Iya, til jýiesi de tura by siyaqty ózining ishki zandaryna sәikes kelmese qisayyp qalady, qabyldamaydy ne syrtqa teuip tastaydy. Múnda basqa týrkilerde búlay eken, europada olay eken − degen uәjder jýrmeydi. Aqang tól әlipbiyin týze bastaghanda jan-jaghyndaghy týrkilerding san ghasyrlyq jazuy qoldanysta bolghan. Tipti qazaq auylynda da sol jazumen oqytatyn mektepter bolghan. Sol kezdegi qazaq oqyghandary sol әlipbiymen bir birine hat jazysyp, gazet-jornal shygharyp túrghan. Aqang óz әlipbiyin týzerde múnyng birin de esepke almady. Qazaq tilining jýiesi ne súraydy, soghan arnap әlipby jasady. Ózimizding búrynghysha oqyghandarymyz bar, ózge týrkiler bar bәri óre týregelip,  Aqana bas saldy. Olar әr últtyng óz tili, soghan say óz últtyq әlipbii bolatyndyghyn týsinbedi. Al Aqang óz әlipbiyimen mektep ashyp gazet shyghardy. Tórt jylda qúran jattap baryp zorgha sauattanatyn bala bar joghy tórt-aq aptada hat tanyp jýre berdi. Aqang qazaq tilining ishki tól zandaryna ghana sýiendi. Al biz әli jaltaq-jaltaq etip, әli óz sýrleuimizge týse almay jatyrmyz.

Álipby zertteuding nәtiyjesinde jasalatyndyghy belgili. Búl iste sayasat óz tizginin tarta túryp ghylymdy tyndauy tiyis. Biz keshe qoghamgha ainalasy bes aidyng ishinde ýsh әlipby úsyndyq. 2017 jyly 11 qyrkýiek parlament núsqasy (digraf). Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 2017 jylghy 26 qazandaghy №569 Jarlygymen bekitilgen (apostrof) ekinshi núsqa. 2018 jyldyng 19 aqpanynda aldynghy shygharghan «Qazaq tili әlipbiyin krillisadan latyn grafikasyna kóshiru turaly» jarlyghyna ózgeris engizdi (akut). Búl ýshinshi núsqa.

Múnda ghylym joq, múnda strategiya da joq. Múnda tek sayasat bar, mәnóbir bar jәne osy esh ghylymy negizi joq әlipbiylerdi, birinen keyin birin ilip alyp jetelep kelgen jauapty adamdar bar. Qoghamdy adastyrghan mine solar.Tilding ishki jýiesi eshkimge baghynbaydy, óz zany bar. O basta sony negizge almaghan song eki jylghy júmysymyz adyra kalyp otyr. Býgin ghalymdargha, til mamandaryna tolyq mýmkindik berilip otyr. «Álipbiyding latyn qarpine kóshiru turaly tarihy sheshimning qabyldanghanyna eki jylgha juyqtady. Biraq qarpimizde әli de olqylyqtar bar. Til mamandary jana әlipbiydi jetildiru kerek. Mәdeniyet jәne sport ministiri A.Rayymqúlovagha tiyisti tapsyrma berdim. Aldymyzda auqymdy júmys túr», dedi Q.Toqaev.

Endi jauapty oryndar osy iske biledi-au degenderdi jinap, keninen talqylaudyng ornyna taghy da sayasy oiyndardy bastap otyr. Keshe emleni de solay ghylymy kópshilikten tyghyp әkep, ýkimetke maqúldatyp, bas gazet «Egemenge» jariyalap jibergen edik. Ony kórgen ghalymdar kóterilip,   birneshe ret qayta talqylap, әlgi maqúldangan joba iske alghysyz bolyp qalghan bolatyn. Auzy kýigen ýrip ishetin edi. Al biz (әlipbiydi biyleushiler) taghy sol jalghan arnagha qayta týsip alyp, algha entelep kelemiz.

Aynalayyndar-au, akutty jamap bereke tappaytynymyz mekteptegi oqushygha da belgili ghoy. Múny eshkimge kórsetpey bekittirelik-aq deyik. Búl әlgi lentasyn qiyp, boldy bitti úmytyp ketetin zauyt emes koy, janadan ashylyp jatqan. Búl erteng júrt aldyna barady. Týrik әlipbiyine negizdelgen tanba basy nýktege toly jobalardy qabyldamay jatqan qogham  akutty  qabylday ma?! Belden basu, bassyzdyq. Neshe ret bekitildi? Erteng ghylymy negizi joq shiyki jobany qogham teriske shygharghanda aitatyn ghylymy uәj de joq. Tek, tapsyryspen jazylghan qoldau maqalalar ghana bar. Erteng búl túghyry bos qúm tóbedey shayylady da ketedi ghoy. Nege asyghamyz, nege menbilemdikke salynamyz? Nege osyghan qatysy barlar men janashyrlardy týgel jinap aqyldaspaymyz. Miym jetpeydi.

Bijomart Qapalbek

Abai.kz