AUYLDYNG  KEZ-KELGEN QAZAGhY BILETIN OSY AQIQATQA  AQORDADAGhY  ERTISBAEVTYNG MIY JETPESE,  QALAY PREZIYDENTKE KENESShI BOLYP JÝR?!.

Úly aqyn Qasym Amanjolovtyng 100 jyldyghyn toylap, Qaraghandydan kelip, ýige kirgen betim edi, telefonym shyryldady. «Áleu» degenimde ar jaqtan: «Qasym Amanjolmyn» degen dauysty estip, anyryp túryp qaldym. Sәlden song baryp, belgili telejurnalist inimizdi tanyp: «Qasym Amanjoldyng 100-jyldyghynan  kelgende Qasym Amanjoldyng habarlasqany qyzyq sәikestik boldy ghoy»,- dep, kýlisip aldyq. «Stan tv» telearnasynan kelip otyrghan tәuelsiz jurnalist Qasymnyng alghashqy súraghy: «Eldi shulatyp jatqan últ ziyalylarynyng ýndeuining mәtinin siz jazypsyz. Ásirese, Konstitusiyanyng 7 babynyng 2-shi tarmaghyn alyp tastau turaly talap elding kópten kýtken qadamy edi...»-degen   sóz boldy...

ELDI EKIGE BÓLGEN, ELBASY SAYaSATYNA QARSY  ERTISBAEVTARGhA EJIKTEYTIN EREJE

AUYLDYNG  KEZ-KELGEN QAZAGhY BILETIN OSY AQIQATQA  AQORDADAGhY  ERTISBAEVTYNG MIY JETPESE,  QALAY PREZIYDENTKE KENESShI BOLYP JÝR?!.

Úly aqyn Qasym Amanjolovtyng 100 jyldyghyn toylap, Qaraghandydan kelip, ýige kirgen betim edi, telefonym shyryldady. «Áleu» degenimde ar jaqtan: «Qasym Amanjolmyn» degen dauysty estip, anyryp túryp qaldym. Sәlden song baryp, belgili telejurnalist inimizdi tanyp: «Qasym Amanjoldyng 100-jyldyghynan  kelgende Qasym Amanjoldyng habarlasqany qyzyq sәikestik boldy ghoy»,- dep, kýlisip aldyq. «Stan tv» telearnasynan kelip otyrghan tәuelsiz jurnalist Qasymnyng alghashqy súraghy: «Eldi shulatyp jatqan últ ziyalylarynyng ýndeuining mәtinin siz jazypsyz. Ásirese, Konstitusiyanyng 7 babynyng 2-shi tarmaghyn alyp tastau turaly talap elding kópten kýtken qadamy edi...»-degen   sóz boldy...

ELDI EKIGE BÓLGEN, ELBASY SAYaSATYNA QARSY  ERTISBAEVTARGhA EJIKTEYTIN EREJE

IYә, memlekettik til mýddesin qorghap,   elge belgili ziyalylar týgelge juyq qol qoyghan Ashyq hat qoghamda zor silkinis tughyzdy.  Búl Ashyq hat Tәuelsiz elding 20 jyldan bergi temir tózimining shegine jetkendigin kórsetedi. Til turaly zannan beri eseptesek, 22 jyl! Osy uaqytqa deyin shydaghan elge  bizding shet tildi otandastarymyz kóp alghys aituy kerek. Men búl jerde shet tili dep Resey memleketining tilin aityp otyrmyn. Ashyq hatqa әrqaysysynyng artynda jýzdegen mýsheleri bar kóptegen qoghamdyq úiymdar basshylary qol qoyghanyn eseptesek, qoldaushylardyng sany on myndaghan adamgha jetip qalatyny anyq. Qol qon jalghasuda. Oghan kóptegen ónirlerden habarlasyp, atsalysushylar qarasy kýnnen kýnge molayyp keledi. Ár audan ortalyghynyng ózinen qol qongshylar sany 2-3 myngha jetip jatqany quantady. Qorytyndysy 25 qyrkýiekte Almatyda ótetin Memlekettik til merekesinde aitylady.

Al endi el nege shulap jatyr? Qarapayym júrt quanuda. Al  memlekettik tilge miy jetpese de, memlekettik qyzmette otyrghan qazaqtar bastaghan orystildilerding oi-óresi tómenderi  jantalasa qarsylyq jasauda. Memlekettik tilge, yaghny memlekettik mýddege qarsylyq jasaytyn memlekettik qyzmetkerler әlemde tek bizding Qazaqstanda ghana jazalanbaydy, qayta qoldau kóredi...  Negizi el Konstitusiyada atap kórsetilgendey, 7 baptyng 1 tarmaghynda jazylghanday, «Qazaqstan Respublikasynda memlekettik til - qazaq tili» degen bap nege oryndalmaydy? Onyng ornyn orys tili turaly 2-shi tarmaq nege zansyz basyp alady?»- dep shulau kerek edi, 20 jyldan beri... Endi ghana, qazaqta ghana bolatyn temir  tózimning ózi syr bere bastaghasyn bas kóterude. Onda da búl qazaq tilining ertisbaevtary esip jýrgen biylikke de, bolat- jarmahany, aldamjarovy bar aldamshy oppozisiyagha da, biybigýl-qydyrәlileri qydyryp jýretin óner ókilderine de kerek emes ekenin, tek namysty  ziyalylar men qalyng qazaqqa, Asyly Osman, Klara Han sekildi asyldargha ghana kerek ekenine kózi jetkesin... Al 7 baptaghy 2-shi tarmaq Ashyq hatta da, talay maqalalarymyzda da atap aitylghanday, Konstitusiyalyq Kenes dәl anyqtap bergendey, «Orys tili resmy til qatarynda qoldanylady»  degen sóz - «Orys tili resmy til bolyp tabylady» degen sóz, yaghni, status emes. Yaghni, Orys tili ekinshi memlekettik tilding qatarynda bola almaydy. Búl  Konstitusiyalyq Kenesting Parlament deputattaryna bergen resmy jauaby, qosymsha qaulysy.. Al búl Atazannyng 7 baby, 2-tarmaghyna  berilgen soqyrgha tayaq ústatqanday anyqtama Ertisbaev sekildilerge ejiktep týsindiretin erejege ainalsa, ol zamannyng ghana emes, qoghamnyng ghana emes, eki jerdegi ekining neshe bolatynyn týsinbey eshkikózdengen ertisbaevtardyng sauatsyzdyghynyn  aiqyn dәleli. Qoghamdy ekige bólip otyrghandar, Preziydent kenesshisi aitqanday,  Konstitusiyalyq memlekettik tilding oryndaluyn talap etip otyrghandar emes, qayta sol ertisbaevtar. Sonda qanshama aituly akademikter men әigili ghalymdar, qayratker-qalamgerler, bilimdar ziyalylar Ashyq hatqa  qol qoyghanda, ejikteseng de erejeni týsinbeytin kenesshi Ertisbaevpen  «kenesui» kerek eken de... Dәl osy 7 baptyng 2-shi tarmaghy  eger Konstitusiyada jazylmaghan bolsa, Resey tilinde sóileytin Qazaqstannyn  memlekettik tilge miy jetpeytin ministrleri men әkimderi ghana emes,  memlekettik qyzmetkerleri ghana emes,  kez-kelgen qarapayym azamattary da memlekettik tildi  bayaghyda bilip alar edi. Elbasy Joldaularynda aitylghanday, qogham  memlekettik tilding ainalasyna birigu ýshin, Til turaly memlekettik baghdarlama men «El birligi» doktrinasy talaptary oryndaluy ýshin  eng aldymen osy 7 baptyng 2-shi tarmaghy alynyp tastaluy tiyis. Ertisbaevtyng arandatushylyq sózderi eng aldymen Elbasynyng osy til sayasatyna qarsylyq bolyp tabylady. Óitkeni, Atazandy ózgertpey,  tildi ýirenu - sugha týspey jýzudi ýiren degenmen birdey...Auyldyng kez-kelgen qazaghy biletin osy aqiqatqa Aqordadaghy Ertisbaevtyng miy jetpese, qalay Preziydentke kenesshi bolyp jýrgenine tanym bar?!. Mysaly, ózgelerdi qaydam,  men Ertisbaevty eshuaqytta ózime kenesshi qylyp almas edim... qansha jalynsa da...

Búl jerde ertisbaevtardy alandatyp túrghan elding jaghdayy emes. Eng aldymen Konstitusiyany, Konstitusiyalyq Kenes jauabyn týsinbegeni bylay túrsyn, memlekettik tilge miy jetpeytin ózderining jәne balalarynyng taghdyry. Eger bizden basqa ózin syilaytyn kez-kelgen memleketterdegidey, memlekettik tildi bilmese, memlekettik qyzmetke alynbasa,  ertisbaevtargha esh jerde eshkim júmys bermeydi, jeke firmalarda bolmasa... Resey tilinde sóileytinderding eng basty qaupi osy, el qamy emes... qarabastarynyng qamy. Ashyghyn aitu kerek, Mәdeniyet ministrligining memlekettik tilding mýddesin qorghaghan zang jobasyna qarsy shyqqandardyng kóbisi orystar ne ózge últ ókilderi emes, ózimizding orys tildi qazaqtar. Qarsy shyqty degen  5 myngha juyq adamnyng kóbisi tannan keshke deyin kompiuterde otyratyn memlekettik tilge miy jetpeytin memlekettik qyzmetkerler. Jәne olardyng ishinde  bir ózi bir-eki sózin ózgertip, kóptegen pikirler jazatyn  trollidargha ainalyp ketkenderi de jetedi. Sonda bizding Mәdeniyet ministrligi qarap jýrip, ýrkip jýrgen 5 myny 500-ge de jetpey qalady... Onyng ýstine ol pikirlerding bәri tek qana qarsy pikirler emes... Búl turaly  Janúzaq Ákim jaqsy dәlel keltiredi: «Eger Astanadaghy sheneunikterding (qatardaghylardan bastap Premier men Preziydentting kómekshisine deyin) kompiuterlerin eki kýnge sóndirip tastasa, zang jobasyna qarsylar 70%-gha azayady. Qalghan  20% - ol bolashaqta oqyrmandarynan aiyrylamyz dep qoryqqan orystildi BAQ iyeleri. Bir tәulikte bes myng qol jinaghan osylar. «Kýshik asyrap, it ettim, ol ózimdi qapty»- degen osy. Jaudy shetten izdeuding qajeti joq! Reseyding Syrtqy Ister ministrligi, taghy basqa resmy organdary eshqanday mәlimdeme jasaghan joq. Búl zang jobasyna Reseyding eshqanday qatysy joq. Búl zang jobasynyng Qazaqstanda túryp jatqan orystargha da qatysy shamaly. Sebebi memlekettik qyzmetkerlerding 90% qazaqtar. Búl zang jobasy osylargha arnalghan. Reseydi qúbyjyq jasaudyng qajeti joq! Preziydent Konstitusiyanyng kepili retinde jәne memleket qauipsizdigine jauap beretin bas qolbasshy retinde zannyng oryndaluyna qarsylyq jasaghan sheneunikterdi jazalap Konstitusiyanyng qaghidalarynyng iske asuyn qamtamasyz etuge tiyis.» ( www.qazaquni.kz )

IYә, Preziydent memlekettik mýddege qarsy shyghyp, arandatushylyq әreket jasaghandardy jazalasa, eng aldymen ózining kenesshisi Ertisbaevtan  bastau kerek. Osy jerde  eger tiri bolsa,  biyl  49 jasqa tolatyn   memleket jәne qogham qayratkeri Altynbek Sәrsenbayúlynyng Ertisbaev turaly ertede aitylghan sózin keltire ketuge bolady:  «Preziydentke dos emes, jau izdep jýrgen kenesshiden Alla saqtasyn degennen basqa ne aitugha bolady. Meninshe, memleket basshysyna sayasy jaghynan arandatatyn adamnyng týkke keregi joq, kerisinshe, Preziydentting qasynda últty úiytugha, qoghamdy toptastyrugha shama-sharqy bar adal adamdar jýrui tiyis. Onyng ýstine, qazirgidey almaghayyp zamanda jau izdeuding úpay әpere qoymasy jәne anyq. Sayasatta qara kórsetkenning bәrining boyynan kýdiq izdeu, qanday da bir belsendilik tanytqan qogham mýshelerinen sebepti-sebepsiz jaulyq kóru, el arasynan dúshpandyq izdeu búryn da bolghan, biraq, týptep kelgende,sonday jaghdaylardyng aqyrynyng orny tolmas ókinishke, qayghy-qasiretke úshyrap kelgenin tarihtan jaqsy bilemin...»- depti sayasatker osydan 9 jyl búryn... Sonda onshaqty jyldan beri tek arandatudan basqa ilip alar isi joq Ertisbaevtan basqa Preziydentke kenesshi bolatyn  sauattylau adam tabylmaghan ba dep tanghalasyn...  Tipti Ertisbaevyng ózining nan tauyp otyrghan  eng negizgi júmysyna - Preziydent kenesshiligine jauapsyzdyqpen  qaraghanynyng aiqyn kórinisi - qoghamda silkinis tudyrghan osy ziyalylardyng Ýndeuin oqymaghan da... Ózining sauaty jetpegesin, anau aitty-mynau aittymen Preziydentke jauapsyz da, sauatsyz aqpar bere salugha   bola ma? Eger oqysa, «hatty preziydent pen premierge jazbaydy, parlamentke jazu kerek edi. Oghan olardyng sauaty jetse...» dep qarap túrar ma edi... Ashyq hat parlamentke de arnalghanyn, onda qos palatanyng da tóraghalarynyng aty-jónderi jazylghanyn sauaty bar mektep oqushylaryna deyin biledi, tek memlekettik tilge miy jetpeytin Preziydent kenesshisi Ertisbaevtan basqa... Sondyqtan da ol «qatang sharalar» (strogie mery)  degendi «kraynye mery» dep «týsingen». Mine, búl jerde taghy da qaytalap aitamyz, bildey Preziydent kenesshisin masqaragha úshyratyp otyrghan eng aldymen Konstitusiyanyng 7 babynyng  2-shi tarmaghynyng kinәsi zor. Ol bolmasa, bayaghyda ertisbaevtaryng esip sóilep otyrar edi qazaq tilinde... Memlekettik tilge jetpegen milaryn auystyrudyng da keregi bolmaytyn edi  eks-ministr ydyrysovtargha... ( «Ana tiline miy jetpegender qalay ministr bolady?»www.qazaquni.kz)  Ertisbaevtyng ózining býkil elge әshkere bolghan sauatsyzdyghyn bilmey, Ýndeu avtorlaryn, әigili túlghalardy  «sauatsyz» deui... keshirersizder,  maymyldyng maraldy súryqsyz degenindey eken...

Al memlekettik qyzmetkerlerding 95 payyzy eng bolmasa, demalys súrap, aryz jazugha sauattary jetpeytinin Memlekettik qyzmet isteri agenttigine reforma jasaugha kirisip ketken Álihan Bәimenov mәlimdegen bolatyn... Sonda memlekettik  tilde nan súray almaytyndar memleket taghdyryn sheshetin memlekettik qyzmetterde memlekettik tilge - memlekettik mýddege qarsy qyzmet etip  otyr...  Qorqynyshty emes pe, sizderge... Endeshe, osyghan jetkizgen Konstitusiyanyng 7 baby 2 tarmaghyn tezirek alyp tastau ýshin Ýndeuge ýn qosynyz!..

"Nege memleketting aqshasyna shyghyp jatqan, nemese ýkimetten mol tender alatyn «Kazahstanskaya pravda», «Liyter», «Megapoliys», «Vremya», «Karavan», «Ekspress K», t.b. basylymdar men internet portaldar memlekettik til mýddesin auyzgha almaydy? Synaugha bar da qoldaugha joq. Memlekettik tilge qarsy shyghyp, arandatushylyq maqalalar basatyn «Megapoliys» sekildi basylymdardy qarjylandyrudan bas tartatyn kez әldeqashan jetti"-dep Ýndeude aitylghanday, qoyghan qolynan ainyghan 3-4 jaltaqqúlgha  bola  qol qoishylardyng bәrin tap bir әldekim aldap soghyp, orgha týsirgendey etip kórsetip jatqan basylymdar bar. Dambalsyz «demokrat» Erghaliyevanyng  sayty osylay dep, "Pochemu zatlel yazykovoy koster?" atty maqala jazypty. Biraq elding basym pikiri memlekettik tildi qoldauda ekenin ol sayttyng saualnamasy da jasyra almapty, qúdaygha shýkir...  "Kak vy otnosiytesi k inisiatiyve isklucheniya statusa russkogo yazyka kak vtorogo ofisialinogo yazyka v Kazahstane?" degen saualgha qatysushy 600-ge juyq adamnyng 497-si, yaghni, 90 payyzdayy "qoldaymyn" dep jauap bergen. Yaghni, bizding Ýndeudi qoldaydy. Osy jerde sayttyng saualy da sauatsyz ekenin aita ketu kerek. Óitkeni Konstitusiyanyng 7 baby 2-shi tarmaghy orys tiline ekinshi resmy til statusyn bere  almaytynyn Konstitusiyalyq Kenes aiqyndap bergen.

Osy memleket mýddesin qorghaghan Ýndeudi eng birinshi basugha tiyis "Egemen Qazaqstan" gazetinen bastap, memleket qarjysyna shyghyp jatqan barlyq memlekettik basylymdar "Kazahstanskaya pravda", "Ayqyn", "Liyter", "Ana tili", "Qazaq әdebiyeti", "Týrkistan", "Dala men qala", "Ekspress K" jәne reseylik basylymdardyng Qazaqstannan qarjylandyrylatyn qosymshalary týgel jariyalauy kerek. Óitkeni búl Shahanov bastaghan ziyalylardyng jeke sharuasy men jeke mýddesi emes, Tәuelsiz Qazaqstannyng 20 jyldan beri kýtip kele jatqan tarihy da, zandy da konstitusiyalyq әdilettilikti talap etui.

«Bizding tilimizge qarsy shyghugha eshkimning qaqysy joq. Óitkeni Qazaqstannyng memlekettik  tili - qazaq tili.  Al qazaq tiline  qarsy shyqty degen sóz, ol qazaqqa  qarsy shyqty degen sóz» - deydi zanghar zangerimiz, Últtyq Ghylym akademiyasynyng akademiygi Súltan Sartaev «Jas qazaq ýni» gazetine bergen súqbatynda. Mýmkin, memlekettik tildi týsinbeytin,  Ata zandy bilmeytin, ata joldy kózine ilmeytin, Konstitusiyalyq Kenesti tyndamaytyn, Preziydentting ózine qalay bolsa, solay aqpar bere salatyn Preziydent kenesshisi Ertisbaev zanger-akademikting zandyq sauaty turaly da   birnәrse aitar...

BIYLIKPEN AUYZ JALASQAN OPPOZISIYa

ÚLTTYQ MÝDDEGE QARSYLYGhYN KÓRSETTI...

Qazir Qazaq tiline qaray jasalghan әr qadamdy quana qarsy aluymyz kerek. Qanday da sheneunik ne sayasatker, ne kez-kelgen úiym men jeke azamat bolsyn, qazaqsha sóileuge tyryssa, qazaq mýddesine bolyssa, qaqpaylamay, qoldau kerek. «Aq jol»  naqty qadam jasauda.  Partiyalardyng ishinde birinshi bolyp memlekettik tilding rólin ósiru turaly jәne Ýndeudi  tolyq qoldaytyny jóninde Prezidium Mәlimdemesin jariyalady. «Aq jol» sózden iske kóshti. Azat  Peruashev sózinde túratyn isting adamy, isker sayasatker ekenin kórsetude. Au, qaptaghan mәdeniyet pen óner ókilderinin, ziyalylardyn, qazaq tilimen nan tauyp otyrghan qazaq jazushylarynyn, jurnalisterinin, keybir qazaq basylymdary bas redaktorlarynyng  ózi qashyp otyrghan joq pa, Ýndeuge ýn qatudan jәne qol qongdan...  «Ruhaniyat» partiyasy basshysy Serikjan Mәmbetәliyn Ýndeuge qol qoyghanyn jәne sayasattaghy әriptes aghalary sekildi tayyp ketpeytinin  ayqyn mәlimdedi. Biylik partiyasy «Núr Otanda» últtyq mýddege kelgende ýn joq nemese әdettegidey qarsy shyghady.  «Azat» partiyasynyng jetekshileri jetekke de erer emes.. keri tartuda... Bolat - Jarmahannyng Konstitusiyanyng 7 babynyng 2-shi tarmaghyn alyp tastaugha qarsy bolyp, qoyghan qoldarynan tayqyp ketui  olardyng shyn bet-beynelerin kórsetedi.  «Azat» partiyasy Bas hatshysy, ózi aqyn Ámirjan Qosanov memlekettik til mýddesin qorghaghan Ýndeuge qol qoidan bas tartty. Jogharydaghy aty atalghan sayasatkerler sekildi Qazaqstan Kommunistik partiyasynyng tóraghasy Ghaziz Aldamjarovtyn ýndeudegi qolynan tayqyp ketuine  nemese memlekettik til mýddesin sheshetin Konstitusiyalyq bapty ózgertuden at-tonyn ala qashuyna qarap, bayaghy kenestik kommunistik pighyldan alshaqtay qoymaghandar Aldamjarov qana emes ekenine kóz jetkizemiz. Al osy ózderin oppozisiya jetekshileri sanaytyn sayasatkerler men Áblyazovtyng qamqorlyghyndaghy radikal partiyalardyn, basylymdar men internet portaldardyng  biylikting súrqyltayy,  Preziydent kenesshisi Ertisbaevpen «ýndeushilerding antikonstitusiyalyq әreketi» turaly sózderi men oilary bir jerden shyghyp, biylikpen auyz jalasa qaluyn  qalay týsinemiz? Konstitusiyagha reforma jasau kerek dep erteli-kesh jalyqpay aitatyn M.Áblyazov endi nege mәlimdemesinde   memlekettik hәm últtyq mýddeni qorghaytyn Konstitusiyalyq ózgeris jasaugha shaqyrghan Ýndeuge  qarsy «azattyqtar» siyaqty ertisbaevtyng aldyna týsip alyp, shabalana  shabady? Olardyng últtyq mýddege qarsy pighyldary әshkere bolghan sayyn, onsyz da onyp túrmaghan saylaushylar aldyndaghy sayasy rәpetteri qanday bolady?

Mәjilis deputattary  M.Tinikeev, IY.Elekeev, B.Syzdyqova siyaqty óz tiline, últyna qarsylar býkil elge әshkere boluda.  Al V.Nehorosheev,  J.Sýleymenov sekildi deputattar naghyz memleketshil sayasatkerlerge tәn qayrat kórsetude... Tipti, qazaq tildi basylymdardyn  túraqty synyna ilinip jýretin  deputatymyz T.Berdiongharovtyn da beti beri ongharyla bastap, «balabaqshalar men mektepter 100 payyz qazaqsha boluy kerek» dep jatqanda, IY.Elekeevtyn «Aq jol» partiyasynyng Ýndeuge qol qoyghanyna, qazaqtyng jartysy qyrylghan zúlmat asharshylyqqa Kenes Odaghy men kommunisterding kinәli ekendigin   mәlimdeuine qarsy shyghuyn memleket pen últ mýddesine qarsylyq degennen basqa ne deu kerek? Biylik biyshigin kóterse, Konstitusiyagha  birer minutta qalay ózgeris engize salghanyn bilmey qalatyn  Mәjilisting tóraghasy Oral Múhamedjanov endi  memlekettik mýddege kelgende: «Ne nado lezti v Konstitusii!» dep qalypty...  Alda, bayghús-ay degendi...  osy bizding deputattargha qarap aitqan ghoy deymin atam qazaq... Al «erkekter kóp әiel alsa, men de kóp baygha tiyemin» dep parlamentte mәlimdegen (bilip qoyynyzdar, bizde osynday da deputattar bar), eki qoly aldyna syimaghasyn «Eki júldyzda» erbendep әndetip jýretin Baqyt Syzdyqovagha sóz shyghyndaudyng da keregi joq shyghar...

Premier-ministrding orynbasary - Industriya jәne sauda ministri Áset IYsekeshev bastaghan birqatar lauazymdy sheneunikter shet tilin - Resey tilin qoldau arqyly  óz tiline - memlekettik til mýddesine qarsy shyghuda.  Tarazynyng bir basyn bassan, ekinshi jaghy jenildeytinin kez-kelgen diplomsyz jandar da  biledi. Ádilet viyse-ministri Dulat Qúsdәuletov:  «Qoghamnyng mýddesi kerek qoy. M.Shahanovtyng mýddesi emes. Qoghamnyng mýddesi bolugha tiyisti. Ia, ol ras qazaq tilin damytu kerek. Biraq, onyng birinshi jolyn tabu kerek» - deydi 7 arnanyng saualyna jauabynda.  Resey tilinde auzymen qús tistegen Qúsdәuletovtyng óz memleketining tilinde shatyp-bútyp ne aitqysy kelgeni týsinbedik...Memlekettik til mýddesi tek Shahanovtyng mýddesi degen soqyr týsinikte jýrip,  sonday jogharyda qyzmet isteu, Ádilet ministrligi basshylyghynda otyryp, әdiletsiz sóz aitu bizding elde ghana bolatyn jaghday, myrzalar.

Keshe ghana danqty әnshilerining qolyn Ýndeuden kórip, qazaqqa bolysqan qadamyna qatty  quanghan qarapayym halyqqa býgin ainyp ketken Biybigýl apayymyz ne deydi? Kenes Odaghynyng әrtisi kenes kezindegi qojayyn tili - orys tilinen airylghysy kelmeytini nelikten?..  Elimizdegi birinshi kommunist Ghaziz Aldamjarovta da,  búrynghy qyzyl kommunister, Mәjiliste qazaq tiline qarsy shyqqan Jarmahan men "últty tólqújattan alyp tastayyq" dep, orys tilining shashbauyn kótergen Bolatta da, qazaq búlbúly atanghan әnshimiz, býginde biylik "búlbúlynyn" әuenine qosylyp,   saray búlbúlyna  aynalyp ketken Biybigýl Tólegenovada da, besikten beli shyqpay jatyp, biylikke jaghympazdyqtan birinshi oryndy bermeytin Qydyrәli  Bolmanda da bayaghy otarlyq ezgiden qalghan qúldyq qúlqyn últtyq ruhqa oryn qaldyrmaghan sekildi...

Al qazaq tili turaly qazaqtardan jaqsy aityp jýrgen G.Beligerdin de jeme-jemge kelgende Ýndeuge qol qoymaghanymen qoymay,  «Qazaq tilin qos qoldap qoldaymyn» degen «Ayqyndaghy» aiqyn pikirinen ainyp ketip, basqasha sayrap otyrghany qalay? Sonda «eki qoldap qoldaudyn»  eki jýzdilikke  jalghasyp ketkeni me búl?..

ÚLTShYL ZIYaLYLARGhA JALA JABUShYLAR - ÚLTQA QARSYLAR!

Ózderin oppozisiyashyldarmyz dep kórsetkisi keletinder el aldynda últtyq mýddege qarsy shyn mәnindegi pighyldary әshkere bolghasyn,  ony qalay býrkemeleu kerektigin әdettegi jolmen aiqyndap alypty... Ózderine qosylmaghandargha qoldanatyn eski әdisteri: «olar biylikting tapsyrmasyn oryndap otyr» degen jala taratudy endi últ ziyalylaryna da qoldanuda. «Til turaly ýndeudi  Shahanov toby  biylikting tapsyrmasyn oryndap,  negizgi kýrdeli mәselelerden, Manghystau múnayshylarynyng ereuili  t.b. oqighalardan el kónilin audaryp alyp ketu ýshin jasap otyr», t.b. neshe týrli ósekterdi soghuda. Tipti, tisi sayasatpen sarghayghan saqa sayasatkerlerding ishinde de ózim habarlasqan keybireuleri  «men osylay oilaymyn» dep, ýndeuge qol qoydan bas tartuda...  Búghan ne dersin? Sonda olar ýshin memlekettik til mýddesi - memleket mýddesi - tútas  últ taghdyry men namysy ekinshi, ýshinshi kezektegi mәsele eken, әiteuir negizgi emes eken...  Ghasyrlar boyy kýtken Tәuelsizdikting eng basty belgilerining  biregeyi - әrkim qaster tútuy tiyis memlekettik til turaly búnday sóz aitqan sayasatkerlerdi, meyli biylikte bolsyn, meyli oppozisiyada bolsyn,  ózge elderde, mysaly Ózbekstanda it qosyp quady...

Qasym Amanjol bastaghan jurnalisterding de maghan  negizgi qoyghan súraqtary osy «biylikting tapsyrmasy»  turaly boldy. Men búghan tanghaldym. Tilim  dep, últym dep shyryldap jýrgen әlemge әigili aqyn Múqtar Shahanov qalay biylikting tapsyrmasyn oryndaydy, eger eng birinshi ol kisige men shyghyp, Ýndeu jayly úsynys jasasam...  «Orys tilindegi eki-ýsh basylymnyng synyna bola Mәdeniyet ministrligi til turaly zang jobasynan negizgi bapty alyp tastady. Biz qayta qostyru ýshin osy kýiip túrghan mәselege ýn qatayyq» dep telefon shaldym. Múqang ózining sharshap jýrgenin aityp, «Onda ózing jaz mәtinin, keyin talqylap, ziyalylargha qol qoydyramyz» dedi.  Osylay bastaldy Ýndeu jariyalau bastamasy. «Jalyn» jurnaly redaksiyasynda el ziyalylary jinalyp, ýndeu mәtini talqylandy. Manyzdy degen  mәseleler qosyldy. Bar bolghany sol. Búl jerde meni «biylik» dep oilamasanyzdar, eshqanday jogharynyng núsqauy bolghan joq dep kepildik bere alamyn.  Eger biylik ózi tapsyrma berse, Ýndeuge Preziydent kenesshisinen bastap, tayly-tayaghyna deyin qarsy shygha ma?  Shahanovtyng ýstinen neshe týrli jala materialdar da qaptap jatqanyn jaqsy bilesizder... Ótirik bolsa da,  qisyn degen bolsayshy? Al bireuding   tapsyrmasyn oryndaytynday  Múqtar Shahanov «Aljasqan» joq...

Keyde maghan oy keledi, osy Múqtar Shahanov bolmasa, qayter edik degen... El kimning artynan erer edi... Bizding bildey sayasatkerler ýshin «keyingi kezektegi mәsele» - tildin, últtyng zaryn aitqan qayratkerlerdi kim bastar edi?.. Búl mening ghana emes, biylikte de jýrgen últshyl sayasatkerlerding de oiy  bolsa kerek... Elding bәri Ertisbaev emes qoy...

Memlekettik tilge qarsy, bir kezdegi qojayyn tildi - orys tilin qoldaushy qúldardy qazir bәri bilip otyr. Kezinde 2004 jyly qazaq tiline qarsy shyqqan deputattardyng (90 payyzy qazaqtar) qara tizimin jariyalap, qoghamda seng qozghaghan «Jas qazaq ýni» gazeti   memlekettik mýddege qarsylardy әr sanynda әshkerelep otyrady. Erteng úrpaqtary «óz tiline de qarsy shyghugha bola ma? Búl elge degen eng ýlken satqyndyq qoy» dep, betterine basu ýshin barlyq qazaqtildi basylymdar solay etetinine senemin.

Memlekettik tilge qarsylar - memleketke qarsylar!  Múnday qúldyq qúlqynmen beyshara bolyp otyrghan bizding memleketten  basqa ózin ózi syilaytyn barlyq elde solay sanalady. Sondyqtan Konstitusiyanyng 7 baby, 2-shi tarmaghyn alyp tastau kerek!

Qúl bolmay, úl bolsan,  Ýndeuge ýn qat,  qol qoy!  25 qyrkýiekte Almatyda ótetin Tәuelsizdigine 20 jyl tolyp otyrghan Qazaq elining  Memlekettik til merekesinen tabyl!

«Jas qazaq ýni» gazeti,

www.qazaquni.kz