Qazaqstanda ýshinshi halyq sanaghy ótedi
Biyl, 2020 jyly Qazaqstanda ýshinshi retki halyq sanaghy ótedi. Oghan memlekettik budjetten arnayy 8,2 milliard tenge qarjy bólinip otyr. Últtyq ekonomika ministrligining habarlauynsha, kezekti halyq sanaghyn ótkizu barysy eki kezennen túrady. Alghashqysy dayyndyq kezeni. Búl kezeng 2020 jyldyng 1 mausymynan 30 mausymy aralyghynda, al negizgi kezeni – 2020 jyldyng 1 qazanynan 30 qazany aralyghynda ótedi.
Qazaqstan Respublikasy Últtyq ekonomika ministrligi Statistika komiytetining tóraghasy Núrbolat Aydapkelovtyng aituynsha, aldaghy halyq sanaghyn ótkizu merziminde elde uaqytsha sanaq personaly retinde (núsqaushy-baqylaushylar, interviuerler) 32,5 myng adam júmysqa tartylady. Atalghan azamattardy aldaghy uaqytta sanaq júmysyna shaqyru jәne ornalastyru josparlanyp otyrghan kórinedi.
-Jaldanatyn azamattargha qoyylatyn talaptar: 18 jastan asqan Qazaqstan Respublikasynyng azamaty, bastamashyl, jauapty, tez til tabysatyn boluy qajet. Júmys ótili men kәsiby bilimine talaptar qoyylmaydy, planshetpen júmys istey bilui kerek, - dedi komiytet tóraghasy Núrbolat Aydapkelov.
Halyq sanaghyn jýrgizetin uaqytta interviuerde mindetti týrde tómende kórsetilgender boluy talap etiledi:
1. Aumaqtyq statistika organynyng qoly qoyylyp, arnayy móri basylghan, ózining fotosureti bar, tolyq aty-jóni jazylghan, berilgen kýni men qoldanylu merzimi kórsetilgen intervier kuәli bolu kerek.
2. Halyq sanaghynyng simvolikasy bar kók týsti sharf te mindetti.
3. Halyq sanaghynyng simvolikasy bar kók týsti portfeli bolu da asa manyzdy.
Sonymen qatar, túrghyn ýilerge barghan kezde atalghan interviuerlerde halyq sanaghynyng logotiypi bar kuәlik, sómke, sharftyng boluy mindetti bolyp tabylady.
Sanaq personalymen arnauly qyzmet kórsetu sharttary aldyn-ala jasalady.
Sanaq merzimi boyynsha, tolyq kólemde otyz kýnge qyzmet kórsetilse, dayyndyq kezenindegi interviuerine (tirkeushige) kórsetken memlekettik qyzmetteri ýshin 75 743 tenge tóleu josparlanyp otyr.
Sanaq merzimi boyynsha, tolyq kólemde otyz kýnge qyzmet kórsetilgen jaghdayda, negizgi kezeng interviuerine (sanaqtan ótkizushige) kórsetken qyzmetteri ýshin 94 678 tenge tóleu josparlanyp otyr.
Sanaq merzimi boyynsha, tolyq kólemde qyryq bes kýnge qyzmet kórsetilse, dayyndyq jәne negizgi kezenderding núsqaushy-baqylaushysyna kórsetken qyzmetteri ýshin 113 614 tenge tóleu josparlanghan.
Ayta keteyik, osynyng aldyndaghy, 2009 jylghy halyq sanaghy kezinde Qazaqstan halqynyng sany - 16 009 597 (on alty million toghyz myng bes jýz toqsan jeti) adam bolghan. Ár adamgha 2,9 dollar júmsalghan bolatyn. Al, biylghy sanaqta halyq sany 18 684 570 (on segiz million alty jýz seksen tórt myng bes jýz jetpis) adam boluy mýmkin degen boljammen әr adamgha 1,2 dollar júmsau josparlanyp otyr. Sol boyynsha, eseptegende jalpy soma 8,2 milliard tenge bolghan.
Búl bólingen qarjy halyq sanaghyn jýrgizu ýshin planshet jәne kompiuter satyp alugha, kólik alugha jәne shtattan tys qyzmetkerlerding jalaqysyn tóleuge júmsalady. Sonymen qatar kanselyariyalyq tauarlar, moyynoraghysh (sharf) pen portfeli satyp alugha júmsalady eken.
Komiytet tóraghasy Núrbolat Aydapkelovting aituynsha, salystyrmaly týrde kórshiles Resey Federasiyasynda 148,8 million adamgha 60 milliard rubli bólingen. Olarda jan basyna shaqqanda 3,6 dollardan júmsaghan.
Tәuelsiz Qazaqstan tarihynda halyq sanaghy әr on jyl sayyn ótkizilip keledi. Elimizde alghash halyq sanaghy 1999 jyly, odan keyin 2009 jyly jýrgizilgen bolatyn. Alayda 2019 jyly halyq sanaghyna qajetti jabdyqtardyng jәne qújattardyng dayyn bolmauyna baylanysty bir jylgha keyinge shegerilgen bolatyn. Sóitip, halyq sanaghy bily, 2020 jyly ótkeli otyr.
Sóz sonynda on jylda bir ret halyq sanaghyn jýrgizuding manyzdyly turaly aita keteyik. Halyq sanaghyn jýrgizu – óte kýrdeli, óte kóp enbek etudi әri kóp qarjy júmsaudy talap etetin auqymdy shara. Sondyqtan da halyq arasynda sonsha qarjy júmsap, halyq sanaghyn jasaudyng qajeti ne degen súraq tuyndauy mýmkin. Sol ýshin de halyq sanaghynyng manyzy ne degen súraqqa jauap izdep otyrmyz. Negizi halyq sanaghy memleket ýshin mindetti әleumettik, ekonomikalyq, tarihy ýrdis dep baghalaugha bolady. On jylda bir ótetin halyq sanaghy ótken on jylda el ishinde bolghan demografiyalyq ósimmen qatar, ekonomikalyq, mәdeniy-әleumettik jәne ózgede ózgeristerdi saralaugha mýmkindik tughyzady. Halyq sanaghy tek demografiyalyq ahualdy ghana zerttemeydi. Atap aitqanda sanaq kezinde eldegi azamattardyng jalpy dengeyi, el halqynyng densaulyghy, bilimi, túrmys óresi de aiqyndalady.
Tәuelsiz Qazaqstan tarihyndaghy ýshinshi jalpyúlttyq halyq sanaghynyng basty ereksheligi – túnghysh ret sifrly tehnologiya boyynsha innovasiyalyq negizde jýrgizilgeli otyr. Qazaqstan Respublikasy Últtyq ekonomika miynistrining birinshi orynbasary Ruslan Dәlenovting mәlimdeuinshe, osy kezekti sanaq júmysyndaghy negizgi janashyldyq - sanaq jýrgizu júmystaryn tolyq kompiuterlendiru bolyp otyr. Atap aitqanda, arnayy internet-portal ashylady. Azamattar ózderi turaly mәlimetti internet sol portalgha jolday alady. Biraq internet arqyly tirkelu barlyq azamatqa qol jetimdi bolmaghandyqtan ýi-ýidi aralap tirkeu jýiesi de qatar jýredi.
Abai.kz