Aytys óneri atam qazaqtyng qanyndaghy nәrse. Ruhty tәrbiyeleytin qúral. Alayda, jaqynda Atyrauda ótken belgili aityskerler Aqmaral LEUBAEVA men Aybek QALIYEVTING jekpe-jek aitysy jergilikti ónersýier halyqtyng aldynda ózining bedelin  týsirip alghanday әser qaldyrdy. Bәske eshtene tigilmegesin be, jekpe-jek aitys degennen góri, oghan jenil-jelpi aitys degen atau say sekildi.

Osylay bolaryn sezdi me, Mahambet Ótemisúly atyndaghy drama teatrynyng zalynda halyq shashylghan taryday siyrek otyrdy. «Sonda biylet bitip qaldy degenderi qayda?!» dep qoydyq. Qarap túrsaq, kórermenderding kópshiligi de shalghay audandardan kelgen auyl qazaghy eken.

Aytys óneri atam qazaqtyng qanyndaghy nәrse. Ruhty tәrbiyeleytin qúral. Alayda, jaqynda Atyrauda ótken belgili aityskerler Aqmaral LEUBAEVA men Aybek QALIYEVTING jekpe-jek aitysy jergilikti ónersýier halyqtyng aldynda ózining bedelin  týsirip alghanday әser qaldyrdy. Bәske eshtene tigilmegesin be, jekpe-jek aitys degennen góri, oghan jenil-jelpi aitys degen atau say sekildi.

Osylay bolaryn sezdi me, Mahambet Ótemisúly atyndaghy drama teatrynyng zalynda halyq shashylghan taryday siyrek otyrdy. «Sonda biylet bitip qaldy degenderi qayda?!» dep qoydyq. Qarap túrsaq, kórermenderding kópshiligi de shalghay audandardan kelgen auyl qazaghy eken.

Oraza kezinde ótken aitysta Astanadan kelgen aqyn Aybek Qaliyevting óneri basym týsti. Al Ontýstik Qazaqstannan kelgen aqyn Aqmaral Leubaeva «Aybek elding jayyn aitady, men qasynda otyryp auzymdy jybyrlatsam bolghany» degeni me, Aybek bastap bergen Shymkentting qarbyzy taqyrybynan әri asyp kete almady. Al Aybek bolsa, aldyn-ala kelisip alghanday, aitystyng bar jauapkershiligin óz moyynyna aldy. Ol eldegi jaghdaydy aityp, biylikti, ýkimetti, parlamentti syngha aldy. Halyqtyng jaghdayyn aituday-aq aityp, elining múnyn múndamaghan parlamentti qolymda bolsa bir-aq kýnde taratyp jiberer edim dep jyrlady aqyn. «Qytaygha jeti myng gektar jerdi berdi, ýkimet etegine shalynyp jýr» dep te jyrgha qosty. Elden boy tasalap jýrgen Rahat Áliyevti de syn sadaghyna aldy.

Aybek aqyn Atyrau oblysynyng әkimi Bergey Rysqaliyevke de qúlaqqaghys jasap, «Ákimi aqynyn izdegen elding baghy ashylar» dep  ol atyraulyq aitysker aqyn Saghadat Núrmanovtyng pәtersiz jýrgenin aityp qaldy. Qaladan bir pәter berilse degen tilegin jetkizdi. «Júmysynyng bayqap túrsam jaghdayy joq, shuyldaghan bes-alty balasy bar, elenbey óz elinde jýrse daghy, Alty alashqa Saghadattyng baghasy bar» dep jyrlady.

Al Aqmaraldyng "oraza kezinde eldi birlikke shaqyrayyq, qartayghanda tynyshtyqty oilaytyn boldyq" degenine, Aybek:

«Kósilip sóilep qalam tilim barda,

Jasyryn senen júrtym syrym bar ma?

Siz maghan tynyshtyqty oila deysiz,

Qytay kelse, kóretin kýning bar ma?

Aq apa, aqiqatty aqtarayyq,

Sampyldap shyghyp túrghan ýning barda

Mahambetting eline kelip túryp,

Shyndyqty jasyratyn jóning bar ma?!»

Búdan әri qaray aqyn ózgelerge jaqsy atty bolyp kórinu ýshin shetelge bergen múnayymyz bitken son, jadau halyqtyng qalay kýn kóretinin tolghady.

Oghan qosa, Qytaydaghy qazaq jazushysy, dramaturg, aqyn, «Qylmys» romanynyng avtory Qajyghúmar Shabdanúlynyng tughan elden topyraq búiyrmastan dýniyeden ótkenin aita kele, «oralmandar» atanghan qazaqtardyng problemasyn qauzady.

Taghy da sol Aybekten Aqmaral Leubaevanyng kóktemde ótken «Perishte emespiz, pendemiz» atty shygharmashylyq keshinde ýkimet basshysy Kәrim Mәsimov aqyngha altyn bilezik syilaghanyn bildik. Aybekke jauap bergen Aqmaral múnday bilezikti premier-ministr elimizde jalghyz maghan ghana syilady dep maqtandy. «Kәrimge bergen qazaq kóp, Kәrimnen alghan jalghyz biz» dedi ol.

Odan bólek, ózinde shymshym ótken Aybekke Aqmaral:

«Kók kóilekti kiyip ap kólbendep dep,

Tiyisip bizge de-ay ketken jaghyn.

Búl kýieu qaydan bilsin apasynyn,

Kóilegining ishinde-ay kóktem baryn», dep jyr jauap qatty.

Al, Aybek qarsylasyna:

«Apamyz kóktem jayly sarnayyn dep pe en?

Sózderi qayyn apamnyng balday netken!

Kók kóilekting astynda kóktem bar dep,

Qúmardy oyatady qanbay ketken.

Kók kóilekting ishinde sharuam joq,

Sen óitip taqyldatpa tandaydy eppen.

Apyrym-ay, kók kóilekting astyndaghy

Kógermey kóp jyl jatqan qanday kóktem?», dep sózben ilip ótti.

Mine, Atyrauda ótken aitystyng jalpy jayy - osy. Búl aitystyng ótuine qarjylay demeushilik kórsetken aqtaulyq túrghyn ekenin atap ótkimiz keledi. Al Atyraudan qoldau kórseter eshkim tabylmapty. Búl әriyne, biz ýshin syn ekeni aitpasa da týsinikti.

Aytpaqshy, juyrda Atyrauda ótetin kelesi jekpe-jek aitysta Saghadat Núrmanov pen Balghymbek Imashev óner kórsetedi.

Curetti týsirgen avtor

«Abay-aqparat»