- Jaqsylyq agha, ýlken sporttaghy jetistikteriniz bәrimizge keninen tanys. Al songhy kezderi jana bir túrghydan, iskerlik qyrynyzdan tanylyp jýrsiz. Aytynyzshy, qazaqtyng túnghysh Olimpiada chempiony qazaqtyng ata kәsibine qalay keldi, ne sebep boldy?

- Sportpen kәsiby týrde ainalysu onay ma?! Men 15 jyl kýrespen kәsiby ainalys­tym, odan keyin de sporttan qol ýzgen joqpyn. Al kýresshilerge týsetin salmaq az emes. Ýnemi jabyq sport zalynda jattygha­syn, kilemning shanyn jútasyn, dene jýkte­mesimen qosa, ýlken emosionaldy jýkteme de bar, jattyqtyrushy bolsang da, ýnemi balalar ýshin kýiip-pisip jýresin. Osynyng bәri - aghza ýshin óte ýlken salmaq. Sodan osy 2000 jyldardyng basynda jýregim auyryp, infarkt aldym. Dәrigerler «ómir boyy kýrestiniz, osy da jeter, endi auyl jaq­qa baryp, taza auada júmys isteniz, esh­ki­ning sýtin ishiniz, kýtininiz» degen son, Balqash audanyna bardym. Ol kezde búryn birge kýresken, ózim jaqsy tanityn Ámir Qúlmahanov degen azamat audan basshysy edi. Ne kerek, ótinishime qaray Baqanas jaq­tan azdap jer berdi, 150-dey eshki satyp alyp, shaghyn ghana sharuashylyghymdy bas­ta­dym. Sýtimen emdeldim, Ilening tabighaty qanday, suy qanday - sonyng bәri әser etse kerek, jaqsy bolyp kettim. Ol kezde ýlken qojalyq jasaymyn degen oiymda bolghan joq, bәri densaulyqtyng qamy edi.

- Jaqsylyq agha, ýlken sporttaghy jetistikteriniz bәrimizge keninen tanys. Al songhy kezderi jana bir túrghydan, iskerlik qyrynyzdan tanylyp jýrsiz. Aytynyzshy, qazaqtyng túnghysh Olimpiada chempiony qazaqtyng ata kәsibine qalay keldi, ne sebep boldy?

- Sportpen kәsiby týrde ainalysu onay ma?! Men 15 jyl kýrespen kәsiby ainalys­tym, odan keyin de sporttan qol ýzgen joqpyn. Al kýresshilerge týsetin salmaq az emes. Ýnemi jabyq sport zalynda jattygha­syn, kilemning shanyn jútasyn, dene jýkte­mesimen qosa, ýlken emosionaldy jýkteme de bar, jattyqtyrushy bolsang da, ýnemi balalar ýshin kýiip-pisip jýresin. Osynyng bәri - aghza ýshin óte ýlken salmaq. Sodan osy 2000 jyldardyng basynda jýregim auyryp, infarkt aldym. Dәrigerler «ómir boyy kýrestiniz, osy da jeter, endi auyl jaq­qa baryp, taza auada júmys isteniz, esh­ki­ning sýtin ishiniz, kýtininiz» degen son, Balqash audanyna bardym. Ol kezde búryn birge kýresken, ózim jaqsy tanityn Ámir Qúlmahanov degen azamat audan basshysy edi. Ne kerek, ótinishime qaray Baqanas jaq­tan azdap jer berdi, 150-dey eshki satyp alyp, shaghyn ghana sharuashylyghymdy bas­ta­dym. Sýtimen emdeldim, Ilening tabighaty qanday, suy qanday - sonyng bәri әser etse kerek, jaqsy bolyp kettim. Ol kezde ýlken qojalyq jasaymyn degen oiymda bolghan joq, bәri densaulyqtyng qamy edi.

Áuelde joldastarym «esing ketse, eshki ji» degen, bay bolatyn adam osylay eshki baghady» dep keleketip, «eshkili bay» degen ataq ta berip, kýlip jýretin. Birde: «Jәke, Olimpiada chempionynyng eshki baghyp jýrgeni úyat bolar, atyna say bolsyn, odan da iri qaramen ainalys», - dedi jigitterding biri qaljyndap. «Jaraydy, ony da kó­re­yin», - dep, aldymen siyr malynan basta­dym. Negizi, kezinde Semeyding zooveterinar­lyq institutyn bitirgenim bar, mamandyghym - zootehniyk, bәri - ózime tanys nәrse. Sol kezderi asyl túqymdy mal basyn kóbeytu, mal túqymyn asyldandyru degen mәse­leler janadan kóterilip jatqan. Aqyry mal ústaghannan keyin asylyn ústau kerek qoy, men de el aralap, túqymy jaqsy mal izdedim. Aldymen sol jerde búryn qanday mal jersingenin bildim. Baqsam, búrynghy oblys basshysy Serik Ábikenúly Ýmbetov biraz jyl diyrektor bolyp istegen Jelto­ran­ghy degen auylda (Qonaev atamyzdyng ata-babalarynyng túrghan jeri ghoy) ameriy­kalyq santa-gertruda túqymymen budan­dasqan jergilikti etti baghyttaghy túqym bolghan eken. Amerikadan 50-60 jyldary әkelingen túqym әbden jersinip, qazaqtyng qyzyl siyry atanyp ketken, ystyqqa da, suyqqa da tózimdi bizon túqymdas mal eken, sonyng birazyn taptym. Qalghanyn Jarkentke izdep baryp, Balabek degen aq­saqaldan satyp aldym. Bas-ayaghy 150-dey túqymy búzylmaghan mal jiyp, bәrining pas­portyn jasatyp, «asyl túqymdy mal ósi­retin sharuashylyq» degen status al­dyq.

Sonymen qatar jylqy da ústayyn dep sheshtim. Jezqazghan jaqtan izdep baryp, 60 shaqty bas qazaqtyng jaby túqymdy jyl­qysyn taptyq. Reseyding Tauly Altayynan jergilikti altaylyq túqymdy, Shyghys Qazaqstannan «kýrshim» túqymyn, Aqtóbe jaqta «múghaljar» degen túqym bar, ony aldyq, olardy budandastyra bastadyq. Ne kerek, sporttaghy tәrizdi endi malmen de kәsiby ainalysyp kettim.

Kenesting qúramasynda jýrgende mening laqap atym «diyrektor» edi. Ol kezde Se­mey­den úshaq birde úshady, birde aptalap úshpay qalady, sporttyq jiyndargha keshi­gip kelemin, men kele jatqanda jigitter «mine diyrektor da keldi» dep kýletin. Osydan eki jyl búryn boluy kerek, Dәulet Túrlyhanov inim tóreshilerdi jinap, ýlken jiyn ótkizdi. Taraytyn kezde: «Agha, qúrdas­tarynyz, әriptesteriniz ghoy, myna Oliym­pia­da chempiondaryn óziniz jaqsylap qy­dyrtyp, shygharyp salsanyz», - dep ótinish aitty. Qonaqtarymdy Ýshqonyr jaylauyna alyp baryp, aralatyp, tay soyghyzyp, kókpar tartqyzdym, kenshardy kórsettim.  Ilege baryp, balyq aulattym, ne kerek, sonday bir jaqsy basqosu boldy. Sonda ghoy, әlgi jigitter: «Qúramada jýrgende «klich­kan» ghana «diyrektor» edi, naghyz diy­rektor endi bolypsyn», - dep, әbden kýlge­nimiz bar.

Solay, bolayyn dep bolmaydy ekensin, ómirding ózi bolghyzady eken.

- Al qazir basqaryp otyrghan Mynbaev atyndaghy újymgha qalay keldiniz?

- Birde oblys basshysy, tanymal aza­mat, dosym Serik Ýmbetov shaqyryp alyp: «Jaqsylyq, keyingi kezde malmen aina­ly­syp jýrsing ghoy, endi myna sharuany qolgha alyp kórsenshi. Kezinde sporttyng da talay shynyn baghyndyryp edin, endi búl salada da aita jýrerlik ister atqar. Búl jer kenes kezinde dýrildep túrghan ataqty auyl edi, býkil odaqtan adamdar keletin kórme de bolghan, Qonaev atannyng ózi osynda jii kelip túratyn, endi sonyng júmysyn jolgha qong kerek, myna túralap jatqan auyldy kóter», - dep qolqa saldy. Sodan auyldy ke­lip kórdim. Qúday salmasyn, ghimarat­tardyng bәri tonalghan, astyq saqtaytyn qoy­ma qiraghan, garaj qúlap jatyr, su joq, sham joq, jol joq, auyl әbden tozghan, shy­nyn aitu kerek, jýregim shaylyqty. Biraq sóz berip qoyghan son, oryndau kerek, aina­lyp shyghyp kete almaysyn, namysqa ty­rys­tym. Ne kerek, bir top adam «kontorgha» jiyldyq, onyng tóbesinen su sorghalap túr. Sol jerde bir keyuana eden juyp jýr eken, әdeyi estirtip: «Qaranqalghyr, óstip әrkim bir kelip, auyldy jep-jep ketedi osynday aidaladan kelgen bireuler, mynau basqaryp, ne qaryq qylar deysin?!» - dep búrqyldap jýr. «Apa, - dedim. - Myna aldy­nyzda tamshylap túrghan ne?» «E, su ghoy, әdiremqalghyr», - deydi. «Kórdiniz be, býkil auyldyng ýstinen osylay su sorghalap aghyp túr. Múnda onay payda tapqysy keletin, auyldy jeytin bireu kelmeydi, tek auyldy kóteretin, osy sudy toqtatamyn degen adam ghana keledi. Men ýlken kisiler­ding senimin arqalap, osyny qolgha alu ýshin kelip otyrmyn. Mening maqsatym - osy jerden bayyp ketu emes, búryn sportta qan­day jetistikterge qol jetkizsem, sol tә­riz­di enbekte de sonday nәtiyjelerge jetu, elge júmys tauyp beru, auyldy kóteru. Sol ýshin de enbektenu kerek, al tabysty enbek etu ýshin aldymen auyzbirlik kerek», - dedim.

Sonymen, júmysty bastadyq, tek astyq qoymasyn jóndeuding ózi 15 mln tengege týsti. Janadan qashalar saldyq, búrynghy qoy qystatatyn keshender ghoy, ýii bar, qorasy bar, monshasy bar, onyng әrqaysy­syna 6 mln tengeden júmsaldy. Kóshege asfalit tósettim, elektr baghandaryn qoy­ghyzyp, jaryq tartqyzdym, tipti kenes ýkimetining qolynan kelmegen sharua - auyl­gha gaz da jetkizdim. Tehnika aldyq, mal aldyq, ghalymdarmen birlesip júmys istey bastadyq, qazir auylda eki birdey bilikti zootehniyk-seleksioner júmys isteydi. Onnan asa traktor, jana kombayndar, ýlken jýk mashinalaryn, týrli tehnikalar satyp aldyq. Újymda 70-80 adamgha túraqty júmys tabyldy, 60-70 myng tenge ailyq alady, jyl sonynda shyghymyna qaray astyq pen jem-shópti bólip beremin, syiaqy retinde mal beremin, múnyng bәri auyl adamdary ýshin ýlken demeu ghoy. Nauqan kezderinde jaqyn auyldardan 80-dey kisi júmyspen qamtylyp, tegin tamaq­ta­nyp, әri jalaqysyn alyp jatady. Osy­nyng bәri qanday enbekpen keldi desenizshi! Qazirding ózinde ketken shyghyn 3 mln dollargha jetip qaldy. Biraq auyl toqyrap túrghanymen, onyng basty baylyghy jer eken. Jer bolghanda qanday! Jaylauy - týgin tartsa, mayy shyghatyn Ýshqonyr, tau baurayynda ózen jaghalay mal jayatyn 35 myng gektarday jer bar, mal ósiru ýshin óte qolayly. Endi sol jerding bәrin malgha tol­tyryp, eginin jayqaltyp, halqyn bayytu kerek. Týlikting týrin de kóbeyte bastadyq, qoy sanyn kóbeyttik. Týielerimizding órisi - Balqash audanyndaghy Qanshengel degen jerde. Jylqyshy, týieshilerim qymyz ben shúbat jasap, saudagha shygharyp jýr. Bile bilgenge mal degen berekening basy ghoy.

- Júmysty bastaghanda qanday oilamaghan qiyndyqtargha kezdestinizder?

- Qay júmystyng bolsyn óz qiyndyghy bar. Bastan ótkennen keyin bilip jatyrmyz ghoy, mal ósiru degen tanerteng órgizip, keshke iyirip, qoragha aidap kele salatyn júmys emes eken. Jatpay-túrmay, demalys-meyramgha qaramay, kýndiz-týni enbektenuing kerek. Biz eng aldymen izdendik. Ata kәsipting býginge jetken qanday tehnologiyalary bar, kenes kezinde júmys qalay úiymdastyryl­dy, әlemdik sharuashylyqta qanday jana­lyqtar bolyp jatyr - osynyng bәrin ýi­les­tire bilu kerek. Shetelge shyqqan sayyn olardyng auyl sharuashylyghynda ne bolyp jatqanyn biluge tyrysamyn, jolsaparmen bolghan kezderde aralap, әiteuir, sәl nәrse bolsa da ýirenip qaytugha úmtylamyn. Tayauda Álem chempionatyna baramyz, sol kezde Týrkiyanyng sharuashylyqtaryn ara­lap kórmekshimin. Odan song qazan aiynyng basynda Fransiyada ýlken auylsharua­shy­lyq kórmesi ótedi. Olarda siyrdyng sharole degen etti-sýtti túqymy bar, sony alyp kelip, әuliyekól túqymymen budandastyrsam deymin. Sondyqtan da aldymen seleksiyagha ýlken mәn beru kerek.

Odan keyin myna mal aurulary da - óz aldyna bir qiyn júmys. Jylqy men týie, qoy maly aurugha onsha boy aldyra qoymay­dy, al siyr jaryqtyq óte kirpiyaz eken. Ony da basqa týskennen keyin bilip otyr­myz. Biraq oghan da beyimdeldik, memleketting kómegi bar, ózimiz qosymsha dәri satyp ala­myz, emdeymiz, әiteuir, iykemdele basta­dyq. Áytpese bar enbeging esh ketpey me?!

Taghy bir qiyndyq - enbek tәrtibi. Ony talap etemin dep kóbine jekkórinishti bolasyn, biraq júmys jalpaqshesheylikke qaramaydy ghoy. Kórshi auyldar malyn jaqsy baqpaydy, búqalary bizding tabyn­dargha qosylyp ketip jatady, jaqsy emdel­megen, túqymy nashar, aralasqan son, bizding túqymdy azdyruy mýmkin. Al bizde nebir asyl túqymdy maldar bar, bәri - shetinen túnyp túrghan genofond, onyng bәri enbekpen keldi, qanshama qarjy ketti, sony týsinbeydi keybireuler. Qazaqbay­shylyqqa salyp, salghyrt qaraydy. Al biz maldy ký­tip, baptap ýirendik. Tipti malgha tanba sal­ghanda da búrynghyday kýidirip baspaymyz, ol malgha auyr, jara bolady, biz qazir temperaturasy -196°S bolatyn súiyq azot­­ty paydalanamyz. Maldyng týgin kәdim­gi ústaramen qyryp, tazalap baryp, tanba­laymyz. Júmysyna tiyanaqty qarau osyn­day mayda sharualardan bastalady.

Mening bir maqtan tútatynym - auyl újymynyng ong kózqarasyna ie bolghanym. Basynda qalay qarsy alghanyn aittym ghoy, qazir múndaghy 100 adamnyng 70-i meni qol­daydy. Qalghandarynyng ishinde jaqtyrmay­tyndar da bar, aryz jazatyndar da bar, biraq halyqtyng basym bóligi enbegimizge kóz jetkizgen son, senim bildirip, qoldau tanytyp otyr. Tayauda auyzashar berdim, sol kezde qariyalargha aittym: «Al, atalar, apalar, kórip otyrsyzdar, kóp nәrsege qol jetkizdik, osydan tórt jyl búryn ne bar edi osynda, al qazir qanday jaghdayda otyr­myz? Osynyng bәri - siz ben bizding enbegimizding arqasy, auyzbirlikting arqasy, bir-birimizge degen senimning arqasy», - dep. Bәri rizashylyqtaryn bildirip jatyr. Meyram sayyn kókpar beremin, onda da atty qyzylmay qylyp shaba beru ýshin emes, jastar últtyq oiyndardy ýirensin deymin. Qazir kensharda sport mektebin saldyryp jatyrmyn, bitken son, audannyng balansyna bermekshimin. Maldyng basy kóbeydi, siyr - 3 myngha, jylqy da sol sha­ma­las, týie sany myngha jetti, әli de kóbeytuimiz kerek. Basqa da josparlanghan júmystar kóp, mal bordaqylaytyn alan­dar, ónim óndiretin, shiykizatty iske jarata­tyn shaghyn sehtar ornatu degendey. Úqsata bilgen adamgha júmys ta jetedi, onyng qaytarymy da bolady. Ózgeler siyaqty sol qarjynyng bәrin saudagha salsam, bas auyrtpastan-aq dýnie tabar edim, biraq ol maqsat emes. Tughan jerinning shyn patrioty bolsan, elmen birge bayyp, birge kórkeying qajet. Qiyamet júmys, biraq bir nәtiyjege qol jetkizgen kezde kóppen birge qalay qua­nasyn! Osynyng ózi - enbeginning shyn nagra­dasy. «Eling ash bolsa, toqpyn degening - óti­rik, eling toq bolsa, ashpyn degening - ótirik» degen halyq danalyghy bar emes pe?! Biz osyny ústanuymyz kerek.

- Osy júmystardyng bәrine memleket tarapynan qanday da bir kómek boldy ma?

- O, bolghanda qanday! Búl ózi qyzyq boldy, alghashynda bir jylgha deyin Auyl sharuashylyghy ministrligining tiyisti oryn­darymen shartpa-shúrt úrsysyp jýrdim. Olar qújattardy dúrystap dayyndauymdy súraydy, men kómekteskilering kelmeydi dep ózeureymin, sóitip jýrip, biraz uaqyt joghaltyp aldyq. Sonyra bayqap otyrsam, meniki jón emes eken. Ol qarjy - memle­kettin, yaghny halyqtyng qarjysy, onyng qay­tarymyna kepildik bermey, barlyq jagh­daya­tyn dúrys rәsimdemey jatyp, bәrine birdey tarata berse, ne bolmaq? Qarjynyng da qaytarymy, oghan degen jauapkershilik bar emes pe?! Sodan arnayy zanger jaldap, barlyq isqaghazdy zerttep, qújattardyng bәrin talapqa say etip rettettim, buhgalter­lik esep, ózge de jazbalar, esep beruler - bәrin jónge keltirip, aldaryna alyp bardym. Ondaghy jigitter jauapkershilikpen qaraghanyma, isting mәnin týsingenime dәn riza boldy. Sóitip baryp, nesiyelendiruge jol ashyldy, birqatar baghdarlamagha ilindim. Qazir memleket bizge 500 mln ten­gege deyin ósimi tómendetilgen nesie beruge dayyn. Alghashqy transhyn aldyq, qalghan somanyng bәrin jarata qoymaspyz, biraq búl bizge óte ýlken kómek boldy. Onyng syrtynda arnayy subsidiya, dotasiyalar bar, mal emdeuge beriletin kómekting ózi qanday! Arzandatylghan janarmay alyp jatyrmyz, osynyng bәri memleketting qam­qorlyghy emey, nemene?!

Ukrainada bolghanymda ondaghy kәsip­kerlermen sóilestim, olarda múnyng biri joq, ýkimet bir tiyn bólmeydi eken. «Shir­kin, qazaqtar, jaghdaylaryng qanday jaqsy! Bizde osynday kómek bolsa, Europanyng naryghyn jaulap alar edik. Senderding Preziydenttering halyq sharuashylyghyn jaqsy týsinedi, búl degen kóregendik qoy! Búdan keyin auyl sharuashylyghy qalay damymaydy?!» - dep jatyp kep tanghala­dy.

Kórdiniz be, sheteldegiler týsinip otyr, al bizding key jigitter osyny úqqysy kel­meydi. «Bәri - burokrattar, bosqa otyr, kómektespeydi» dep renjiydi. Men olargha údayy «eger shynymen óskilerin, damyghy­laryng kelse, kómek alghylaryng kelse, aldy­men ózdering ósinder, al birden óse almaytyn bolsandar, qosylyndar, irile­ninder, óitkeni sening 10-15 siyryna eshkim dotasiya bermeydi, al on adam birlesip, 300 bas mal jinandarshy, memleketting ózi senderge keledi» deymin. Rasynda da, irilenu kerek, birigu kerek, onsyz úsaq sharuashylyq bәsekelestikke jaramaydy. Onyng ýstine on siyryng bolsyn, 100 siy­ryng bolsyn, júmsalatyn enbek birdey ghoy. Qazirgi zamanda iri, tauarly óndiris bolmayynsha, әlemdik naryqta eshkimge bәsekeles bola almaymyz. «Ortaq ógizden onasha búzauym artyq» degen psihologiya jýrmeydi qazir. Azdaghan malmen әr tóbening basynda otyrghansha, birlesip júmys isteu kerek, bir qazaq eki siyrdyng sonynda jýrse, ne bolghany?! Qazir birlesuding órkeniyetti joldary kóp qoy: búrynghyday kolhoz bol, qazirgishe aksionerlik qogham bol, újym bol, tek sharuashylyghyng iri, mem­leketke әriptes bola alatynday bol­syn. Demek, qazaqqa eng aldymen auyzbir­shilik, tatulyq kerek, sonda ghana isi algha basa­dy.

Ministrlik, shynynda da, qolynan kel­gen kómegin ayap otyrghan joq. Songhy jyl­dary auylgha bólingen qarjy miyl­liar­d­taghan dollardy qúrap otyr. Qazirgi ministrimiz Asyljan Mamytbekov degen azamat - jas ta bolsa, tәjiriybeli, bilikti jigit. Biz siyaqty kәsipkerlerdi jinap, «by­lay etsek, qalay bolar edi» dep, «shetelde myna mәsele bylay sheshiledi eken, osyny ózimizge әkele alamyz ba» dep, aqyldasyp otyrady. Búl degeniniz bizge, elimizding mamandaryna degen senim, ýlken qamqor­lyq dep týsinuimiz kerek.

IYә, memleket osylay qol úshyn sozyp, kómegin úsynyp otyr. Biraq meni qynjyl­tatyn nәrse: osy qarjylyq demeudi alghandardyng birazy onyng jauapkershiligin týsinbey, salghyrt qarap, basqa bir júmysqa salyp jiberip, qayta shyghara almay, ne mal joq, ne tirlik joq, jýrgenderi. Mem­leket ony týbinde bәribir qaytaryp alady, biraq senim degen, jauapkershilik degen, namys degen qayda qalady?! Men osyny týsinbeymin. Enbek adal boluy kerek, sonda ghana onyng jemisi bolady, osyny eskere bilsek...

- Sporttaghy tәrizdi endigi kәsibi­niz­de de izbasarlarynyz bar ma?

- Shynymdy aitsam, osy súhbatty qazirgi jastardy auylgha tartu, ata kәsipke shaqyru ýshin, solargha ýlgi bolu ýshin berip otyrmyn. Kelip, aqyldasatyn jigitter kóp, biraq bәri birdey mәselening mәnin bile ber­meydi. «5 gektar jer alyp, toghan jasap, balyq jibersem, qalay bolady» dep súray­dy biri. Bәrine aitarym: onday jobalardyng bәri jaqsy, biraq ata kәsipke basty kónil bólu kerek. Kezinde Preziydentimiz «әr auyldan bir myqty jigit shyqsa, auylymyz gýldenip, memleketimiz damityn edi» dep aityp edi. Qalada qaltaly jigitter kóp, aqshalaryn nege salaryn bilmey jýrgenderi de tabylady. Almatyda ýy baghasy óskende aqshanyng bәrin soghan salyp, kýiip ketken­der de bar. Ol qarjynyng bir bóligin malgha salsa, oghan dúrys qarasa, júmysyn jolgha qoysa, onday tәuekel bolmas edi ghoy. Dý­ken, dәmhana ashyp, sony mise tútyp jýr­gender kóp. Biraq sol dýken asyp ketse ýsh adamgha júmys beredi, al auylgha sol qarjyny salsa, keminde 20 adam júmys tabar edi, ózi de qondanar edi. Bos túrghan, qanyrap qalghan auyldarymyz qanshama! Solardyng bәrin qayta kóteruge bolady. Qazir alys, shalghay deytin jer joq, teh­nikanyng zamany ghoy. Al qaltalylarymyz­dyng kóbi artyq tirlik isteuge erinedi, aqshasyn bankke salyp, tynysh jatqandy jaqsy kóredi. Al sol depozitke saldy delik, jylyna qansha ósim kóredi? Asyp ketse, 10 payyz ghana! Sol aqshasyna 100 bas mal alsynshy, kelesi jyly - 200, arghy jyly 300 bolyp óse beredi, tek jayyn taba bil. Biz sol jalqaulyqty, erinshektikti jene biluimiz kerek.

Tayauda Elbasy salanyng aldyna «et eksportyn jylyna 60 myng tonnagha jetkizu kerek» dep maqsat qoydy. Men qazirding ózinde jylyna 200 tonna et ótkizip otyr­myn. Bolashaqta ony 1 myng tonnagha jetkiz­sem degen josparym bar. Al endi men siyaqty 60 jigit shyqsa, 60 myng tonna degen ne, tәiiri?! Qazaqstannan osynday 60 emes, keminde 6 myng azamat tabyluy kerek qoy. Sondyqtan da men qaltaly azamattardyng bәrin elge, auylgha, kindik qany tamghan jerge qyzmet etuge shaqyramyn. Qaltagha emes, halyqqa qyzmet etsen, onday isting iygiligi mindetti týrde bolady.

- Ángimenizge raqmet.

Alashqa aitar datym

Myna qazaqtyng sayyn dalasyn malgha toltyruymyz kerek. Sonda yrys ta, bereke de bolady. Atam qazaq «bilekting kýshimen, nayzanyng úshymen» qorghap, bizge qaldyryp ketken múramyz - búl. Eger qazaq kezinde ketpen arqalaghan otyryqshy halyq bolsa, sudyng boyyn jaghalap, az ghana jerdi qorshap alyp, soghan sauymyn aityp, toptalyp otyra berer edi. Bile bilsen, kezinde qazaqtyng maly osy dalagha syimay jatqan. Neshe myndaghan jylqy aidatqan baylar ótken, qoydyng sanyna jetpegen. Sondyqtan da atalarymyzgha osynday úlan-ghayyr dala kerek boldy. Biz býgin «jer kólemi jóninen әlemde toghyzynshy oryndamyz» dep maqtansaq, búl - sol babalarymyzdyng enbegi. Kórdiniz be, babadan qalghan ata kәsipting arqasynda osynday úlan-ghayyr jerge ie bolyp otyrmyz. Al sol jerding astyndaghy qazba baylyqtardy býgingi úrpaq iygerip jatyr. Kezinde әdebiyette sonsha jamandaghan qazaqtyng baylary úrpaghyna osynday memleketting negizin qaldyryp ketken, bilseniz.

Al qazir sol ata kәsipti eskermeytin, mensinbeytin baylarymyz shyqty. Olardyng bir kóligining ózi bir auyldyng malymen para-par. Sol jigitterding bәri auyldan shyqty, týp-tamyry - sonda, endi solar kelip, dalany gýldendirse eken deymin. Alyp-satudyng zamany ótti ghoy, endi shyn azamat bolsa, auylyn kótersin! Búl bәri júmysyn tastap, auylgha kóship kelsin degen sóz emes, qalasynda túra bersin, biraq auylyn da úmytpasyn. Qarjysynyng az ghana bóligin auylgha salsyn, elge júmys bersin, ata kәsibimizdi jalghasyn, qorasyn malgha toltyrsyn, ózi de bayysyn, jerimizdi de malgha toltyrsyn. Qazaqty myndaghan jyl asyrap kelgen ata kәsibimiz qazir tabyssyz bolyp qalghan joq, ol - bizding qanymyzda. Al qazaqtyng dalasynda qúryq shanshityn bos jer qalmay, ýiir-ýiir jylqygha, otar-otar malgha tolyp, qyzu enbek qaynap jatsa, sonda kim bizge «mynanyng jeri qanyrap bos jatyr» dep kóz alarta alady?!

Avtor: Berik TÚRGhANBEKÚLY

http://alashainasy.kz/person/27078/