Tilshi: «Vremya» gazetining sәrsenbilik sanynda Gerolid Beligerdin, Qydyrәli Bolmanovtyn, Biybigýl Tólegenovanyn, Bolat Ábilovtin, Ghaziz Aldamjarovtyn  sanauly uaqyt búryn qazaq gazetterining betterinde memlekettik til tónireginde jaryq kórgen ashyq hatqa qatysty әrqily qúbylmaly pikirleri jariyalanypty. Osy mәselege qatysty óz jauabynyzdy bildirseniz?

Tilshi: «Vremya» gazetining sәrsenbilik sanynda Gerolid Beligerdin, Qydyrәli Bolmanovtyn, Biybigýl Tólegenovanyn, Bolat Ábilovtin, Ghaziz Aldamjarovtyn  sanauly uaqyt búryn qazaq gazetterining betterinde memlekettik til tónireginde jaryq kórgen ashyq hatqa qatysty әrqily qúbylmaly pikirleri jariyalanypty. Osy mәselege qatysty óz jauabynyzdy bildirseniz?

Múhtar Shahanov: 1989 jyly 22-qyrkýiekte eki til birdey memlekettik mәrtebe iyelenip ketken tústa, biz oghan qarsy dauys kóterip, qazaq tilining memlekettik dәreje aluyna septigimiz tiyip edi. Sodan beri 22 jyl boyy tilimiz birneshe mәrte zang jýzinde kýzeldi. Tipti, oghan «orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degen tarmaq engizildi.  Sonda qazaq tilimen qatar orys tilining de memlekettik til bolghany ma? Biraq, zanda qazaq tilining jeke dara memlekettik til ekendigi qadap kórsetilgen. Áytse de kýni býginge deyin qazaq tilinde birde-bir zang qabyldanghan emes. Biylik ótkizgen jinalystardyng bәri derlik memlekettik tildi qoldau emes, qorlaugha jasalghan qadam siyaqty. Halyq qazir eki tildi memlekettik til dep shatastyruda.  Sondyqtan, QR Konstitusiyanyng 7-babynyng  2-tarmaghyn alyp tastaudy talap ettik. Al, orys tilining halyqaralyq til ekendigin, elimizde ýlken quatqa ie ekendigin júrttyng bәri biledi. Ol resmy til bolyp qala beredi. Onyng bedel-parqyna eshkim núqsan keltire almaydy. Qaybir kýni maghan Zarina Ahmatova degen «Vremya» gazetining tilshisi úyaly telefonyma habarlasty. Men ol kezde kóshede kele jatqanmyn. Bir sózi estilse bir sózi estilmeydi. Jәne onyng mening әrbir sózimdi jazyp alyp jatqanyn bayqamappyn. Keyinnen pikir, oiymdy búrmalap gazetine jariyalapty. Óz basym súhbattyng múnday týrin basbúzarlyq dep baghalaymyn. Al, sol gazetting kelesi sanynda súhbat bergen keybireulerding týrlishe pikirinde biylikten seskenushilik, jalpaqshesheylik jatqan siyaqty. Jalpy, ashyq hatta qazaq tilining osy kezdegi problemalary tolyghymen kórsetildi. Atalghan azamattardyng ashyq hattan kinәrat tauyp, bastaryn  alyp qashqandary últtyq mýddege degen adaldyqtan tuyp jatqan joq. Kezinde «Qazaqstandyq últty» qoldaghan birneshe әdebiyet pen óner qayratkerleri orta joldan ainyp, tabansyzdyq tanytqany esimde. Ókinishke qaray, búl joly da solay bolghaly túr.

«Abay-aqparat»