Erkin esimdi agham Tashkentke baryp keldi. Nemeresin emdeuge apardy. Tanerteng júmysqa kelip kórgen, bilgenin, týigenin tamsana aityp berdi.
"Qazaqstannyng kedendik punktine kelgenimizde jer-jerde shashylyp jatqan musorlar kózge shalyndy. Adamdary tym dóreki. Al Ózbekstangha ótkenimizde tap-taza, jyly jýzdi adamdardy kórdik. Almaty, Núr-Súltan qalasyndaghy tandauly auruhanalargha barghanymyzben nemereme em tappadyq. Al Tashkentten onyng talma aruyna em aldyq. Kóktemde qayta baramyz. Qazaqstannyng damyghany qayda?" dedi ol.

Oylantatyn nәrse, iyә! Biz Orta Aziyanyng barysyna ainalamyz dep jýrgende Ózbekstan aiqau-shusyz, talasyp-tarmaspay damyp keledi.

Qaybir jyly Janaqorghan audanynyng basshylary tәjiriybe almasu maqsatynda Ózbekstangha bardy. Ondaghy auylsharuashylyghy salasynda atqarylyp jatqan júmystardy kórgen әkimning orynbasary:

– Eger Ózbekstan shekarasyn ashyp, naryqqa etene jaqynday týsse subsidiyamen kýn kórip otyrghan bizding sharuashylyqtar bankrodqa úshyraydy. "Batys Europa – Batys Qytay" halyqaralyq jolymen aghylyp jatqan jýk kólikterining kóbisi Ózbekstangha barady eken. Ásirese qystyng songhy ailary men kóktemning alghashqy aiynda reyseylikter ózbekterding qiyary men qyzanaghyna ansary auyp, kamaz-kamaz kókenis týrlerin aldyrady. Ondaghy kókónisti saqtaytyn qoymasyn kórdik. Óz kózime ózim senbedim. Songhy tehnologiyamen jabdyqtalghan qoymadaghy әrbir esikte kókónisting qúramyndaghy ylghaldalyq dengeyi, vitaminderi, mikroelementteri týgel jazylghan. Jylyjayynda anar, limon, apelisin jәne t.b sitrustyq jemis-jiydekti kórdik. Ózderi auylsharuashylyghy tehnikasynyng neshe týrin shygharyp otyr, – degeni әli esimde.

Byltyr Mәskeudegi halyqaralyq konferensiyagha qatysqanymyzda Tashkenttegi jurnalistika uniyversiytetining rektory studentterdi uaqyt talabyna say oqytyp jatqandaryn, zamanauy trendterdi mengeruge basymdyq berilgenin aitqan edi...

Jazda Syr ónirining bir top qalamgeri turistik saparmen Tashkent, Samarkand, Búqaragha baryp qaytty. Olar da auyzdarynan su aqqansha kórgen-bilgenin aityp, servistik qyzmet kórsetu dengeyin jyr qyldy.
Ayta berse kóp...

Osyndayda Abaydyng ekinshi qara sózindegi myna oiy oigha oralady: "Men bala kýnimde estushi edim, bizding qazaq sartty kórse, kýlushi edi «enendi úrayyn, keng qoltyq, shýldiregen tәjik, Arqadan ýy tóbesine salamyn dep, qamys artqan, bútadan qoryqqan, kóz kórgende «әke-ýke» desip, shyghyp ketse, qyzyn boqtasqan, «sart-súrt degen osy» dep. Noghaydy kórse, ony da boqtap kýlushi edi: «týieden qoryqqan noghay, atqa minse – sharshap, jayau jýrse – demin alady, noghay degenshe, noqay desenshi, týkke ynghayy kelmeydi, soldat noghay, qashqyn noghay, bashalshik noghay» dep. Orysqa da kýlushi edi: «auyldy kórse shapqan, jaman sasyr bas orys»

Orys oiyna kelgenin qylady degen... ne aitsa soghan nanady, «úzyn qúlaqty tauyp bar depti» dep. Sonda men oilaushy edim: ei, qúday-ay, bizden basqa halyqtyng bәri antúrghan, jaman keledi eken, eng tәuir halyq biz ekenbiz dep, әlgi aitylmysh sózderdi bir ýlken qyzyq kórip, quanyp kýlushi edim. Endi qarap túrsam, sarttyng ekpegen egini joq, shygharmaghan jemisi joq, saudagerining jýrmegen jeri joq, qylmaghan sheberligi joq. Ózimenen ózi әure bolyp, birimenen biri eshbir shahary jaulaspaydy! Orysqa qaramay túrghanda qazaqtyng ólisining ahiyrettigin, tirisining kiyimin sol jetkizip túrdy. Áke balagha qimaytúghyn malyndy kirelep sol aidap ketip túrdy ghoy. Orysqa qaraghan song da, orystyng ónerlerin bizden olar kóp ýirenip ketti. Ýlken baylar da, ýlken moldalar da, eptilik, qyrmyzylyq, sypayylyq – bәri solarda. Noghaygha qarasam, soldattyqqa da shydaydy, kedeylikke de shydaydy, qazagha da shydaydy, molda, medrese saqtap, din kýtuge de shydaydy. Enbek qylyp, mal tabudyng da jónin solar biledi, saltanat, әsem de solarda. Onyng maldylaryna, qúzghyn tamaghymyz ýshin, birimiz jalshy, birimiz qosh alushymyz. Bizding eng bayymyzdy: «sәning shaqshy ayaghyng bilәn pyshyratyrgha qoyghan iydәn týgil, shyq, sasyq qazaq», – dep ýiinen quyp shygharady. Onyng bәri – birin-biri quyp qorbolmay, sharua quyp, óner tauyp, mal tauyp, zor bolghandyq әseri. Orysqa aitar sóz de joq, biz qúly, kýni qúrly da joqpyz. Baghanaghy maqtan, baghanaghy quanghan, kýlgen sózderimiz qayda?".

P.S.: Endi ózderiniz topshylay berinizder. Bәlkim asyra aitqan da bolarmyz... Qalay bolghanda da, kóz kórgenderding aitqany osy...

Núrlat Baygenjening әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz