da berdi. Daghdyly eki apta uaqyt ótkende su jana tóraghadan eski saryndaghy myna hat kelip jetti.

«11.03.11. №8-8-21/a-166



Almaty qalasy
Abay danghyly, 143 ýi
514-shi bólme
Auyt Múqiybekke

Ishki Ister ministrligi Kóshi-qon polismyasy komiyteti Sizding Qytay Halyq Respublikasynan aghayyndardy kóshirip alugha kómek kórsetu turaly hatynyzdy qarap, tómendegini habarlaydy.

2006 jylgha deyin Kóshi-qon jәne demografiya jónindegi agenttigi men QR, SIM Konsuldyq qyzmet departamentining kelisimimen Qytaydan aghayyndardy jeke shaqyrtular (managhy «Kóshi-qon shaqyrtuyn» aitady- A.Múqiybek) arqyly jýzege asyryp kelgen bolatyn. Biraqta, atalghan shaqyrtu Zansyz  dep tabylyp, keyinnen toqtatyldy.

Sonymen qatar Sizding jeke ótinishiniz boyynsha atalghan shaqyrtudy Kóshi-qon kómiyteti qaytadan janalap, «Núrly-kósh» Baghdarlamasy ayasynda jýzege asyru maqsatynda 2010 jyly Syrtqy ister ministrligine Qytay tarapymen kelisip, kómek kórsetu ýshin hat joldaghan bolatyn.

Ókinishke oray, býgingi kýnge deyin atalghan shaqyrtu Qytay tarapynan eshqanday qoldau tappay, jauapsyz qalyp keledi.

Sonday-aq, Kóshi-qon kómiyteti tarapynan Sizge birneshe ret jazbasha týsinikteme berilgen.

Jogharydaghylar negizinde, Qazaqstandyq әr jeke túlgha jergilikti jerler arqyly súraqtama (anketa) toltyryp, memlekettik baj salyghyn tólegennen keyin jeke shaqyrtu (búl shaqyrtugha, jogharyda aittyq, Qytay jaghy oqu jasyndaghy balany jibermeydi dep - A. Múqiybek) jasaugha mýmkindikteri bar ekendigin habarlaymyz.

Tóragha                                               (Qoly)                                                  H. Dosqaliyev»

Oryn. A. Sýiindikova

Tel. 20 55 74».

Al kerek bolsa! Aldynghy bir maqalamda da aittym-au deymin, búl da bayaghy eski «elegiya», H. Ábishevting jauaptarynyng әini-qatesiz kóshirmesi. Parqy, tek, «...atalghan shaqyrtudy Kóshi-qon kómiyteti qaytadan janalap, «Núrly-kósh» Baghdarlamasy ayasynda jýzege asyru maqsatynda 2010 jyly Syrtqy ister ministrligine Qytay tarapymen kelisip, kómek kórsetu ýshin hat joldaghandyghy». Onyng ózin búrynghy Komiytetten auysyp kelgen «mamandar» dayyndap bergeni bep-belgili. Tipti, menen barghan hattyng mazmúnymen, neni talap etkenimmen tereng tanyspaghan kýii Ghibratolla Dosqaliyev hatqa oilanbastan qolyn qoya salghan da, otyra bergen...

Endi men hat jazbaghan kim bar býl Qazaqstanda? Últ kóshbasshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng ózi qaldy!

«Jyghylsang nardan jyghyl» degen babalarymyz, osy tamyz aiynyng segizinde Núrekene de ketti bir hatym arghy bettegi elding ýlken ýmitin, mún-zaryn arqalap.

Jaqynda onyng da jauyby keldi. Aldynghy hattardyng ayaghyn qúshypty:

«Kimge: A. Múqiybekke

Qayda: Jetbaev kóshesi, hh-ýi, hh-bólme

Almaty qalasy

050032

Sizding 2011 jylghy 17 tamyzdaghy №JT-M-12163, 1 QR Preziydentining Ákimshiligine kelip týsken aryzynyzdy qarap, nәtiyjesi turaly ózinizge jauap qaytaru ýshin Qazaqstan Respublikasynyng Ishki ister Ministrligine joldaghanymyzdy habarlaymyz.

Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiligining Jalpy bólimi

010000, Astana qalasy, Ýkimet ýii»

Búl ne degen joldap bitpeytin, bar bolghyr, Kóshi-qon komiyteti tegi! Ya ol qúrghyrynyng qolynan men qúsap hat jazghannan basqa týk kelmeydi eken. Hatty Núrsúltan Ábishúlynyng tike óz atyna, Aqordagha dep jazyp edim ghoy, Ýkimet ýiinde ne ghyp jýr qanghyryp?! Kóshi-qon komiyteti qolynan kelse, bayaghydan beri aigha qarap otyrdy ma? Ózekti isti ózderi sheshuding ornyna, ózgege silteytini qalay kókelerdin? «Myna mәseleni qaytsender de tyndyryndar, kósh toqtamasyn, qazaq dalada qalmasyn!» degen bireui bolsa, kәpir bolayyn!

Joldaghan Ishki ister Ministrliginen dәl býginge deyin bәlendey jauap kele qoyghan joq. Qúday biledi, sol Q. Qasymovtyng da hatshylary óz qarmaghyndaghy Kóshi-qon polismyasy komiytetine ótkermelep týsirgen boluy kerek dep oilaymyn búl aryzdy. Al, olardyng maghan beretin jauaby da, kórsetetin syltauy da qalmaghan shyghar-au. Tipti jauapsyz qaldyruy da bek mýmkin. Týsi jyly eken dep ýmittengen Dosqaliyevten de bәrin kýtuge bolady eken...

Deputat Bekbolat Tileuhannyng kómekshisi Erlen degen jigitting aituyna qaraghanda, Komiytet tóraghasy Ghibratolla Dosqaliyev Qytay qazaghynyng managhy qiyn, Tólqújatsyz jýretin erekshe  jaghdayyn endi, osy jaqynda ghana «týsingen» kórinedi. «Nege maghan osylay dúrystap aitpaysyndar, týsindirmeysinder!» depti-mys. Búrynghy «Kóshi-qon shaqyrtuynyn» ýlgisining kóshirmesin menen súratyp alghan. Sony Bas prokratoragha zandy-zansyzyn anyqtap, ýkim shygharyp berinder dep jiberipti. Alla amanshylyghyn berse, onyng da nәtiyjesin kórermiz әli.

P.S:

Kórip otyrsyzdar, qúrmetti aghayyndar, bizding Qazaqstanda jogharydaghy qúziretti biylik tarmaqtaryna jiberilgen hattyng birde-bireui aty atalghan iyesine jetpey, ber jaghynan oqylmaghan kýii qaytady. Ishinde qanday mәselening kóterilgeni, nendey taghdyrdyng sheshim kýtip jatqany elep-eskerilmeydi eken. Búl jaqsylyqqa aparatyn jol emes, biylik pen halyqtyng ara qashyqtyghyn, lauazym iyelerining memleketshildiginin, iskerligining qay dengeyde ekendigin kórsetedi. Shette jýrgen bes million qazaqtyng taghdyry, onyng ishinde myna 600 adamnyng ótinishi, janayqayy degen at emes, atan týie ýrketin sharua ghoy bilgen jangha. Osyghan qarap, memlekettik biylikting tútqasyn ústaghan lauazym iyeleri, býgingi kýni, Qazaqstanda jer basyp jýrgen 16 million halyqtyng taghdyryna da bey-jay, jýrdim-bardym qaray ma dep qorqady ekensin. Shynynda ózing syiyaqty milliondaghan salyq tóleushilerge janyng ashidy eken.

Basqany bilmeymin, osy ghasyrdaghy últymyzdyng eng kókeytesti mәselesi sheteldegi qandastarymyzdyng qyl ýstinde túrghan qiyn taghdyry. Tәuelsiz Qazaq eli shyn mәnindegi últtyq memleket retinde saltanat qúruy, el irgesining mәngilikke bekem boluy qazaq degen halyqtyng óz Otanynda úiysuyna tikeley baylanysty.

Ýlken ýmitim osy Elbasygha jazghan songhy hatym edi. Bir músylmannyng qolyna tiyip, ýlken kisining aldyna jetse, sheshiletin shyghar dep shýbәsiz sengem. Jetpey jelkesi qiyldy. Sóitip, búl armanym da jelge úshyp, salyndym sugha ketti...

Endi ne isterimdi bilmeymin. Myna týrinde Qytaydaghy qazaqtargha Qazaqstannan qayyr joq sekildi. Endi tuysqan Týrik elining eng jogharghy eki basshy Abdolla Gýl men Erdoghangha osyndaghy Elshilikteri arqyly qandastarymdy Týrkiyagha kóshirip aluyn ótinip, hat jazsam ba dep otyrmyn. Bir kezderi Qytaydan aughan ataqty Qaliybek hakimning elining aldynan Týrkiya Respublikasynyng sol kezdegi Premier-Ministri, Memlekttik ister jónindegi basshysy Fatyn Rýshtý Zorludyng ózi shyghyp: «Tuysqandar, óz Otandarynyzgha hosh keldinizder. Búl Otan sizderdiki. Naghyz týrikter sizdersizder. Bizding arghy atalarymyz sizder kelgen týrik tektesterding atajúrty Týrkistannan kelgen...» (Hasan Oraltay, «Elim-aylap ótken ómir» kitaby, 164-bet) dep aghynan jarylyp pana bolghany, baspana berip qamqorlyq jasaghan edi ghoy. Sol qazaqtar qazir kimnen kem? Týrkiya, týrik dese ishken astaryn jerge qoyady. Qytay bolghansha, endigi ghúmyrda olardyng týbimiz, dinimiz bir týrik bolyp jasaghany әlde qayda artyq! Imandy el ghoy, sol Týrikter әzir de qazaq tuysqandaryn betinen qaghyp, keudesinen iytere qoymas dep oilaymyn. Sonday sheshimge keldim. Basqa amalym tausyldy!

Auyt Múqiybek
«Baldyrghan» jurnalynyn  qyzmetkeri.
Almaty qalasy. 01.09.2011 j
«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5388