Kireuke kýz. Súrghylt aspandaghy solghyn kýn dýniyeni quanta almay, sharshaghanday bolyp taudyng arghy jaghyndaghy kýrkesine kirip barady. Ymyrt ýiirilip, ainalagha qaranghylyqtyng qong túmany  jayyla bastasa da sayabaqtan kete almay, uday múnnyng uyzy jýregimdi shanshyp Múqaghaly eskertkishining aldynda oigha shomyp, әli túrmyn. Suyqtyng kórigindey bolyp teriskeyden yzgharly jel soghyp, denem tonghanmen, bayaghydan tanys eski múng meni osy jerge әkelip jipsiz kógendep tastaghanday,  tipti, ornymnan qozghala alar emespin.

Qayta-qayta eskertkishke qarap Múqaghalidyng úly ruhyn týsingim kelip, sezimderimdi qoparyp, oilarymdy aqtaryp, jalqyn sәulening júmbaghyn tappaq bolamyn. Nazarymdy onyng alyp keudesine audarghanymda ghana adamdardyng meyirimin saghynyp, dәuirding tayghaq ótkelinde talay-talay qinalghan aqynnyng taghdyryn týsingendey bolyp, oy múnyna janym qajalyp, kózimnen móldir monshaqtar ýzilip-ýzilip týsti. Nege jylaghanymdy ózim de bilmeymin. Týnning bir uaghynda aita almay jýrgen syrymnyng bәrin sayabaqta otyrghan Múqaghaligha aqtaryp, beynebir Qúday meni taghdyrmen betpe-bet jýzdestirgendey, aqynnyng ólenderin ishimnen kýbirlep oqyp, jýregimdegi shemen bolyp qatyp qalghan sherimdi tarqattym.

Qúryp ketpey, jer basyp túrghanynda

Qalay ghana jagharsyng búl qauymgha?

Talay ret moynyma arqan salyp,

Talay ret shaq qaldym jyndanugha.

Kireuke kýz. Súrghylt aspandaghy solghyn kýn dýniyeni quanta almay, sharshaghanday bolyp taudyng arghy jaghyndaghy kýrkesine kirip barady. Ymyrt ýiirilip, ainalagha qaranghylyqtyng qong túmany  jayyla bastasa da sayabaqtan kete almay, uday múnnyng uyzy jýregimdi shanshyp Múqaghaly eskertkishining aldynda oigha shomyp, әli túrmyn. Suyqtyng kórigindey bolyp teriskeyden yzgharly jel soghyp, denem tonghanmen, bayaghydan tanys eski múng meni osy jerge әkelip jipsiz kógendep tastaghanday,  tipti, ornymnan qozghala alar emespin.

Qayta-qayta eskertkishke qarap Múqaghalidyng úly ruhyn týsingim kelip, sezimderimdi qoparyp, oilarymdy aqtaryp, jalqyn sәulening júmbaghyn tappaq bolamyn. Nazarymdy onyng alyp keudesine audarghanymda ghana adamdardyng meyirimin saghynyp, dәuirding tayghaq ótkelinde talay-talay qinalghan aqynnyng taghdyryn týsingendey bolyp, oy múnyna janym qajalyp, kózimnen móldir monshaqtar ýzilip-ýzilip týsti. Nege jylaghanymdy ózim de bilmeymin. Týnning bir uaghynda aita almay jýrgen syrymnyng bәrin sayabaqta otyrghan Múqaghaligha aqtaryp, beynebir Qúday meni taghdyrmen betpe-bet jýzdestirgendey, aqynnyng ólenderin ishimnen kýbirlep oqyp, jýregimdegi shemen bolyp qatyp qalghan sherimdi tarqattym.

Qúryp ketpey, jer basyp túrghanynda

Qalay ghana jagharsyng búl qauymgha?

Talay ret moynyma arqan salyp,

Talay ret shaq qaldym jyndanugha.

Bile túra birisi bilmegendey,

Teris qarap ketedi, tilge kelmey.

Jabyla kep jarmasyp oljalaydy,

Jaudan týsken týieni jýndegendey.

Al, Múqaghaliy... Joq, ol men týgil, emeshegi ýzilip, emirenip sýigen myna ómirge de mýlde nazar audarmay, sol bayaghy múnayghan qalpynda maghan beymәlim basqa әlemning múnaryna batyp barady. Onyng ruhy tynyshtaldy ma? Bilmeymin. Álde, saghym baqytty quyp, ýmit-shoqqa kóbelektey kýigende qayta-qayta ony búralangha salghan ómirge, anasynday júbata almaghan taghdyryna әli ókpeli me? Bilmeymin... Jylanday jiyrylyp, jaqsylyqtyng qaldyghyn da qimaghan tajal taghdyrmen ómirding búrqasynynda betpe-bet kezdeskende de aqyn oghan baghynbay, noqtasyn basyna salghyzbay sýiregen joq pa edi!

Habar joq saghan ketken elshilerden,

Ey, taghdyr!

Sóileseyik, kelshi bermen.

Qanshama soqpaqtargha bastasang da,

Senimen sóilesudi ersi kórmen.

Bilesing be?

Men saghan baghynbaymyn!

Bar ma taghy beretin zaryn, qayghyn?!

Kóldenendep jolymda tau bop túrsan,

Men -múnartqan basynda saghymdaymyn!

Sondyqtan da jiber dep jalynbaymyn.

Kózimnen taghy da ystyq-ystyq jas tamdy.  Ne boldy saghan?  Nege qayta-qayta әldeneni oilap, qamyghyp, jylauyq aspanday kóz jasyndy sygha beresin, janarym? Ómirinde bir ret te kórmegen adamyng ýshin nege sonshama egilip, kýizelesing janym?

O, ghalamat! Dәl osy sәtte ghana úzaq jyldar boyy kilti tabylmay jýrgen oiymnyng qúlpy ashylyp, bala kýnimnen beri menimen bir besikte terbelip kele jatqan aqyn poeziyasyn nege sonshalyqty qatty sýietinimning syryn týsingendey boldym.

O, Múqaghali! Men sening otty jyrlaryndy oqyghanymda bolmyspen betpe-bet jolyghyp, ózimning taghdyrymmen  sóileskendey qapalanady ekenmin. Getening Faustyndaghy Jer ruhynyng «Sen ózing tanymaqshy ruhpen tenesesin» dep aitatynynday, shyndyghynda men saghan qúrmet kórsetu ýshin ghana emes, ózimning ruhymdy tanu ýshin eskertkishinning aldyna kelip túr ekenmin. Men sening taghdyryna qarap, ózimning qayghymdy kóredi ekenmin. Men әkemning alaqanynday meyirimdi saghynghanda kónilim jabyrqap, kózim jasaurap sening jyrlaryndaghy adamgershilikting sәulesin izdeydi ekenmin.

Janyng ashyp,

Jarylqama,

Jarylqama, qymbattym.

Jan auyryp baratqasyn

Jasyra almay til qattym.

Barsa kelmes saparynda týsim qashyp, týn qattym

Bir nәrsemdi joghalttym da,

Bir nәrsemdi úrlattym.

San soqpaqty saparymda

Myqtymyn ghoy deushi edim.

Biyiktikting barlyghyn da boyymmenen ólshedim.

Jarylqama!

Berme maghan jauyzdyqtyng semserin,

Meyirim ber, múnayghanda jasyng sýrtem men sening

Oypyrmay! Kózi tirisinde osy alyp keudening astyndaghy lýpildegen júdyryqtay ghana  jýrek  Arqanyng aqtýtek boranynda adasqan sәbiydey jaurap, adamdardyng meyirimin,  jan  jyluyn saghynyp qanshama ret mandayy tasqa soghylyp jylady desenizshi. Qaqaghan qystyng sarshúnaq ayazynda da, qardyng suy kólderge qúiyp dýrkiregen kóktemde de, jer jipsip, jauqazyn gýl qyrlardy qúlpyrtqan jazda da, japyraghy sarghayyp,  kilemderi tozghan kýzde de qapyda qan qúsqan aqyn jýregi sol meyirimdi anasynyng qúshaghyn ansaghan sәbiydey saghyndy emes pe.

Meyirim ber,

Meyirim ber, jýregimdi tas qylma,

Ýidegi Ana meyirin ber týzde jortqan qasqyrgha.

..Senesing be, sezesing be?..

Sening ýshin bas qúrban,

Estilmegen әninmin men alty qyrdyng astynan.

Bir nәrsemdi joghalttym men,

Bir nәrsemdi úrlattym...

Sony izdedim,

Aydyn kólding aqqularyn shulattym,

Barsa kelmes saparynda týsim qashyp, týn qattym.

Meyirim ber, Meyirim ber...

Saghan keldim, qymbattym.

Qanshama ret osy alyp keudening astyndaghy altyn jýrek dýrsildep, qaytqan qazday qonyr tóbesine qonyp, Maghjandardan song ómir kósep tastaghan kәusarday sezimdi izdep, tynyshtyq tappay alasúrdy. Dýniyeden týnilip, dәtke quat taba almay, qanshama ret ghaziz jýrek janyn ayamaghan jaularyna tistenip, ólenining dauysyn, doly ýnine qayrady. Emhananyng keruetine tanylyp jatqanda da jýregi jaralanghan taudyng jabayy taghysy, jany jylap adamdardyng meyirimin zarygha kýtti.

HHH

Dýnie týn qúshaghynda maujyraghan sayyn kýn suytyp, jel terbegen aghashtyng basyndaghy sarghayyp, mezgil tozdyrghan japyraqtar, kóbelektey úshyp, sonau biyikten jerge qúlap barady. Kóshening shamdary әli sóngen joq.  Bәri bayaghyday bolghanymen, kýn batysymen sayabyrsyp, sabasyna týsetin búrynghy tynyshtyq izim-qayym joghalghan. Arly-berli zyryldaghan kólikter tolastar emes. Kónilimde basylmaytyn alang bar. Nening alany? Týsinbeymin. Kónilime qonaqtaghan beymaza alannan qútylu ýshin, janyma úyalap alghan әdemi múnnan aiyrylghym kelmey, Múqaghaly eskertkishining aldynda әli otyrmyn.

Jyrlasam ba eken, jylasam ba eken, bilmeymin,

Aldymda túrghan adamdy mynau kim deymin?!

Aldymda mening adasyp ketken arman túr,

Jylytsam ba eken, júbatsam ba eken, bilmeymin?!

Aldymda mening adasyp ketken túr arman,

Ayyru qiyn beynesin súrghylt múnardan,

Jetilmey jatyp jemisin múnyng kim alghan?

Aldymda mening aghash túr kóktey quarghan.

Osydan on shaqty jyl búryn «Qazaq әdebiyeti» gazetinde synshy Ámirhan Mendekening «Jalghyzdyq, seni qayteyin?» dep atalatyn bir әdemi essesining jaryq kórgeni esime týsti. Terennen tolghanyp jazghan synshynyng maqalasynda  jalghyzdyqtyng zaryn tartqan Abay, Múhtarlarmen qatar adamdardyng meyirimine zәru bolyp ótken Múqaghalidyng ayanyshty taghdyry turaly da әngime qozghalghan-túghyn.

Rasymdy aitsam, shyn kónilmen jazylghan synshynyng maqalasynan song zamandastary tarapynan Múqaghalidyng ruhyn tanugha talpynys jasalatynyn asygha kýtkenmin. Biraq ókinishke qaray synshygha qarsy dau aitushylardyng sózi  Múqaghaly aqyn qoghamnan da, zamandastarynan esh qiyanat kórgen joq, kózi tirisinde jyr jinaqtary ýzilmey jaryq kórip jatty, qarajat jaghynan da tarshylyq kórgeni shamaly... degen synaydaghy mýlde basqa әngimege auyp ketti.

Bir sózben aitqanda kózi tirisinde Múqaghalidyng jaghasy jaylauda bolyp, esh qiyndyq kórmepti. Taghdyrynan tayaq jegen aqynnyng zamandastarynyng meyirimine zәru bolghany da, jalghyzdyqtyng zaryn tartqany da oidan shygharylghan ótirik eken.

Qúdayym-au! Qalaysha biz Múqaghalidyng aruaghynan úyalmay múnday sózderding saumalyn sapyramyz. Úly aqyndy kommunistik partiyanyng da, Jazushylar odaghynyng qatarynan da shygharyp, bala-shaghasymen tentiretip jibergenimiz kýni keshe emes pe edi. Osydan artyq aqyngha qanday qiyanat jasaugha bolady? Aytynyzshy, qanday?

Alayda úzaq jyldan beri meni «nege aqyndy kommunistik partiyanyn, al sodan son  Jazushylar odaghynyng qatarynan shygharyp tastady?» degen súraqtan góri, «nege kezinde ólimge basyn tigip, Maghjannyng aqyndyghyn jýregimen arashalaghan  Jýsipbek Aymauytov syndy Múqaghalidy qorghaytyn bir zamandasy tabylmady?» degen saual kóbirek, әri jii mazalaydy. Nege?

Aqyn shygharmashylyghyn sóz qylghanymyzda bizding bәrimiz de Múqaghaly ómirining osy bir jandy jarasyna tiyip ketuden jýreksinip, ol turaly әngime aitudan qashqalaqtaymyz. Al, shyndyghynda búl tek Múqaghalidyng ghana emes, әli kýnge deyin jazylmay kele jatqan qoghamnyng jarasy ekenin aitpay ketuge bolmaydy. Mine sondyqtan da ghasyrdyng basyndaghy Maghjandar men ghasyrdyng bel ortasyndaghy Múqaghalilardyng kimderden qiyanat kórgeni turaly ashy aqiqat aitylmayynsha, qoghamdaghy osy qylmys әli de, aldaghy uaqytta da jalghasa beredi.

Sosyn, it basyna irkit tógilgen kenqoltyq sovet zamanynyng qalamgerlerdi arqasynan qaghyp, erkeletip jasaghan sharapatynyng aqyngha da tiyip ketkenine bola Múqaghalidy baqytty ghúmyr keshken adamdardyng sanatyna qosugha bola ma?   Joq, bolmaydy.

Ras, aqynnyng jyr jinaqtarynyng bitting qabyghynday bolyp, baspalardan birneshe ret jaryq kórgeni aqiqat. Alayda qatyrma qaghazben shyqqan Múqaghalidyng tandamaly jyr jinaghynyng aqyn ómirden ótken song ghana halyqtyng qolyna tiygenin qalay úmytamyz? Múqaghalidyng talay zamandastary sovettik zamannyng iygiligin artyghymen paydalanyp, tom-tom kitaptaryn ýsti-ýstine shygharyp jatqan mezgilding әdemi óliarasynda úly aqynnyng júrtqa maqtanyp, úyalmay kórsetuge bolatyn bir qalyn  jinaghyn shyghara almaghany, onyng janyna batpady dep oilaysyz ba?  Bala shaghasyn asyray almay birneshe jyl boyy kýizelgen qazaqtyng úly aqynyna  júmys tauyp beru de asa qiyn sharua emes edi ghoy, adam týgil iytine deyin toyynghan sovettik zamanda.

Baqytymyzgha oray múnday әngimelerding bәrining de basyna su qúyatyn Múqaghaly Maqataevtyng úzaq jyldar boyy janyn jegidey jegen múnyn shaghyp Dimash Ahmetúly Qonaevqa jazghanymen, joldanylmay qalghan haty tabyldy. Dýnie salarynan eki jyl búryn jazylghan osy hatty oqy otyryp úly aqynnyng ózegin órtegen múnyn, júmyssyzdyqtan kýizelip, tabanynan tozyp tausylyp, tórt balasyn asyray almay qayghyrghan abzal әkening jan qinalysyn kórip, jýreging qan jylaydy. Múqaghalidyng qanshalyqty auyr azap shekkenin, taghdyrynyng qanshalyqty ayanyshty bolghanyn oqyrman kózine elestetu ýshin qayghyly hattyng key jerlerinen ýzindi keltire ketkendi artyq sanamadyq:

«...Qymbatty Dimash agha! Jogharyda aitqandarymnyng bәri mýlde iz-týzsiz ketken emes. Naqtylay aitsam, mening audanym men újymshar joyylyp, «Sosialistik Qazaqstannan» shygharylyp, qyzym qaytys bolyp, oghan qosa birneshe et jaqyn tughan-tuysqandarymnyng qazasynan keyin kýiinip, bәrinen baz keshtim... Sol tústa men ómirimde týzelmeytin qate jiberdim. Qasaqana ma, joq pa, óziniz tóreshi bolynyz, der kezinde uaqytyly jarna tólemey, SOKP qatarynan ózimnen-ózim shyghyp qaldym. Biyletti Sovet audandyq partiya komiyteti tartyp aldy. Syrghabekova hatshy bolatyn Ol tap bolghan jaghdayda shyghugha jol taba almay tyghyryqqa tireldim. Qalay degende de óz kinәmnan tazaru ýshin shygharmashylyqqa sharq úryp oilandym, tolghandym, izdendim.....

Ókinishke qaray, qanshama ter tógip enbektensem de, búdan on jyl búryn jibergen qatelik esh tynym bermeydi maghan. Keyde tughan әdebiyetke qaraqan basynyng qamyn kýitteytin kóldeneng kók atty kórindim. Sondyqtan qateligim eshqanday jóndelmestey sezinip, únjyrgham týsip, kólenkede qalugha tyrystym, әldekimder meni de kólenkede ústaugha әreket etti. Ne istegen lәzim? Bәrine de darigha aqyn jýrek kinәli. Áytse de barymdy salyp enbektendim. Bәribir jenil emes edi...

Ádette adamnyng kýnesten góri, kólenke jaqtary kózge kóp týsedi. Nәjisting aty nәjis. Ol adamgha, әsirese men siyaqtylargha bir júqsa, juyq arada odan tazaru onaylyqqa soqpaydy. Óz is-әreketterimde adamdargha údayy taupiyqsyz qarap, әsirese iship alghanda imansyzdyqqa boy úryp, kóp qatelikke boy úryppyn. Eshkimdi kýstanalamay, dórekilik tanytpay, beting bar, jýzing bar demey, qara qyldy qaq jarghanday turalyghyn aityppyn. Aqyrynda osy jylghy qantarda Qazaqstan Jazushylar odaghynyng sekretariaty meni KSRO Jazushylar odaghy mýsheliginen shygharyp tyndy, ózime de sol kerek shyghar. Ol ýshin eshkimdi de kinәlamaymyn. Kezinde men Jazushylar odaghynyng apparatynda da, «Júldyz» jurnalynda da qyzmet ettim. Biraq bәribir ózimdi әrqashan basy artyq sezindim. Ol әriptesterimning maghan degen salqyn qarym-qatynasynan sezilip túratyn, mening atyma jamalghan jamanat údayy qanyma singendey.

Qúrmetti Dimash agha! Qazir men bәrinen de týnildim. Joldas-dostardan da, әmpey ymyralastardan da, jaman әdetterden de. Ýide omalyp jaza beremin, jaza beremin. Búlardyng ne әkelerin kim biledi? «Syrym saghan, Otanym» atty jana kitaptyng qoljazbasyn dayyndadym. Eger «Jazushy» baspasy nemese Qazaqstan Jazushylar odaghy 1975 jylghy jospargha engizbey, syzyp tastasa taghdyrym qalay bolady? Eki jyl boldy esh jerde júmys istemeymin, otbasym ýlken, keyuana anam, tórt balam bar, әielim jarty jalaqymen mektepte ústazdyq etip jýr.

Tayau arada mening «Aqqular úiyqtaghanda» atty jana jinaghym jaryq kórdi. Chiliyding úly aqyny Pablo Nerudagha arnaghan poemam jariyalandy. Sóitse de men ertennen kýderimdi ýzbey jazudy jalghastyryp jatyrmyn. Jaqynda ghana «Halqyma hat» degen ólenimdi tәmamdadym.

Ardaqty Dimash agha! Men qyryq eki jasqa tolyp, jan tynyshtyghyn basqa taraptan izdegenimdi týsindim. Ózime-ózim kelip, kinәmdy juyp-shayyp, óz aqymaqtyghymnan joghaltqanymdy qalpyna keltiruge kómektesiniz. Ajal aldynda túrghandaymyn, qútqara kóriniz! Siz qalay sheshseniz, solay bolady.

Izgi iltipatpen M.Maqataev. 17.V.1974 j. («Múqaghaly shygharmalary, kóp tomdyq tolyq jinaghy, V tom, 228 shi bet).

Ayanyshty hat! «Qazir men bәrinen de týnildim.. Ýide omalyp jaza beremin, jaza beremin. Búlardyng ne әkelerin kim biledi?... Eki jyl boldy esh jerde júmys istemeymin, otbasym ýlken, keyuana anam, tórt balam bar, әielim jarty jalaqymen mektepte ústazdyq etip jýr...  Ajal aldynda túrghandaymyn, qútqara kóriniz! Siz qalay sheshseniz, solay bolady». Siyagha emes, qalamyn jýrek qasiretinin  qanyna malyp jazghan qanday auyr sózder.

Hat jazyldy. Biraq sezimnin  dauyly soghyp ótken song «jýregimen qan jylap túryp aitqan» iyesining qolyna tiyse Múqaghalidyng ómirin ózgertui de әbden yqtimal, taghdyrynyng eng qiyn ótkelinde jazylghan, aqynnyng býkil qasireti bayandalghan  múnly hat joldanylmay qaldy. Nelikten?

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»