Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3378 0 pikir 22 Qyrkýiek, 2011 saghat 04:16

Amangeldi Kenshilikúly. Taghdyrmen betpe-bet (Jalghasy)

Múqaghaligha hatty jazghan son, ony jibere salu da onay is bolyp kórindi. Alayda barlyq múnyn qoparyp, jan syryn aqtaryp osy úzaq hatty jaza salysymen aqyn boyyndaghy býkil tәuekelin sarqyp aldy. Jo, joq, tipti olay de emes. Aqiqatynda onyng boyynda basqa bir doly sezimder buyrqanyp oyanyp ketip, taghdyryna baghynghysy   kelmegen sotqar aqyndy onymen eregistirip, qayta tóbelestirip qoydy.

Eger hat jiberilse arystan Múqaghaly qanday jaqsy adam bolsa da biyliktin  ayaghyna jyghylghan, taghdyryna kóngen pende bolyp shyqpay ma. Sodan son  aqynnyn, uaqyttyng auyr synyna tótep bere almay mort synatyn, pendeshilikting tanbasy basylghan  qarapayym tirshilik iyelerinen qanday aiyrmashylyghy bolmaq?

Eger aduyn Múqaghaly ómir-kýreste taghdyrynan onbay jenilse jaulary, әdebiyettegi kýndesteri  mәz bolyp mazaqtap, syqylyqtap, artyn ashyp kýlmey me, sosyn ol jýregindegi bar qazynasynan aiyrylyp, shól dalagha ainalmay ma. Búl Múqaghaly ýshin ólimnen de auyr qasiret bolar edi.

Múqaghaligha hatty jazghan son, ony jibere salu da onay is bolyp kórindi. Alayda barlyq múnyn qoparyp, jan syryn aqtaryp osy úzaq hatty jaza salysymen aqyn boyyndaghy býkil tәuekelin sarqyp aldy. Jo, joq, tipti olay de emes. Aqiqatynda onyng boyynda basqa bir doly sezimder buyrqanyp oyanyp ketip, taghdyryna baghynghysy   kelmegen sotqar aqyndy onymen eregistirip, qayta tóbelestirip qoydy.

Eger hat jiberilse arystan Múqaghaly qanday jaqsy adam bolsa da biyliktin  ayaghyna jyghylghan, taghdyryna kóngen pende bolyp shyqpay ma. Sodan son  aqynnyn, uaqyttyng auyr synyna tótep bere almay mort synatyn, pendeshilikting tanbasy basylghan  qarapayym tirshilik iyelerinen qanday aiyrmashylyghy bolmaq?

Eger aduyn Múqaghaly ómir-kýreste taghdyrynan onbay jenilse jaulary, әdebiyettegi kýndesteri  mәz bolyp mazaqtap, syqylyqtap, artyn ashyp kýlmey me, sosyn ol jýregindegi bar qazynasynan aiyrylyp, shól dalagha ainalmay ma. Búl Múqaghaly ýshin ólimnen de auyr qasiret bolar edi.

Al, sodan song «Sóredegi kermeni kesip ótsem, Maghan әli jetpeydi qúdaydyng da» dep Tәnirine shabalanghan nemese kónuding ornynan qayta aibat shegip «Bilesing be? Men saghan baghynbaymyn! Bar ma taghy beretin zaryn, qayghyn?!»  dep taghdyryna arystanday atylghan  Múqaghaly aqynnyng ójet minezining bolghanyna keler úrpaq qalay senedi? Basqasyn aitpaghanda ataghy tórtkil dýniyege dýrildep túrghan Rasul Ghamzatovty da asa moyyndamay, qúrdasynday qaljyndasyp:

 

Bir óleni - bir elding múrasynday,

Jyr jaza almay jýrmin men Rasulday.

Rasulday...

Baghym da jýr ashylmay,

Qúsbegining qolyndaghy lashynday

-dep ony әzil aralas shyndyghymen qaghytqan Múqaghaly emes pe, búl? Endeshe nege ol Qúday syilaghan talantyna layyq qúrmetti, kóshedegi qayyrshyday halyqtan súrap alugha tiyis? Ólenderining ruhy qazaq poeziyasynyng biyigine kóterilgen uaqytta, ónerdi әielinen, tipti, bala-shaghasynan da artyq sýigen Múqaghaly otbasynyng qamy ýshin de múnday qadamgha barghysy kelmedi. Osylaysha aqyn  múnayyp, jýregin auyrtyp, kózining jasy sorghalap otyryp jazghan ayanyshty hatty tartpasynyng suyrmasyna salyp qoydy.

Tau halqy jyr alyby Rasul Ghamzatovty alaqanyna salyp ayalap,  kókke kóterip, ataghyn aspandatqan uaqytta, odan talanty bir mysqalday da kem emes, ólenderining ruhy Shekspiyr, Bayron, Lermontovtardyng júldyzdarynyng qatarynda jarqyraugha layyq, qazaqtyng úly aqyny Múqaghaly Maqataev bala-shaghasyn asyray almay, júmyssyzdyqtan kýizelip, kóshede qanghyryp qaldy. Ishindegi alay-dýley bolyp soqqan borandy qalay basaryn bilmey, ishkilikke salyndy. Eshkimge keregi bolmaghan Múqaghalidan zamandastary da bezip, at-tonyn ala qashty. Dýniyeden týnilip, kókiregi qayghygha, kózi jasqa tolghan bayghús aqynnyng әurege salyp qoyghan nәlet taghdyryna ókpelep, ashy sudy simirip, sýiegi bayaghyda qurap qalghan Omar Hәiamnyng aruaghyn kýnirentip, múnyn shaqqannan basqa amaly qalmady:

 

Bәribir,

Bizdi ishkish dep jýr ghoy

Ayaulym,

Iship qaytalyq,

Basyna baryp Hәiәmnyn.

Kózemiz maygha,

Kózimiz jasqa kenelip,

Azan salayyq

-Oyanghyn, baba oyanghyn.

Han menen bekten,

Molda men shonjar kýshtiden,

Deydi ghoy Sizdi qiyanat kórip ishti dep.

Oyanghyn, baba,

Otyrayyq bir kәiip qyp.

Bizding sharaptar Sizding maylardan kýshtirek

 

Temirdey tózimdi bolsang da tajal taghdyrmen taytalassang ol seni qamyrday iylep, tabanynyng astyna salyp, taptap tastaydy.  Al, betpe-bet kelgende taghdyryna baghynghysy kelmey, azuyn kórsetip onymen tiresken, jany qauyzyn jana ashqan gýldey nәzik Múqaghaliday aqyngha jýz ese qiyn. Ómirde aldyna úly maqsat qoyyp, soghan jetu ýshin moyymay, barlyq qiyndyqtargha tózip, kezdesetin kedergilerdi sabyrlyqpen jenip, sonyna deyin kýresetin adamdar bar. Biraq amal qansha?  Múqaghaly onday adamdardyng sanatynan emes-tin.  Ol kýresker bolghan joq.  Dýrdiyip, taghdyryna, keyde tipti Qúdaygha qúr bosqa kijingeni bolmasa, shyndyghynda ol sol taghdyr men Qúdaydyng bir tamshy meyirimine zәru qorghansyz adam edi.

Alayda taghdyr ony botaday bozdatyp, zar jylatqanymen, Qúday aqyndy  eshqashan tastap ketken emes. Múqaghaly zarlaghanda onyng jýreginde ómir sýrgen Qúday da oghan qosylyp, aqynmen birge jylady. Sýiikti qúlynyng tilegin oryndap, ony aqyn etip jaratyp qana qoymay, oghan naghyz aqyndyq taghdyrdy syilaghan da Qúday bolatyn.  Ómirining qiyn sәtterinde aqyn adamdardan emes,  aspangha qarap Alladan qoldau súrap, jalbaryndy.

 

Ya, Allam!

Jaratushy jalghyz iyem.

Medet ber, japandaghy jalghyz ýy em!

Hal súrar, jәy týsiner bir pende joq.

Jýrek jýn, oiym opat, jandy jýiem.

Áriyne aqyn proletariattyng kósemderi turaly da poema jazdy. Biraq ol poemalary oqushy kókiregine terendep dary almady. Aragidik aqyn shygharmashylyghy әngime bolghanda, osy bir derek mysalgha keltirilip,  Múqaghaly poeziyasynyng keyinnen qalyptasqandyghy haqynda qate pikir aitylyp jýr. Shyndyghynda búl mýlde olay emes. Aqiqatynda Múqaghalidyng jýreginde poeziyamen birge imandylyqtyng núryna shomylghan Allanyng súlu sәulesi ómir sýrdi.   Sol ghajayyp sәulening qalauynan basqa dýniyeni  jyrlau aqyn tabighatyna jat qúbylys edi. Mine sondyqtan da proletariat kósemderi turaly taqyryp Múqaghalidyng stihiyasy emes-tin.

Al, endi sol jyldardaghy súm ajal sýiikti qyzynan aiyryp, aqyndy taghdyr zar eniretken mezgildegi Múqaghalidyng jýregin jaryp shyqqan jyrlaryn oqyp kórinizshi, Bethovenning úly muzykasy «Kóz jasy melodiyasyn» tyndaghanday eljirep, eriksizden kózinizge móldir monshaqtar ýiiriledi. Jәne sýiikti qyzyna arnalghan bes ólenning әr qaysysy qanday ýlbiregen nәzik sezimmen, tanghy shyqtay móldir mahabbatpen jazylghan desenizshi. Ár ólennen  Múqaghalidyng borandy jyldaryndaghy sýiikti qyzyn saghynghan shaqtaghy әr týrli jaghdaydaghy kónil-kýiining qayghyly muzykasyn tyndaghanday bolasyn.

Bayqaysyng ba, kónilindi erekshe tolqytatyn Múqaghalidyng búl taghdyrly  bes óleni men  úly kompozitor Bethovenning «Kóz jasy melodiyasynyn» arasynda kózge kórinbeytin jibek sәuledey baylanysqan bir әdemi ýndestik bar. Uaqyt tauyp sen  de bir mezgil osy bes bәiitti Bethovenning ghajayyp melodiyasyn tyndap otyryp, oqyp kórshi.

«Kóz jasy melodiyasy» kónilinde payda bolghan óksikti oigha salatyn muzykadan bastalady. Sosyn kenetten kózden tamghan jasty eske týsiretin múnly әuen jýregindi shymshyp qoya beredi. Ghayyptan payda bolghan qayghyly әuenning yrghaghynan, janardan syrghanap týsken ol móldir monshaqtyng qasiretting jasy ekenin týsingendey bolasyn.  Biraq sәbiyding kirshiksiz jýregendey taza jasta, kenetten basyna ornay qalghan qayghygha әli asa ilanbaytyn senimsizdik bar siyaqty.

Birte-birte Bethovenning muzykasy sharyqtap, janardan ýzilgen gauhar tamshylardyng ýdey týskenin bayqatady. Iya, kózden syrtyldap týsken gauhar tamshylar, jýrektegi qayghynyng otyn onan sayyn qozdyryp, ýdep barady. Endi әuenning tylsym qúdireti basyndy saghymdaghan qayghy múnarynyng seniki ekenine anyq kózindi jetkizgendey bolady. Sol sәtte әuen sharyqtap, toqtay almay jylaghan kónil-kýiding kórinisi kóz aldyna elesteydi.

Sodan song muzykanyng siqyrly әueni endi ol móldir monshaqtardyng kózinnen emes, jýreginnen tamshylap túrghanyn sezdirtkendey әserding besigine  bóleydi. Bir uaqytta kóz jasy tógilip qana qoymay, ózin jylatqan qasiretpen syrlasa bastaydy. Aqyr sonynda  qasiretke malshynghan sening býkil janyng kóz jasyna ainalyp ketkendey kýige týsedi.

Endi Múqaghaligha keleyik. Oqyp kóriniz. Qyzy qaza taba salysymen oghan arnap jazylghan Múqaghalidyng alghashqy bәiitinde,  әli sol qayghynyng rastyghyna ilanghysy kelmeytin aqyn jýregining senimsizdigi anyq bayqalady. Múqaghaligha qyzy әli ólmegendey, ókpelep uaqytsha bir jaqqa ketip qalghanday bolyp kórinedi. Rasynda da jer gýlin, kók núryn tókken arayly kóktemde kelgen sýiikti qyzynnan bir kýnde aiyrylyp qalghanyna qalay senuge bolady? Búl aqyn janarynyn  qarashyghynan syrghanap týsken alghashqy tamshysy, jýregining alghashqy kýrsinisi

 

Sol ómirge nesine ókpeledi?!

Al ómir ony syrtqa teppep edi.

Qayghyrmaymyn, jyrym ghoy jazylmaghan.

Kýrsintkeni bolmasa tekke meni

 

Óleng 1962 jyldyng 14 qarashasynda jazylypty. Endi bir kýn óte salysymen, yaghni, sol jyldyng 15 qarashasynda aqyn jýreginen tughan jyrdy oqyghanda, qas-qaghym sәtting ishinde sol qayghynyng ornynyng tym terendep ketkenin kóresin. Tarqaudyng ornyna qayghynyng búlty odan beter qonglanyp, jaranyng orny onan sayyn syzday týsip, jýrekti kemirip, jandy auyrtyp barady. Ne istegen lәzim?

Qyzy týsine engen song bayghús aqyn jýregining baqshasyndaghy balbyrap pisip túrghan jýzimin tajal taghdyrdyng júlyp әketkenine kózi jetti. Moynyna asylyp oinaghan tәtti qylyqtaryn esine alghan Múqaghaly endi sýiikti qyzynyng ruhyn sәbiylik sózdermen әldiylep, júbatpaqshy. Jana ghana tili shygha bastaghan beykýnә sәbiyding uilindey әliydede, abaysyzda órtenip ketip, qayghynyng qara ormanyna ainalyp, jaralanghan aqynnyn  janyn syzdatqan qanshama qasireti jatyr.

 

...Týsimde qyzym meni shaqyrady,

Ózenning ar jaghynda otyr, әni..

Ghafu, balam, ghafu et, bara almaymyn,

Men degen - jer betining «aqymaghy»

Men degen -jer betining «aqymaghy»,

Aldymda asqar asu jatyr әli.

Sabyr balam, qay jaqqa qashar deysin

Seni japqan qara jer topyraghy

Qasiretpen ulanghan aqyn jýregin qayghynyng derti shoqtay kýidirip barady. Jyljyp jyldar ótti. Múqaghalidyng qayghysy jazylghan joq. Qaranyzshy, kýni-týni enirey bergen song aqynnyng kóz jasy da tausylyp, endi onyng ghaziz jýregi jylay bastady.

 

Búldanba, jýrek, búldanba!

Jiylyp dosyng túrghanda,

Jiyryp seni  jentekter,

Jymysqy qayghy-múng bar ma,

Búldanba, jýrek, búldanba!

Qyzyghy tayyp, qyzy ólgen,

Jalghyz-aq sen be búl manda?!

Qys qaytyp, jasyl kóktemde,-

Qyzghaldaq óser qyrlarda

Ózin-ózi júbatqysy kelgenimen, ólenning ruhy basyna týsken auyr qayghydan aqyn jýregining qars aiyrylyp, onan sayyn kýnirenip, kýrsinip jylap jatqanyn anghartady. Ne amal isteuge bolady uday múnnyng uyzy ulaghan, sezimtal jýrekke? Qyzyn saghynyp, qayta-qayta keudesin soqqan jýrekting dýrsilin qalay toqtatasyn?  Toqtatu mýmkin be, ony?

 

Qyzym menin,

Gýlim menin,

Ayaulym!

Jatyr molang jotasynday qoyannyn

Qúlpytastyng qúny maghan bes tiyn,

Biraq taspen qalay janshyp qoyarmyn

Joq, mýmkin emes eken. Qayta jyldar ótken sayyn qyzynyng sýiegi jatqan zirat jaqtan esken saghynyshtyng samaly búrynghydan beter kýsheye týsipti. Janyn auyrtqany az bolghanday, endi ol dauyl alasúryp, búrqasyndatyp aqynnyng ishinde soghyp, kónil búlty sógilip, jýrekting jasy nóserge ainaldy.  Jýrektegi nóserdin  alapat ekpini bayghús aqyndy óltirip tynbasa iygi.

 

Qoyman, botam

Keregi ne kók tastyn.

Qysta aq qar, jazda shalghyn shóp bassyn.

Ózing kelgen may aiynda aq nóser,

Aghyl-tegil bizben birge joqtassyn.

Keregi ne kók tastyng

Búlqynyp, jýrekke myqtap baylanghan qayghydan bosana almaghan aqyn jany túnshyghyp barady. Qayghy tenizindegi ýmitting qayyghy qiraghanymen, tógilgen kózding jasy toqtamay o dýniyedegi qyzynyng ruhyn oyatyp, elesin tiriltti. Uday qasiretting múnyn emgen darigha-jýrek te sharshady. Jan tynyshtyghyn izdegen Múqaghaly endi aldamshy elesten qútylghysy kelip, kór azabyna týskendey qinaldy.

 

Qaytsem sening qútylam elesinnen?!

Otyrasyng qasyma kelesing de.

Sen ólgensin, janym-au, men tirimin.

Men tirimin,

Tirimin!

Kóresing be!!!

 

Kóniline úyalap alghan qayghy, býkil bolmysyn biylep, aqynnyng әppaq jýregi uayymnyng ayazynan shytynap ketti.  Uayym men qayghydan tozghan aqynnyn, ishindegi montany kýiinishting sózin syrtqa shygharghannan basqa qolynan ne qayran keledi? Songhy ólennen tipti Múqaghalidyng ólimge moyynúsynyp, ómir shyraghynyng sónuge ainalaghany bayqalay ma, qalay?

 

Kóngen janym jazagha, qazagha da,

Ókpeleme,

Sen endi jazalama.

Shyn bolsa, tabysarmyz ahiyrette,

Ázirshe, janym meni mazalama!..

Qaytesin, «ókinishsiz ómir, qayghysyz qaza joq». Ómir jyljyp óte berdi. Ayaudyng ornyna, tyshqan ústap alghan mysyqtay onyng ómirimen oinaghan jalmauyz taghdyr aqyndy odan beter jylatty. Alda, әli  aqyndy talay ret botaday bozdatatyn taghdyrdyn  sybaghasy dayyn túr.

HHH

«Qanynmen jaz, sonda sen Ruhtyng ne ekenin týsinesin» deydi Fridriyh  Nisshe. Taghdyrdyng noqtasyn basyna salghyzbay sýiregen Múqaghaly ghajayyp jyrlarynyng bәrin qalamyn qanyna malyp otyryp jazdy. Jәne janyn syzdatqan әr ólenining tolghaghy da  auyr boldy.

Taghdyry onsyz da qiyn bolyp jýrgen Múqaghalidy aqyndyq minez búrynghydan da kýrdeli sergeldenge saldy. Ataghyna, lauazymyna, kim ekenine de qaramay bәrimizding de tamaghymyzda jybyrlap túratyn shyndyqty aitqan aqyndy myna qogham qúbyjyqtay kórip, shettetuge tyrysty.

Qanshama kýnder men týnder boyy kóz shyrymyn almay jazylghan jauhar jyrlardyng layyqty baghasy berilmedi. Zamangha  beyimdelip alghan pysyqaylardyng shygharmashylyghy maqtalyp, kitaptary jarqyrap shyghyp jatty. Al, keng dýniyege syimay, ómirding biyik aspanyn izdegen Múqaghaly týzeluding ornyna, taghdyrmen betpe-bet kelgende qayta-qayta eregisip, tirshilikten bir rahat kóre almaghan ghúmyryn tyghyryqqa әkep tirey berdi. Biraq, ol ýshin qoghamdy da, zamandy da, aqynnyng zamandastaryn da kinәlaugha bolmaytyn shyghar.

Lev Tolstoydyng shygharmashylyghyn taldaghan filosof-synshy Lev Shestov («Dýniyeni kýiretushi, әri janartushy qúdiret») orystyng úly jazushysynyng ne sebepten ózin qayta-qayta tyghyryqqa әkep tirey beruining sebebin, úly dýniyeler tughyzu ýshin oghan sol úly azaptardyng da auaday qajet bolghanymen týsindiredi. Endeshe bosanatyn әielge tolghaq  qalay kerek bolsa, ólendi jazbay, onyng bәrin jýreginen tughyzghan Múqaghaligha da tolghaghy auyr azaptar sonshalyqty kerek boldy.  Sol ýshin ol naghyz aqyndyq taghdyrdy tandap, ózin-ózi ayamady. Qinaldy. Qayghyrdy. Jylady.  Qorqudyn, tipti qashudyng ornyna, qasiretting auylyna baryp jatyp aldy. Qayghy-qasiret pen tolghaghy auyr azapty izdenisterde ghana úly óner tuatyndyqtan, aqyn taghdyrynyng basqasha boluy mýmkin de emes edi. Jyldar ótken sayyn ol tolghaqtyn, janyn qinaghan azaby da kýsheye týsti. Dýniye-jalghannan týnilip, ómirining sonyndaghy Farizagha arnap jazghan óleni - Múqaghaly aqynnyng eng tolghaghy auyr jyry.

Aqynnyng búl zarly tolghauyn tebirenbey, janaryndy jasqa shylamay oqu mýmkin emes. Búl ayaghyna kisenin salghyzbay,  nәlet taghdyryna qarsy atylghan qyran aqynnyng ómirining dauylyndaghy - eng songhy, әri eng azapty shayqasy. Aqynnyng búrynghy ólenderinde ómir men ólim bir-birin jene almay arpalysyp kelse,  Farizagha arnaghan jyr bәiitinde ajal shengeline aqynnyng onbay týsip qalghany anyq bayqalady.  Múnda kýiikti oidyng salmaghynan sharshap, bólekshe bir aurugha shaldyqqan aqyn, endi tipti ajaldyng qúshaghynan bosanyp shyghugha talpynbaydy da.  Aqynnyng ómir shyraghy da mayy tausylyp sónuge ainalghan shamday әlsirep barady.

Múqaghalidyng jasy qyryqtyng qyrqasynan asty. Darigha-jýregin ayamay, naghyz aqyndyq ghúmyr keship, úly dýniyeler tughyzsa da, uaqyt óte kele últymyzdyn  asyl qazynasyna  ainalatyn jauhar shygharmalardyng baghasyn biletin halyqty aqyn kórip túrghan joq. Júmyssyzdyqtan da, kónilindegi qayghynyng túmanyn seyiltu  ýshin qayta-qayta uly susyndy júta bergennen de aqyn sharshady. Ýmitting songhy arqany  ýzilip, tiregi  syndy. Keleshegi belgisizdik túmanymen qorshalghan. Qaytpek kerek?  Álde taghdyryna kónip, sabasyna týsip, júrt qatarly ómir sýrse me eken?

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5480