Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisi

Tóraghasynyng orynbasary

Gýlmira Isimbaevagha

jәne

Sauytbek Ábdirahmanov, Qanat Musiyn, Meyram

Pishembaev, Baqytbek Smaghúl, Darhan Mynbay

qatarly deputattargha!

Qúrmetti Gýlmira Istaybekqyzy!

«Bosqyndardyng jaghdayy turaly» Konvensiya (Jeneva, 28 shilde 1951 j.) «Qazaqstan Respublikasynyng Bosqyndardyng mәrtebesi turaly konvensiyagha jәne Bosqyndardyng mәrtebesine qatysty hattamagha qosyluy turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 1998 jylghy 15 jeltoqsandaghy N317-I Zanymen ratifikasiyalap, Qazaqstan Respublikasy ózine halyqaralyq mindettemeler alghanyn Siz óte jaqsy bilesiz.

Qúdaygha shýkir, Qazaqstan Respublikasy osy mindettemesin atqaryp, ózin  gumanist memleket retinde kórsetip keledi. Qazirge deyin elimizde 523 bosqyn tirkelgen. Onyng 509-y Aughanstannan kelgen eken.

Songhy jyldary shyghystaghy kórshimiz Qytay Halyq Respublikasynda azshylyq últtargha jýrgizilgen adam tózgisiz sayasy qysymdardyng saldarynan onda túratyn etnikalyq qazaqtardyng da Qazaqstan Respublikasyna Memlekettik shekarany kesip ótuge mәjbýr bolghanyn jaqsy bilesizder.

Qazirgi tanda әlemning qyryqtan astam memleketinde bes-alty million qandasymyz jasaydy. Qysqa kýnde qyryq qúbylyp túrghan aumaly-tókpeli zamanda, Qúday onyng betin ary qylsyn, etnikalyq qazaqtargha qatysty múnday jaghdaylardyng búdan bylay da jalghasuy, tipti kóbeye týsui bek mýmkin. Qysqasy, bosqyn qazaq kóbeymese, azaymasy anyq. Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng Dýniyejýzi qazaqtarynyng V qúryltayynda aitqan «Qayda jýrse de qazaqtyng tarihy Otany bireu ghana, ol – Qazaqstan. Atamekenimiz jalghyz, ol - bir uys topyraghyna deyin qasiyetti bizding Úly dala - Qazaq elimiz!» degen sózin eske alsaq, qiyr jaylap, shet qonyp jýrgen qazaqtyng Qazaqstannan basqa panalaytyn jeri joq!

Qytay qysymynan qashyp kelip, pana súraghan bes birdey qandasymyzdyng jaghdayynan býginde býkil dýniyejýzi habar tauyp, olardyng Qazaqstanda «Bosqyn» mәrtebesin alyp, kelgen eline keri qaytarylmauyna tilek bildirdi.

Sonyng birinshisi – Sayragýl Sauytbay.

Kýieui, balalary Qazaqstan Respublikasynyng azamaty eken. Jazasyn shartty týrde ótegen son, otbasymen Shvesiyagha qonys audaryp ketti;

Ekinshisi – Qaysha Aqan.

Jarkent qalasy, Panfilov audandyq soty oghan «Qylmystyq kodekstin» 392-baby boyynsha qylmystyq is qozghap, ýstimizdegi jyldyng 23 jeltoqsan kýni alty ay shartty jazagha kesip, jazasyn Qazaqstanda óteuge búiyrdy;

Ýshinshisi jәne tórtinshisi – Múrager Álimúly men Qaster Músaqan.

Búl eki jigitke de «Qylmystyq kodekstin» 392-baby boyynsha is qozghalyp, tergeu júmysy ayaqtalyp, isi sotqa ótu aldynda túr. Qazir Óskemen qalasynda qamaqta otyr. Ekeuining de jaqyn tuysy jәne tuysy Qazaqstan Respublikasynyng azamaty ekeni aityluda;

Besinshisi –  Baghashar Mәlikúly.

Onyng da әieli men ýsh balasy Qazaqstan azamaty. Jaqynda ÚQK Baghashar Mәlikúlynyng ýstinen 23 qarashada qozghalghan qylmystyq isting qysqarghanyn habarlady.

Ókinishke oray, Elimiz «Bosqyndardyng jaghdayy turaly» Konvensiyany (Jeneva, 28 shilde 1951 j.) ratifikasiyalap, ózine halyqaralyq mindettemeler ala túra, osy azamattardyng birde-bireuine «Bosqyn» mәrtebesin bergen joq! Aughandargha berilgen mәrtebe óz qandastarymyzgha búiyrmay túr...

Dýniyeni dýr silkindirgen osynday mәseleni ontayly sheshu ýshin Parlament deputattary qatysty zannamalargha ózgertuler men tolyqtyru engizuge bastama kótere me desek, ýnsiz otyr.

Esesine, Múrager Álimúly men Qaster Músaqangha baylanysty, deputat Qanat Musiyn «Zang boyynsha, shekarany zansyz ótkender qaytaryluy kerek!» dep saldy.

Siz basqaryp otyrghan Mәjilis deputattarynyng 2019 jylghy 09 jeltoqsanda «Azattyq» radiosynyng jurnaliysine bergen osynday oghash pikirleri halyqtyng qatty narazylyghyn tughyzdy.

Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynyng 77-babynyng 1-tarmaghynda «Sudiya sot tóreligin iske asyru kezinde tәuelsiz jәne Konstitusiya men zangha ghana baghynady» dep jazylghan. Al, 2-tarmaghynda «Sot tóreligin iske asyru jónindegi sottyng qyzmetine qanday da bolsyn aralasugha jol berilmeydi, jәne ol zang boyynsha jauapkershilikke әkep soghady» dep kórsetilgen.

Demek, is qozghalyp, tergeu júmysy jýrgizilip jatqan adamdargha baylanysty eshkimning ýkim aitu qúqyghy joq!

Júrt qazaq deputattarynyng ózi shygharghan zang túrmaq, Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyn dúrys bilmeytinin aityp, shulap ketti.

Odan da ókinishtisi, osy mәlimdemelerdi estip, ashugha bulyqqan jastar AQSh-ta Elbasymyzdyng suretin jyrtugha deyin barypty...

Sóitip, qazaq deputattary Elimizding bedeline orasan zor shirkeu keltirdi!

Qúrmetti Gýlmira Istaybekqyzy!

«Bosqyndar turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 2009 jylghy 4 jeltoqsandaghy N216-IV Zanynyng 3-babynyn  2-tarmaghynda «Eger Qazaqstan Respublikasy ratifikasiyalaghan halyqaralyq shartta osy Zanda kózdelgendegiden ózgeshe erejeler belgilense, onda halyqaralyq sharttyng erejeleri qoldanylady» dep jazylghan.

Demek, deputattar menzep otyrghan eki memleket arasyndaghy kelisimderden Qazaqstan Respublikasy ratifikasiyalaghan halyqaralyq sharttar joghary túrady.

Bir emes, bes birdey etnikalyq qazaq shekarany búzyp qashyp keldi. Bolar is boldy. Endi olardy kelgen eline keri qaytaru – jergilikti halyqtyng ghana emes, halyqaralyq qúqyqqorghau úiymdarynyng da, әlemdik qauymdastyqtyng da narazylyghyn tudyrghaly túr. Tudyryp ta jatyr...

Onyng ýstine, jogharyda aitylghanday, olardyng kóbining tuystary men jaqyn tuystary Qazaqstan Respublikasynyng azamattary eken.

Osy jәne basqa da jaghdaylardy eskere otyryp, men Auyt Múqiybek QR Preziydenti janyndaghy Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi retinde Sizden «Bosqyndar turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 2009 jylghy 4 jeltoqsandaghy N 216-IV Zanynyng 11-baptyng 2-bóligine  «Osy Zannyng 1-babynyng 1) tarmaqshasynda kózdelgen mәn-jaylar bolghan jaghdayda, eger pana izdegen adamnyng tuystarynyng jәne (nemese) jaqyn tuystarynyng bireui Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolsa, bosqyn dep tanyluy mýmkin» degen tolyqtyru engizudi úsynamyn.

Dәl qazir Mәjiliste «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng júmyspen qamtyluy jәne kósh-qon mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» QR Zang jobasy talqylanyp jatyr.

Bosqyn qazaqqa bolysamyz desek, osydan artyq shara joq dep oilaymyn!

Sizden osy mýmkindikti paydalanyp, osy hatta aty atalghan әriptesterinizben birlese otyryp, atalghan normany zandastyrugha yqpal etulerinizdi súraymyn.

Auyt Múqiybek, 

QR Preziydenti janyndaghy

Últtyq qoghamdyq senim kenesining mýshesi.

Abai.kz