Sәrsenbi, 27 Qarasha 2024
Janalyqtar 2474 0 pikir 12 Qyrkýiek, 2011 saghat 06:48

Ardaq Núrghazyúly. Ot pen sudyng arasynda

Kazantzakstyn  «Isanyng songhy azghyryluy» romany turaly
Jana ghasyr kelisimen adamzattyng senim mәselesi kókeytesti oryngha shyqty. Din tórkinshilderining shyghysta da, batysta da oqtyn-oqtyn bas kóterip, sayasy túraqsyzdyq pen soghysqa múryndyq boluy osy kýrdelilikting bir beynesi.

Kazantzakstyn  «Isanyng songhy azghyryluy» romany turaly
Jana ghasyr kelisimen adamzattyng senim mәselesi kókeytesti oryngha shyqty. Din tórkinshilderining shyghysta da, batysta da oqtyn-oqtyn bas kóterip, sayasy túraqsyzdyq pen soghysqa múryndyq boluy osy kýrdelilikting bir beynesi.
Osydan bir ghasyr búryn nemis oishyly F.Nisshe «Jaratushy óldi!» dep jar salghan bolatyn. Júrt ony basynda «jyndynyng sózi» dep qabyl aldy. Sebebi Nisshening ózi ómirining sonynda esalangha ainalghan. Búnyng simvoldyq týsi de bar. Jyndynyng qashanda real men elesting qorshauynda ómir keshetini belgili. Sodan әlgi ólip qaldy degen «jaratushynyn» ózi bir emes, eki emes qayta-qayta esik qagha bastady. Jaratushyny óldige shygharyp, arada bir ghasyrgha juyq uaqyt ótkende, adamzat qúdaysyz aqyldyq dәuirge emes, kóp qúdaylylyqqa, anyqtap aitqanda qasiyetinen airylghan, elester shyrmaghan dәuirge ayaq basty. Búl dәuirding basty ereksheligi adam jany quys quray siyaqty (1948-jylghy Nobeli syilyghynyng iyegeri Angliya aqyny T.Eliot «Quys adam» (1925j.) shygharmasynda osy taqyrypty qauzaghan bolatyn) azynaghan jelde tynymsyz qúr janghyrghanday kýige týsti. Adamzattyng búlaysha jalghyzdyqtan jabyrqap, senimnen aiyryla, jetimdik kóruning ózindik syry bar. Gresiya jazushysy N.Kazantzakstyng «Isanyng songhy azghyryluy» romany osy syrdyng júmbaghyn sheshedi. Batys órkeniyetining qaynar-kózi esepteletin, san tarau anyz qaulap shyghyp jatqan eski júrt - Gresiyada tughandyghynan bolar, N.Kazantzakstyng mifterge qúshtarlyghy sonau bala jasynan-aq erekshe bolghan. Sol qúshtarlyq  ony payghambar jasyna kelgende adamzat jaratqan eng ýlken mifterding biri - Isanyng - adamzat senimning kókjiyeginde túrghan, basynda syrly núr shenberi bar túlghanyng betperdesin sypyryp tastaugha jeteledi. Búl qadam «jaratushy óldi!» dep jar salghannan keyin dәl jarty ghasyr ótkende tuyldy.  «Isanyng songhy azghyryluy» romany 33 taraudan túrady, búl Isanyng 33 jasyn menzeydi. Roman kiyeli kitaptyng jýlgesin quyp jazylghanymen, artqy kórinisi jazushynyng tughan jeri - Gresiyanyng Telklit aralyndaghy dihandar ómirinen alynghan. Roman obrazdy, jerlik mahamgha bay grekting halyqtyq tilimen jaylghan. Romandaghy Isa júrt kókiregindegidey ózining әr isine senimdi, jaratushynyng «úly» beynesinde kórinbeydi, qayta adamgha tәn әlsizdigi bar pende balasy bolyp sureteledi. Búl kitap osy pende balasynyng óz boyyndaghy әlsizdigimen: nәpsi, qorqynysh, qayghy, eligu, sonday-aq ólim elesi aldyndaghy jan úshyra jan talasqandaghy bolmysyna qúrylghan. Roman bastalghanda Isa ózining basqalar búryn-sondy qadam basyp kórmegen jolgha týskenine bola ne isterin bilmey daghdarady. Sonynan uaqyt óte kele ózine jýktelgen mindetting syryna qanygha bastaydy, al óler shaghynda basqalar ony eshtemege qarap jatpastan taghdyrdy baghyndyrghan qaharman retinde qabyldap, bastaryna kóteredi.  Adam boyyndaghy eng ýlken әlsizdik - onyng tәn men ruhtyng aiyrylmas birliginen jaralghandyghynda, búl eki kýsh kýni-týni birin-biri qalt jibermey andmen ómir sýredi. N.Kazantzaks osy týiinnen myqtap ústaghan. Romannyng oqighasy kýrdeli emes: bir jas jigit ýreyli týs kóre bastaydy; týsinde ol ózin bireulerding jantalasa izdep jýrgenin, olardyng maqsaty ony qútqarushy etip almaqshy ekenin biledi. Nashliyening búl aghash sheberi osynday týster kóretin, әlde bir qoldyng - jaratushynyng alaqany tóbesin sipaghanyn sezedi. Aqyl toqtata kele ol ózin shyrmaghan búl elesterden qútyludyng jolyn qarastyra bastaydy. Onyng sonda tapqan bar ailasy nәpsige berilip, jamandyq istep, jaratushyny ózinen bas tartugha kóndiru bolady. Isa bala jasynan ózimen kórshi túratyn rabiyding qyzy Mariyany únatady, ony әiel qylyp alsam dep armandaydy, biraq búghan jaratushy kónbeydi. Sodan ol Mariyadan airylady. Isadan ketken Mariya keyin jezókshe bolyp ketedi. Ózin quyrshaqtay oinatyp, degenin istetip, adamdyq bolmysta qaluyna jol qoymaghan jaratushygha Isa toz-tozy shyqqan bir shirkeude: «Men jaqsy asty, araq pen әieldi jaqsy kóremin. Mening әiel alyp bala sýigim keledi... Meni ainaldyra bergendi qoy... Mening Mariyany jar etkim keledi, meyli, ol jezókshe bolyp ketse de maghan bәribir. Sen meni jónime jiber de, basqa bireudi tauyp al (Qútqarushy etip tandap al). Mening senimen otasa alatyn týrim joq... Mening ómirboyy aishyq kótergim kelmeydi... Sening erkine say kim aishyq kóterse, sol týbinde aishyqqa shegelenetin bolady» dep aghynan aqtarylady. Romanda Isanyng aishyqqa shegelengen kórinisi diny kitaptardaghy kórinispen úqsap ketedi. Tek úqsamaytyny aishyqta túrghan Isa ózining pende balasyna tәn nәpsisin timaydy, azdyrylady. Ony azdyrghan saytan da, basqa da emes, ózining nәpsisi - adamgha tәn edi bolady. Ol Mariyany, tamaqty oilaydy, degenmen bir ózgesheligi romanda aishyqta shegelenip túrghan Isany sonynda perishteler sheship alyp, oghan azattyq beredi. Sodan bastap Isa júrt kózinen tasalanyp ómir keshedi, әiel alyp, bala sýiedi. Romanda jasy jetip qartayghan Isa esikting aldynda otyryp, ózining ótken kýnderin esine alady. Barlyq qasiretti, toryghudy, aishyqty artta qaldyryp, eng sonynda osynyng bәrinen arylyp, baqytqa jetkenine bola quanyshqa shomady. Kitaptyng talas tudyryp, biraz eldi shulatqany da bar. Romanda bir kezde Isanyng sonynan ergen mýritterge endi Yuda (kezinde Isany ólimge baylap bergen satqyn) jetekshi bolady. Ol Isany satqyn, óz senimin ayaqqa taptaushy dep uaghyz aitady. Kóp jyldar ótkennen keyin, aldyna kep dauryqqan búl topqa Isa «Ayshyq senderdiki bolsyn, sender soghan qajetsinder; búdan bas tartam desender de bas tarta almaysyndar, sebebi ólim elesi senderding qyr sondarynnan qalmaytyn bolady» deydi. Býgingi bizding basymyzdaghy mәselegede kitap osy túrghydan jauap bergen. Ásilinde adam qajetsinuden baryp bir senimge úmtylady. Býgin de bizding ortamyzda búnday úmtylys eki týrli beynede kózge týsip otyr, biri, seniminen airylghan qúdaysyzdyq nemese tәn qúmarlyghyna salynyp, adamdyqtan azghyndau, endi biri, din qaghidasyna kózsizdikpen berilu nemese dinning qasang qaghidasymen qarulana otyryp, adamdyq bolmystan arylu. Býginde bizding qoghamda osy eki týrli jaghday qatar etek alyp túr. Olar ot pen su siyaqty alysyp jatyr. Ekeuining kózdegeni de adam. Aldynghylar toyymsyz ashkózdikke salynyp, ózimshildikpen bar dýniyeni jalmap keterdey, dýniyeqonyzdyqqa berilip, sonymen ózining ruhany kedeyligin toltyrudyng qarazynda; songhylary ózining adamdyq bar bolmysyn «Kiyeli kitaptarda» jazylghan qaghidalargha aiyrbastap, odan basqanyng bәrine jauygha, jaulasa qarap tipti sonyng jolynda qan tógip, jan alugha da dayyndalyp, óz bostyghyn mine osynday kózsiz berilu-tabynumen toltyrghysy keledi.  Býgin qogham osy eki toptyng qysymyna qatar úshyrap otyr. Olar bizdi eki ókpeden qysyp, óz degenderine kóndiruding qamynda. Endeshe ózimizge tiyesili - adamgha tәn ornymyz qayda? Búl súraqqa N.Kazantzakst óz qalamynan tughan Isany algha tartady. Romandaghy Isa pende bolghanymen, dýniyeqonyz, ózimshil emes, ózgelerge ayaushylyghy, mahabbat sezimi bar adam, odan qalsa Yuda siyaqty jaratushyny auyzgha alyp túryp óz maqsattaryn kózdeytin, qara niyeti qabynghan әldekimderding azghyruyna da týspeytin, diny sauaty joghary adam. Romanda Isa jogharydaghy eki toptyng qysymyna birdey úshyraydy. Biraq, aqyrynda olardyng iyleuinen aman qútyla otyryp, ózining adamdyghyn saqtap qalady.
N.Kazantzaksttyng búl romany 1954 jyly jariyalandy. Kitap jaryqqa shyghysymen Batystyng bir qatar diny úiymdary jazushyny «dindi, qasiyetti ruhty qorlady!» dep dauryghyp, romannyng taraluyna shekteuler jasady. Búl aitys-tartys úzaq jyldargha jalghasty, tipti jazushy ómirden ótkennen keyin de tolastaghan joq. 1988 jyly osy romangha negizdelip týsirgen kino da kóp shu-shyrqangha negiz boldy. Birqatar elder  kinony óz elderinde qoigha tiym saldy.
Úzaqty kórip, terendi boljaghan jazushynyng búl úly enbegining qúny uaqyt ótken sayyn artyp keledi. Jer basyp jýrgen әrbir pendening ruh pen tәnnen jaralghanyn eskersek, osy birlestikke kózqarasynyng aiqyndyghymen búl kitap mәngilikke qúndy bolyp qala beremek.
«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1558
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3358
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6272