Álihan babamyzdyng 145 jyldyghyna arnalghan ghylymy mәslihat ótetin Tәuelsizdik sarayyna baratyn kólikke otyrdym da, әdettegidey telefon tyndauyshyn qúlaqqa salyp Qazaq radiosyn qostym. Tilshi sayasatshy әri sayasattanushy Erlan Qarinnen súhbat alyp jatyr eken, jetkenshe sharanyng maqsat-mýddesin tyndap, kónildegi kóp súraqtargha jauap izdep, bas saraygha úmtyldym...

Jinalghan júrt bir birimen qauqyldasyp, kópten kórmegeni mәz bolysyp jatyr. Tirkelip bolghan son, qayyrpazdar (volonter) bizdi keng foening tórindegi kórmege «aydady». Kórme Alash qayratkerleri men Álihan BÓKEYHAN ómirine arnalghan eken. Sóitkenshe, zalgha kiruge uaqyt boldy.

Konferensiyanyng moderatory Erlan Tynymbayúly baghdarlamada kórsetilgen saghat dәl 10-da, 10 sekund ozdyrmay bastap ketti. Moderator kirispe sózin әdettegidey aitylatyn kezekshi sózderden góri tarihy túlgha men jaghdaydy qysqasha naqty saralap óte kele, Alash iydeyasynyng әli kýnge tarihy qúndylyqtan iydeologiyalyq mazmúngha kóshpey otyrghanyn jasyrmady, tipti, 9-nshy synyp oqulyghynda Alashordagha qatysty eki-aq bet berilip, kenestik qyzyl әsker turasynda aitylghan qomaqty tolghaudyng baryn da aityp saldy.

Álihan babamyzdyng 145 jyldyghyna arnalghan ghylymy mәslihat ótetin Tәuelsizdik sarayyna baratyn kólikke otyrdym da, әdettegidey telefon tyndauyshyn qúlaqqa salyp Qazaq radiosyn qostym. Tilshi sayasatshy әri sayasattanushy Erlan Qarinnen súhbat alyp jatyr eken, jetkenshe sharanyng maqsat-mýddesin tyndap, kónildegi kóp súraqtargha jauap izdep, bas saraygha úmtyldym...

Jinalghan júrt bir birimen qauqyldasyp, kópten kórmegeni mәz bolysyp jatyr. Tirkelip bolghan son, qayyrpazdar (volonter) bizdi keng foening tórindegi kórmege «aydady». Kórme Alash qayratkerleri men Álihan BÓKEYHAN ómirine arnalghan eken. Sóitkenshe, zalgha kiruge uaqyt boldy.

Konferensiyanyng moderatory Erlan Tynymbayúly baghdarlamada kórsetilgen saghat dәl 10-da, 10 sekund ozdyrmay bastap ketti. Moderator kirispe sózin әdettegidey aitylatyn kezekshi sózderden góri tarihy túlgha men jaghdaydy qysqasha naqty saralap óte kele, Alash iydeyasynyng әli kýnge tarihy qúndylyqtan iydeologiyalyq mazmúngha kóshpey otyrghanyn jasyrmady, tipti, 9-nshy synyp oqulyghynda Alashordagha qatysty eki-aq bet berilip, kenestik qyzyl әsker turasynda aitylghan qomaqty tolghaudyng baryn da aityp saldy.

Bas bayandamany belgili alashtanushy, jazushy Túrsyn Júrtbay jasady. Ol alashtyqtardyng bes tújyrymyna toqtala otyryp, ony jan-jaqty ashumen birge kәzirgi jaghdaymen baylanystyra bayandady. Bayandamashy songhy kezdegi halyq pen memleket arasynyng barghan sayyn alshaqtap bara jatqanyna alanday pikir bildirip, sózin tәmәmdady.

Sodan keyin sóz alghan Dihan Qamzabekúly «Biyik oy oilau ýshin biyik ýide túru kerek» degen Smaghúl Sәduaqastyng sózin janghyrta otyryp bastady. Ol sharanyng әuelinde Últtyq uniyversiytet ghimaratynda josparlanghanyn, alayda, Qarin myrzanyng janqiyarlyghymen konferensiyanyng elsaraydan oryn alghanyn aita kele, emeurinmen, alashtekti azamattardyng azaymaghanyn bildirip bir ótti. Dihannyng bayandamasynan úqqanymyz Álihan Núrmúhametúly sayasatta jýrip, qazaqtyng ruhany dýniyesin qauzaumen ainalysqany boldy. Ol «Qobylandy batyr», «Qalqaman-Mamyr» jyrlary turasynda mamandyghy ormanshy bola túra, ózining bayypty payymdaryn maqala týrinde jazyp jariyalaghan.Tipti, onyng úly Abaydyng óneriyettik jolynyng qalyptasu satysyn kórsetui de nazar audararlyq: Abaydyng tvorchestvosy foliklor men orystyq aghartu ilimining toghysqan túsynan tuyndaghany turaly tújyrym sayasatshy Álihangha tiyesili ekenin bile jýrgenimiz abzal, aghayyn! Bir qyzyghy, býgingi qaptaghan estrada júldyzdarynyng әn ólenin taldaytyn býginde adam tappay otyrghanda, Álekeng oghan da uaqyt tauypty!

Konferensiya moderatory sharanyng kókmyljyngha úlaspauyn oilastyrghan ba, arasynda Qazaq radiosy arqyly úiymdastyrghan Viktorinalyq súraq-jauaptyng da nәtiyjesin jariya etip, Álihan babanyng 7 tomdyq tolyq shygharmalar jinaghyn Almaty, Atyrau, Jambyl, Qyzylorda oblystary men Almaty qalasynan suyrylyp shyqqan jenimpazdargha tikeley jóneltip jatty. Bireui bir keli tartatynday qalyng da qomaqty tomdardy alghysy kelgendey, zaldaghylar kóz sýze shygharyp salyp jatyr.

Zaldy dýr silkindirip, Mәskeuden kelgen qargha boyly, tarih ghylymdarynyng doktory, Dina Amanjolova (Resey, Mәskeu) qatysushylardy juyrda ghana  Mәskeude Túrar Rysqúlovqa ornatylghan eskertkish taqtamen qúttyqtap aldy. «Bәrimizdi jinap, ómiri birikpeytin, biylik partiyasy men uniyversiytetti, BAQ-ty qyzmet etkizip qoyghan bizding Álihan babamyz!» degende zal du etti. Reseylik qazaq tarihshy Alash kósemining ósken ortasy men tegining oghan jastayynan sayasy túlghalyq tәrbie sinirgenin aighaqtatyp aityp, qazaqtyng tekti tәrbiyesin bir kóterip tastady.

Tórde otyrghan qaghylezdeu japon jigitke moderator sóz bergende júrt du qol shapalaqtap edi, ol sózin qazaqsha bastaghanda tipti riza bolysty. Ol - Hokkaydo uniyversiyteti janyndaghy Slavyan zertteu ortalyghynyng profesory, PhD, Tomohiko Uyama (Japoniya, Hokkaydo) bolatyn. Tomojan Álekenning Europagha qatysty maqalalaryn biraz qauzaghan eken, әsirese, onyng Europalyq elderding shyghysqa qatysty sayasatyn jerine jetkize taldaghan tústaryn qonaghymyz qúshyrlana jetkizdi. Tipti, onyng songhy jiyrma jyl ishindegi Aziya qúrlyghyndaghy damuy jaghynan tendesi joq Japoniya ekenin jәne onyng qarqyny bolashaqta da saqtalatynyn aitqany babamyz tarapynan sayasy sәuegeylik edi.

Sonau Amerikadan at arytyp kelgen jazushy, kósemsózshi Marta Brili Olkott (AQSh, Uashngton) ózining tarihshy bolmasa da, janasha tarihpen ainalysushy adam retinde Álihan Bókeyhanmen tanys ekenin jәne onyng isi men ghúmyry býgingi Qazaqstangha irgetas bolugha jaraghan faktor bolghandyghyn aityp ótip, sondyqtan da ony ainalyp óte almaghanyn moyyndady. Onyng sózine qaraghanda, qazaqtyng tili men mәdeniyetining býgingi ahualy oghan qazaqtyng ózinen de jaqsy mәlim be dep qalasyn. Arghy-bergimizdi ýngip barady...

Odan әri Alash atanyng óneriyettik ómirin qayta tiriltuge ter tókken jurnalist, Pragadaghy «Azattyq» radiosynyng tilshisi Súltanhan Aqqúlúly (Chehiya, Praga) Á.Bókeyhannyng últtyq jarqyn liyderlik túlghasyn kóz aldymyzgha әkelgendey bayanyn úsyndy. Onyng sózinen, babamyzdyng tarihtyng qoynauynda qalghan qarapayym qazaqtyng miftik «alash» sózin sayasy brendke ainaldyrghanyn payymdadyq.

Odan әri sóz alghan últshyl aghalar Sabyr Qasymov, Býrkit Ayaghan, Hangeldi Ábjandar Alash iydeyasynyng býgingi iydeologiyagha ainalmay otyrghanyn sóz etti. Alashtanushy bes azamattyng enbegin memlekettik dengeyde eleu kerektigin, sóitip, alashtanu ghylymynyng eldegi eleuli baghyt ekenin qoghamgha siniru qajettigin preziydentting Parlamenttegi ókili  bolyp jýrgen Sabyr agha úsynsa, Býkeng elde Álihan atyndaghy jóni týzu kóshe joqtyghyn, derekti filim kerektigin, eskertkishti oilastyru qajettigin aityp, konferensiya qararyna engizudi aitty. Hangeldi aqsaqal Álihannyng ziyalylar missiyasyn ashyp ketkenin, ol - halyqty órge sýireu ekenin aityp, elitany últ mýddesine oyanugha shaqyrdy. Konferensiya odan ary eki seksiyamen júmys istep, ghalymdar ghylymy pikirlerin ortagha salysyp jatty.

Áriyne, búl sharany memlekettik dep te, resmy deuge de kelmeydi, búl - jekelegen azamattardyng qolgha alyp, eldik dengeydegi atqaryp otyrghan ekinshi sharasy. Áuelgisi mamyr aiynda Jezqazghanda bolghan Abylay hannyng 300 jyldyq mereytoyy bolsa, mynau sonyng 23-úrpaghy Álihannyng 145 jyldyghyn jeleu etip, eldigimizdi taghy bir ret tanytudy maqsat etken әreket edi.

Solay bolsa da, baba túlghasy búrynghydan da jarqyray, búrynghydan da  naqtyraq túlghalana týskeni ras. Tipti, konferensiyada tehnikalyq týrde oryssha-qazaqsha ilespe audarmanyng bastan-ayaq boluy, sharanyng mazmúnyn sayasy dengeyge kóterdi: orys tili de dandaysyghan joq, qazaq tili de kemsitilmedi, kim qay tilde sóilese de әngime Álihantanu turaly bolyp, estir qúlaqqa týsinikti tilde jetip jatty. Kýnde bolyp jatqan qyruar shara dәl osylay tehnikalyq qoldaugha ie bolsa, qazaq tili eshkimge de, eshtenege de múqtaj bolmas edi! Alash atanyng merekesi tilin de qadyrgha bólep, ardaqtap óte shyqty!

Jalpy, sharany úiymdastyrushy retinde L.N.Gumiylev atyndaghy Últtyq uniyversiytet, «NúrOtan» partiyasy men «Azattyq» radiosy atalsa da, bastamashy Qarin myrza, Dihan Qamzabekúly, Súltanhan Aqqúlúly jәne olardyng ókilderin ghana kórip, jaghdaydy úgha qoydyq. Atalmysh úiymdardyng basshylary sharagha jolamapty. Ol endi kóz ben kónil ýirengen taqyryp qoy...

Astana, Tәuelsizdik sarayy

«Abay-aqparat»