Senbi, 23 Qarasha 2024
Dat 4602 9 pikir 3 Qantar, 2020 saghat 11:04

Túraqty tirkeuge túru qandastarymyzdy túralatyp keledi

QR Ishki ister ministri
Erlan Túrghynbaevtyng nazaryna!

Qazirgi tanda qandastarymyzdan uaqytsha tirkeuge alynyp tastaldy. Kerisinshe, Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alu ýshin qújat tapsyrghanda, qandastarymyzdan túraqty tirkeuge túru – shart!

Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrining 2015 jylghy 4 jeltoqsandaghy №992 búiryghynyng 10-tarmaghy, 8-tarmaqshasynda túraqty tirkeuge túruda ishki ister organdaryna úsynatyn  qújattardyng tizbesinde «ótinish berushige túrugha túrghyn ýy úsynu jәne túraqty tirkeu esebine qoy turaly jeke jәne zandy túlghamen notarialdy kuәlandyrylghan shart ne notarialdy kuәlandyrylghan kelisim;» dep, jazuly túr.

Janadan kóship kelgen qandastarymyzdyng óz atynda baspana bolmaghandyqtan, aqsha berip bolsa da ózge bireuding ýiine notarialdy kuәlandyrylghan kelisim-shartpen esepke túrady. Biraq, ol qandas is-jýzinde ol ýide túrmaydy. Basqa jerden pәter jaldap kýnelte túrady. Aytpaqshy,  Ishki ister ministrining bir adam ýshin 15 sharshy metr degen belgilemesi taghy bar. Odan asyp ketse, ol ýige tirkeuge almaydy. «Bir» dep qoyynyz!

Qandastyrymyz ózge ýige túraqty tirkeuge túryp, Yqtiyarhatqa nemese Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna qújat tapsyryp qoyghan son, jergilikti polisiya departamenti men basqarmalary qyzmetkerlerinin  «operativtik tekserui» bastalady.

«Siz tirkelgen mekenjayda túrmaydy ekensiz!» dep, qandastarymyzdy qudalap, әkimshilik jazagha tartu turaly hattama toltyra bastaydy.

Qazaqstan Respublikasynyng «Ákimshilik qúqyq búzushylyq turaly» kodeksining «Sheteldikting nemese azamattyghy joq adamnyng Qazaqstan Respublikasynyng halyqtyng kóshi-qony salasyndaghy zannamasyn búzuy» degen 517-babynyng 2-bóligi boyynsha «Sheteldikting nemese azamattyghy joq adamnyng osy baptyng birinshi bóliginde kózdelgen merzimderden astam uaqyt ishki ister organdarynda tirkeuden ótpey Qazaqstan Respublikasynda boluynan ne tirkeu kezinde kórsetilgen mekenjayda túrmauynan, sol siyaqty Qazaqstan Respublikasynyng aumaghy arqyly tranzittik jol jýru qaghidalaryn saqtamaudan kóringen, Qazaqstan Respublikasynyng halyqtyng kóshi-qony salasyndaghy zannamasyn búzuy – on bes ailyq eseptik kórsetkish mólsherinde aiyppúl salugha ne Qazaqstan Respublikasynyng sheginen әkimshilik jolmen shygharyp jiberuge әkep soghady.

«Ary qaray ne bolady?» deysiz ghoy?!

Ary qaray búl mәsele eki týrli jolmen sheshiledi.

Birinshi, atalghan 517-baptyng 2-bóligine say, qandastarymyz jazagha tartylyp, on bes ailyq eseptik kórsetkish mólsherinde aiyppúl tóleydi nemese Qazaqstan Respublikasynyng sheginen әkimshilik jolmen shygharylyp jiberiledi.

Ayyppúl tólegen azamat bir jylgha deyin azamattyqqa qújat tapsyra almaydy, Qazaqstan Respublikasynyng sheginen әkimshilik jolmen shygharylyp jiberilgen azamat bes jylsyz Qazaqstagha orala almaydy!

Osy jәne basqada sebeptermen 2015 jyly 307, 2016 jyly 199 etnikalyq qazaq Qazaqstan Respublikasynyng sheginen әkimshilik jolmen shygharylyp jiberilgen.

Ekinshi joly, polisiya qyzmetkerlerine para berip qútylady.  

Atalghan mәsele songhy jolmen kóbinese tez әri ontayly sheshiletin kórinedi...

Mine, sóitip, úzaq jyldardan beri túraqty tirkeuge túru – qandastarymyzdy túralatyp, qanyn sýliktey soryp keledi.

Senesiz be, deputat Núrjan Áltaev ekeuimiz osy mәselege «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng júmyspen qamtyluy jәne kósh-qon mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly»  Qazaqstan Respublikasy Zanynyng jobasyn talqylau ýshin qúrylghan júmys tobynyng mýshelerining kózin keshe – Júmys tobynyng 18-otyrysynda әreng jetkizgendey boldyq.

Júmys tobynyng otyrysynda Quanysh Súltanov, Núrlan Dulatbekov, Mayra Aysina, Baqytgýl Hamenova bastaghan deputattardyng birinen song birining sóz alyp, kósile sóileytin sebebi – sol!

Otyrys sonynda Júmys tobynyng jetekshisi, deputat Kәribay Músyrman búl mәseleni qaytken kýnde de sheshetin etip, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyna tolyqtyru engizu ýshin deputat Núrjan Bauyrjanúlyna jana úsynys engizu turaly tapsyrma berdi.

Nәtiyjesin aldaghy uaqytta kóresizder, qúrmetti qandastar!

Auyt Múqiybek

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371