Sóitip, Zaky Validovting ekpindi sayasy ómiri qazaq últ-azattyq qozghalysy kósemderining yqpalymen bastalady. Sonymen qatar imperiyanyng búratana bodan elderge jýrgizip otyrghan zymiyan sayasatyn týsindirgen ústazdarynyng da ruhany jan aiqayy onyng últtyq kózqarasyn qalyptastyrugha negiz qalaydy. 1912 jyly Qazan uniyversiytetining tarih jәne arheologiya qoghamynyng tóraghasy, ataqty professor Katanov ózining 50 jasqa tolghan qonaqasynan keyin Zakiydi onasha alyp qalyp zar múnyn shaghady. Ol shәkirtine:

«Mongholdar men shyghys týrikterining ishinen shyghystanu jolyna ýsh-aq adam týstik - Dorjy Banzarov, Shoqan Uәlihanov jәne men. Bәrimiz de óz ómirimizdi orys әdebiyetine arnadyq. Men shamandyqtan bas tartyp, hristiandyqty qabyldadym, olardyng ghylymyna qyzmet etip jatyrmyn. Shoqan men Dorjy 35 jasqa jetpesten araqtan óldi, óitkeni, orys әriptesterimiz bizge ishimdikten basqa eshtene de ýiretken joq. Sen osy ortadaghy tórtinshi adam bolasyn, biraq abay bol. Men tuyp, ósken ortanyng ruhy músylmandardyng ruhaniyaty siyaqty sonday quatty emes, bizding halqymyzdyng taghdyry sorly taghdyr, orystardyng arasynda da biz jat júrt bolyp qaldyq. Men sen arqyly asa quatty mәdeniyetting ókilin kórip túrmyn», - dep ýmit artqan.

Sóitip, Zaky Validovting ekpindi sayasy ómiri qazaq últ-azattyq qozghalysy kósemderining yqpalymen bastalady. Sonymen qatar imperiyanyng búratana bodan elderge jýrgizip otyrghan zymiyan sayasatyn týsindirgen ústazdarynyng da ruhany jan aiqayy onyng últtyq kózqarasyn qalyptastyrugha negiz qalaydy. 1912 jyly Qazan uniyversiytetining tarih jәne arheologiya qoghamynyng tóraghasy, ataqty professor Katanov ózining 50 jasqa tolghan qonaqasynan keyin Zakiydi onasha alyp qalyp zar múnyn shaghady. Ol shәkirtine:

«Mongholdar men shyghys týrikterining ishinen shyghystanu jolyna ýsh-aq adam týstik - Dorjy Banzarov, Shoqan Uәlihanov jәne men. Bәrimiz de óz ómirimizdi orys әdebiyetine arnadyq. Men shamandyqtan bas tartyp, hristiandyqty qabyldadym, olardyng ghylymyna qyzmet etip jatyrmyn. Shoqan men Dorjy 35 jasqa jetpesten araqtan óldi, óitkeni, orys әriptesterimiz bizge ishimdikten basqa eshtene de ýiretken joq. Sen osy ortadaghy tórtinshi adam bolasyn, biraq abay bol. Men tuyp, ósken ortanyng ruhy músylmandardyng ruhaniyaty siyaqty sonday quatty emes, bizding halqymyzdyng taghdyry sorly taghdyr, orystardyng arasynda da biz jat júrt bolyp qaldyq. Men sen arqyly asa quatty mәdeniyetting ókilin kórip túrmyn», - dep ýmit artqan.

Mine, oqymystylyqtan dәmetken sol azamatty tarih tolqyny qaqpaqylap әkelip aqyry sayasat sahnasyna shyghardy. Búl sol kezdegi Resey bodandyghyndaghy barlyq otar últtardyn, sonyng ishinde az últ ziyalylarynyng ortaq taghdyry bolatyn. Z.Validovting tarihy enbegi Álihan Bókeyhanovtyng nazaryn erekshe audarady. Jas ghalymmen tereng tanysu maqsatynda Zakiydi:

«Sol kezdegi Samaradaghy bankting qyzmetkeri, Shynghyshannyng túqymy Álihan Bókeyhan men Bókey ordasynyng súltany Shәngerey ýilerine qonaqqa shaqyrdy... Álihan Bókeyhanov pen Sәlimgerey Jantórinning shaqyruyn qabyl alyp, jaz aiynda Qazannan Samaragha, odan Ufagha bardym. Bókeyhan men Sәlimgerey quana qarsy aldy. Men Álihannyng ýiinde ýsh kýn jattym. Ol ýnemi mening janymda boldy, mening kitabym turaly pikir bildirip, qay jerine qanday qosymshalar qosu qajettigi jóninde úsynystar aitty...».

Búl kitaptyng orys tiline audaryluyna qolghabys ete alatyn adammen - Altynorda myrzalarynyng túqymy, memlekettik dumanyng búrynghy mýshesi knyazi Kugushevpen Sәlimgerey Jantórinning ýiinde tanystyrady. 1912 jyly «týrkitektes» senzura professory Katanov pen Ashmarin zertteuding orys tilindegi núsqasyna ghylymy jetekshilik etip, Reseyge qatysty batyl pikirlerdi qysqartpay jiberedi... Sol kezde jogharyda aitylghan qazaq súltandarynyng túqymy Álihan Bókeyhanov hat jazyp, Samaragha shúghyl keluin ótinedi. Odan keyingi tirshilik tynysyn Z.Validov:

«Qonaqtaryn Dәuletkerey stansiyasynan Ferghanagha shygharyp salyp, sodan әri qaray Samaragha bardym. Álihan Bókeyhanovtyng ýiinde birneshe kýn túrdym. Oghan Ahmet Baytúrsynov qonaqqa kelip jatyr eken. Biz úzaq әngimelestik, týrki tarihyna qazaq handaryn qalay kiriktiru kerektigin oilastyrdyq. Búl, ekinshi kitapty jaza bastau degen sóz edi... Sol jyly kýzde Samarada Álihanmen taghy da kezdesip, әngimelestim. Búl mening әkem qajygha barugha dayyndalyp jýrgen jyl edi. Stambolmen baylanys jasaugha búl sapar taghy da bir mýmkindik berdi», - dep eske alady.

Búl - «Alashorda» kósemderimen Zaky Validovting óte tyghyz dostyq әri ghylymy qarym-qatynasta bolghanyn kórsetedi. Oghan Zaky Validovtin:

«1912-1913 jyldyng qysynda men emtihangha dayyndaluymdy jalghastyrdym. Alayda ózimning týrkistandyq jәne qazaq dostarymnyng tilekterin eskerip, uaqytymnyng kóbin Maurennahrdyn, Qashqardyn, qazaq handarynyng jәne HÝI-HIH ghasyrlardaghy noghay iyelikterine qatysty derekterdi jinadym, yaghni, «Týrik tarihynyn» ekinshi kitabymen júmys istedim», - degen esteligi dәlel.

1913-1914 jyldarghy Týrkistangha jasaghan ghylymy ekspedisiyasy kezinde Z.Validov týrik halyqtarynyng memlekettik, sayasy tarihymen terendep ainalysady. Sonday-aq sol kezdegi student Mústafa Shoqaevpen, gimnaziya shәkirti Nәzir Tóreqúlovpen tanysady. Olar turaly:

«Sol kezde Týrkistanda tanysqan adamdarymnyng arasynan maghan Nәzir Tóreqúl men Ábdilhamid Sýleymen (aqyndyq nyspysy - Sholpan) erekshe jaqyn boldy. Nәzirding әkesi - Tóreqúl Ferghana gubernatorynyng tәrjimashysy bolatyn, ol biraz qúndy qoljazbalardy jinaghan eken», - dep jazdy.

Tergeu isinde qatty qadaghalanghan Mústafa Shoqaev pen Zaky Validovting búl tanystyghy emigrasiyada jalghasty. Tergeushilerding Z.Validovpen aradaghy baylanysty qazymyrlap súrauynyng mәnisi onyng esteligindegi:

«Kenes ókimeti jaghyna shyqpas búryn sayasy kýshterdi biriktiru maqsatynda kommunistik partiyadan ózge, sosialistik partiya qúru mәselesimen ainalystyq... Búl turaly qazaq jetekshilerine habarlay otyryp, olargha: «Alashtyn» neososialistik qoghamdyq-ekonomikalyq platformasynyng negizinde Qazaq sosialistik partiyasyn qúrudy úsyndyq. Baghdarlamany biz әzirledik. Onyng bir danasyn qazaqtargha berdik. Keyinnen búl baghdarlama (1926) Pragada jaryq kórdi», - degen derekke baylanysty.

Sayasy platformanyng shet elde jariyalanuy tótenshe oqigha retinde baghalandy. Goloshekin baspasóz arqyly:

„Alashordashylardyn" shetelmen baylanysy bar. Validovpen birlesip bolishevikterge qarsy qúrghan astyrtyn úiym әshkerelenip otyr", - dep ashyq aiyp taghugha mýmkindik berdi.

Qansha janyqqanymen de «Alashorda» ýkimetining tóraghasy Álihan Bókeyhanovtyng Zaky Validovpen jaqyn tanystyghyn jәne astyrtyn úiym qúru turaly hat jazysyp, kenes ókimetine qarsy birigip kýresuge uaghdalasqanyn ashyq moyyndata almady. Ol:

«Ufadaghy kenesten keyin Validovpen qanday da bir baylanys ornatty degendi ýzildi-kesildi joqqa shygharamyn: oghan Bolghanbaev arqyly sәlemdeme jibergenimdi de, nemese basqa bir jolmen odan -Validovten hat alghanymdy da joqqa shygharamyn», - dep qysqasha ghana týsinik berumen shekteldi.

Tergeushilerding qiytúrqy arandatularyn olardyng emeurininen-aq týsingen Á.Bókeyhanov, mysqylmen jauap berip, mysyn qúrtyp otyrypty. «Búl mәseleni anau (mysaly, Staliyn) jaqsy biledi» - dep kenesting óz kósemderine silteme jasap, kelesi súraqty qoydyrmay, aldyn orap otyrghan. Tergeushilerding ózderi de tiksinip, arandap qaludan seziktenip, arnayy dayyndyqpen kelgen. Búghan alash ruhty azamat Jayyq Bektúrovtyng tómendegi esteligi anyq dәlel (mazmúndalyp alyndy):

«GPU-ding bir tergeushisi (tómende kórsetilgen Baldaev bolsa kerek - T.J.) Á.Bókeyhannan jauap alypty. Tergeu ýstinde ol Álihangha әkirendeydi, ony balaghattaydy. Búryn basynan sóz asyryp kórmegen, ótirik aitudy әste bilmeytin, búra tartpaytyn betti, aibyndy, aibatty qart Á.Bókeyhan jasy enkeyip qalghanymen, әlgi nadan da topas, pysyq tergeushini qatty jekip, onyng jer-jebirine jetedi, eki ayaghyn bir etikke tyghady. Múny bilip GPU-ding ózinshe jón-josyq biletin bir basshy qyzmetkeri (búl jogharyda ózi atap ótken Kashirin bolsa kerek - T.J.) Á.Bókeyhanmen ózi sóilesedi. Ol Zaky Validovke, әlde Súltanghaliyevke jazghan Á.Bókeyhannyng bir hatynyng fotokóshirmesin kórsetip: «Siz oghan búdan basqa hat jazdynyz ba?», - dep súrapty. «Joq, jazbadym», - dep jauap beripti Á.Bókeyhan.     « - Neghyp jazbadynyz? Mýmkin jazghan shygharsyz? Bizden jasyryp otyrghan bolarsyz?», - deydi GPU ókili. «Jasyryp otyrghanym joq, jazbaghanym ras. Bayaghyda A.S.Pushkindi patsha ýkimeti Pskovka jer audaryp jibergende, aqyn ózining sýiikti әieline hat jazbapty. Onyng erke júbayy Nataliya Nikolaevna kýieuine ókpelep, qatty renjipti. Sonda Aleksandr Sergeevich: «Seni sheksiz sýietindigim haq. Shermende kýide jýrip, seni «sýidim, kýidim» dep jazghan hatym tabashyl dúshpandarymnyng birining qolyna týsip qalsa, әlde bireuining qúlaghyna shalynyp qalsa, olar meni mazaq etpey me? Sóitip, ózimdi de, seni de júrttyng mazaghyna dushar etpeymin be? Sondyqtan da arymyzdy ayaqqa bastyrmayyn dep hat jazbadym», - degen eken. Mine, dәl sonday bir hatym sizderding qoldarynyzgha týsipti, taghy jazsam taghy da sizderding qoldarynyzgha týse me dep, hat jazghamyn joq», - dep Á.Bókeyhan alystan oraghytyp jauap beripti».

Múndaghy, „dәl sonday bir hatym sizderding qoldarynyzgha týsipti", - dep otyrghany jogharyda týsinik berilgen Á.Ermekovting Leningradtaghy M.Áuezovting adresi arqyly Á.Bókeyhanovqa joldaghan haty boluy mýmkin. Oghan aighaq jeterlik. Múny týrmedegi tәrkige alynghan qújattar men hattar rastaydy. Búl hatty Múhtar 1928 jyldyng basynda, «Qily zaman» men «Han Keneni» jazyp jatqan kezinde alghan. Álihan Bókeyhanovtyng onyng ýiinde qonaqta jatqany sol qantar, aqpan ailary bolsa kerek. Sebebi: Álimhan Ermekov Leningradtaghy Múhtardyng meken-jayyna Álihan Bókeyhanovqa arnap hat joldaghan. Ol hatty 1928 jyly 21 nauryz kýni OGPU-ding tergeushileri qolgha týsirgen de, ile OGPU-ding KSSR boyynsha tótenshe ókili Petrosyangha:

«Osy hat arqyly Álimhan Ermekovting Múhtar Áuezovting atyna joldaghan qújattary men onyng fotokóshirmelerin joldap otyrmyz», - dep týsinikteme bergen.

OGPU-ding búl týsiniktemesi Tashkent qalasynan joldanyp otyr. Demek, zertteushilerding nazaryna úsyna ketetin jay, biz úshyghyna jete almay jýrgen ne iz-týssiz joghalyp ketken qoljazbalar men qújattardyng týpnúsqasyn Tashkentten izdeu kerektigi. Hattyng syrtyna:

«Leningrad. Dekabrister kóshesi, 14 ýi, 1 pәter. Múhtar Áuezovke - joldaushy Álimhan Ermekov. 25/II - 28 j.», - dep jazylghan da, ishindegi sóz - Álihan Bókeyhanovqa arnalghan.

Yaghni, dәl osy kýnderi Álihannyng Múhtardyng ýiinde jatqandyghyn Álimhan Ermekov bilgen. Múnda jeke bastyng derbes isimen qosa, biz nazargha iliktirip otyrghan sayasy mәseleler de qamtylghan. Ruhany bostandyq jolyndaghy kýresting bir belgisi bolghandyqtan da hatty tolyq keltiremiz. Onyng ýstine, búl jazbanyng - týpnúsqasynyng qayta qolgha týsui neghaybyl nәrse. Sonymen, Álimhan Ermekov Múhtar arqyly Álihan Bókeyhanovqa bylay dep sәlem joldaydy, eskerte ketetin jay, hatty kóshirushiler «Áleke!» degendi «Ada» dep jazypty. Búl «Agha» degen sóz boluy da mýmkin. Biz «Áleke!» degenge toqtaldyq.

«Qadirli Áleke!

Mening búrynghy qyzmetimning bir ýlken artyqshylyghy - dostarymmen kezdesip túrugha asa qolayly edi: qazir men olardan kóz jazyp qaldym, tipti hat-habar alysatyndarym da azayyp ketti. Áleke, әsirese sizding aldynyzda ózimdi óte kinәli sanaymyn. Sizdi kópten beri saghynyp jýrmin, biraqta Sizben jýzdesuge esh mýmkindigim bolmady, al hattyng sózi meni qanaghattandyrmaydy, sondyqtanda jazudan boyymdy aulaq ústaymyn.

Men Lizamen sóilesip, sizdi Qyzylordagha auystyrghan jón ghoy dep edim, ol әr týrli syltau aityp, qarsy boldy jәne egerde qyzmetke ilinbese, emhanadaghy dәriger - ordinatorlyq júmysqa alynbasa, onda aldaghy qysta Mәskeuge auysatyn oiy bar ekendigin aitty.

Bizding oqu orynynyng júmysy jóninde men birde Sizge jazghan edim ghoy, isting aldaghy barysy әli tolyq anyqtalghan joq. Joghary oqu oryndary turaly mәsele, sózsiz tarihy mәsele. Búl mekemelerdi ashugha degen Qazaqstannyng dayyndyghy Petrding túsyndaghy Reseyding dayyndyghynan kýshti. Germaniyadan student shaqyrtudyng eshqanday qajettigi joq. Petr bekitken akademiyanyng janyndaghy uniyversiytet tek 30 jyldan song ghana shәkirt tәrbiyelep shygharsa, Qazaqstannyng qazirgi jaghdayynyng ózinde múnday sylbyrlyqqa jol berilmeydi. Soghan qaramastan, ghylymy ortalyq úiymdastyru mәselesi nemghúrlym erte qolgha alynsa, búl óte jaqsy. Úiymdastyru kezenindegi barlyq ótpeli sharalargha qaramastan, jana qúrylghan uniyversiytet ózining balandyq dәuirin basynan ótkizui zandy. Búl mәsele sәl de bolsa ilgeri jyljydy. Toqtabaev halyq aghartu komissarlyghynan ketkennen keyin Qazaqstan ýkimeti uniyversiytetti qúru turaly sheshim qabyldady.

Búl mәseleni RSFSR-din, ortalyq aldyna asqan tabandylyqpen qoyyp, tiyisti úsynys jasap otyrghan Avkseniev odaghyna Qazaqstan qatty qaryzdar, búl mәsele qazir Mәskeuding sheshimin kýtip otyr, ortalyq mekemelerding búl mәseleni sheshuine qatty kirisip jatyr.

Áriyne, qazaqtyng túnghysh uniyversiytetining qúryluyna Sizding de ýles qosuynyzdy qamtamasyz etse, búl óte oryndy is bolar edi. Sizding óziniz qalay qaraysyz. Sizding rúhsatynyzsyz múnday mәseleni kóteru mýmkin emes, tolyq sheshildi deuge kelmeydi, tipti ol dәl qazirgi jaghdayda óte qiynshylyqpen algha jyljuda, sondyqtanda múnyng sәtti sheshiluine tolyq senuge bolmaydy.

Áleke, men bizding ortalyqtyng ýlken jәne kishi sayasatynan boyymdy aulaq ústap jýrmin. Qazaqstanda qyzmet istep jýrgenimde kýndelikti mәselelerding barlyghyn nazarymda ústap, birde ananyn, birde mynanyng jobasyn jasap, ony sheshuge belsene aralasyp jýrushi edim. Bizge qazir qúlaqqa óte jaghymsyz sybystar jetip jatyr.

Jer mәselesining tóniregindegi әngimelerding barlyghy túiyqqa tirelip, baryp túrghan beybastaq baybalamgha ainaldy. Egerde partiya mýsheleri men jer jónindegi sayasatty jýrgizushiler ózderining kózqarastaryna negizgi dәiekteme etip Palena myrza jýrgizgen reviziyanyng «Guberniyalyq esepterine» jýginse, solay bolmaghanda nesi qaldy. Qonys audarushylardyng janadan qúrylghan basqarmasy qanday da bir asqaq iydeyagha qúrylghan sayasatty býrkenshik etse de, dәl osy arada qazylghan apannyn, ashylghan arannyn, qaterliisikting oryny jatyr. Sýiegi qurap qalghan patsha gubernatorlarynyng әruaghynan qorghanysh izdeuleri de beybastaqtyqqa jatpay ma. Shyndyghyna kóshsek, jerge qonystandyrushy jana basqarmanyng azuly qatyrandarynyng (akulanyng - T.J.) ashylghan aranyna qaraghanda songhy atalghandar (patsha gubernatorlary - T.J.) «Ózine senip tapsyrylghan ólkening tynyshtyghyn saqtau ýshin búratanalardyn» qol astyndaghy jerdi alu ýshin eptep, saqtyqpen kiristi. Shynymen, búdan ózge jasalghan jobalardyng joly kesilip, joralghydan qalghany ma sonda? (Professor Shvesov pen Bókeyhanovtyng jer kesu mólsheri turaly jobasyn menzep otyr - T.J.). Múnyng astaryn týsinuge aqylym jetpeydi. Mekemelerding basqarushy qúrylymyn bayqatpay ulandyryp otyrghan «mamandardyn» erekshe sendiruining ózine senimsizdikpen qaraymyn. Búghan bizge mәlim «shirkinderdin» de qatysy bar, olar da yqpal etip otyr, biraqta búl jóninde olardyng jauapkershiligi shekteuli ghoy. Áleke, Ortalyq Komiytetke hat jazudy qajet dep sanamaysyz ba? Álde, bizding jazghandarymyz, ózining ortalyqtarynyng aldyna osy mәseleni sheshuge talap etip qoyyp jýrgen partiya mýshelerine ziyanyn tiygize me?

Jerdi taghy da bóliske salu, jerge ornalastyrudaghy tengermeli mólsherdi saqtau - óz jerinen ózi qaraqshylyqpen quylghan (ekspropirasiya) búrynghy tәjiriybeni eske salady, baqytsyz halyqtyng taghdyry ýshin jýreging qansyraydy. Múnday tәjiriybege dalamyz endi kóne almaydy. Óitkeni kóshpelilerding sharuashylyghy - әbden ornyqqan, tabighy sharuashylyq. Shabyndyqty bóliske salghan ejelgi tәjiriybege sýiensek, biylghy qystyng qyspaghynyng ózi nege túrady?

Álimhan.

Sotaygha sәlem.

Áleke, ózinizding densaulyghynyz turaly jazynyz. Qalayda Stalinmen kezdesiniz, jazda qyrda demalyp qaytugha púrsat alynyz.

Sergey Porfirievichke sәlem aitynyz.

Álimhan.

25/II - 28 jyl.

Kóshirmesi dúrys: Aghabekov».

Búl hatty Múhtar oqydy ma, joq pa, ony ashyp aitu qiyn. Alayda, onyng ýiine jәne tikeley óz atyna jolday otyryp, Álimhan Ermekovtin: «Múhtar! Myna hatty Álekene - Álihan Bókeyhanovqa tabys et!», - degen bir auyz sóz jazghany anyq. Endeshe, múndaghy aitylghan jaylardyng mazmúnymen Múhtar tolyq tanys. Joghary oqu orynynyng ashyluyna, jer mәselesi men mәdeniyet, әdebiyet salasyndaghy sayasatqa dәl sol kezde nemqúrayly qaray almaytyn. Óitkeni onyng da kónili el jaqqa qarap alandauly bolatyn. Uniyversiytetting tolyq kursy tamamdalyp qaldy. «Qily zamandy» ayaqtap, «Han Kenege» kiristi. Qoljazbalaryn Qyzylordagha jiberip, onyng jauabyn asygha kýtip jýrdi. Álimhan Ermekovti qatty alandatqan joghary oqu oryny mәselesi sol jyly sheshildi. Al, Álihan Bókeyhanovtyng Stalinge jolyghuy neghaybyl. Tura osy kezde ol «Alashordanyn» ózge ýkimet qayratkerlerimen birge tergeuge alyndy. Zang magistri Jaqyp Aqbaev myrza әshkerelegen gubernator Palenning «Guberniyalyq esebi» - qazaq dalasyndaghy «tyndy iygerudin» patshalyq otarlau jobasy edi. Álimhan Ermekovting kýiinuining de sebebi sonda jatyr. Múhtar Áuezov te ruhany ústazy Álihan Bókeyhanovtyng pikirin ústandy. Ol ózining 1932 jylghy 10 shilde kýngi «Sosialdy Qazaqstanda» jariyalanghan «Ashyq hatynda»:

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»