Janarymdy túmanmen túmshaladym,

...Serippesi ýzilip túr sadaghym.

Jigitinen qazaqtyng dos taba almay,

Qyz da bolsan, men saghan múng shaghamyn,

Auyrlar dep oilap pa em múnsha halim...

Salystyrmaly týrde ónerdegi adamdardy ýshke bóluge bolady. Alghashqylary maghynaly eshtene jasamasa da, qybyrlap-jybyrlap, tómende jýrip-aq barlyq tirligin bitiretin bauyrmen jorghalaushylar. Ómirding býkil rahatyn solar kóredi. Ar-úyatyn satyp, tirshilikting qamy ýshin pendeshilikke salynyp, әr kimge bir jaltaqtap ótirik ómir sýredi. Maghynaly eshtene tyndyra almasa da, mansapqa jetip, ataq-danqqa bólenedi. Bәri shetinen pysyq keledi. Tom-tom qylyp, jarqyratyp kitaptaryn shygharady. Maqtalady. Dúrysy - biytin salyp jýrip, ózderin maqtatqyzady. Ónerde jýrgenderding basym bóligin, salmaghy joq, ólgen kýni shygharmashylyghy da ózderimen birge suyq kórge kómiletin, qanaty joq osynday adamdar qúraydy. Olar - darynsyzdar.

Ónerde belgili bir biyiktikke deyin ghana úsha alatyn ýrkerding shoghyrynday ghana top bar. Olar kóp oqyp, kóp izdenedi. Ónerge meylinshe adal bolugha tyrysady.  Jaghympazdyqqa, ekijýzdilikke, kórseqyzarlyqqa salynbay, ondaydan boyyn aulaq ústaydy. Ómirdegi de, ónerdegi de ústanymynan taymaydy. Olar - talanttar.

Janarymdy túmanmen túmshaladym,

...Serippesi ýzilip túr sadaghym.

Jigitinen qazaqtyng dos taba almay,

Qyz da bolsan, men saghan múng shaghamyn,

Auyrlar dep oilap pa em múnsha halim...

Salystyrmaly týrde ónerdegi adamdardy ýshke bóluge bolady. Alghashqylary maghynaly eshtene jasamasa da, qybyrlap-jybyrlap, tómende jýrip-aq barlyq tirligin bitiretin bauyrmen jorghalaushylar. Ómirding býkil rahatyn solar kóredi. Ar-úyatyn satyp, tirshilikting qamy ýshin pendeshilikke salynyp, әr kimge bir jaltaqtap ótirik ómir sýredi. Maghynaly eshtene tyndyra almasa da, mansapqa jetip, ataq-danqqa bólenedi. Bәri shetinen pysyq keledi. Tom-tom qylyp, jarqyratyp kitaptaryn shygharady. Maqtalady. Dúrysy - biytin salyp jýrip, ózderin maqtatqyzady. Ónerde jýrgenderding basym bóligin, salmaghy joq, ólgen kýni shygharmashylyghy da ózderimen birge suyq kórge kómiletin, qanaty joq osynday adamdar qúraydy. Olar - darynsyzdar.

Ónerde belgili bir biyiktikke deyin ghana úsha alatyn ýrkerding shoghyrynday ghana top bar. Olar kóp oqyp, kóp izdenedi. Ónerge meylinshe adal bolugha tyrysady.  Jaghympazdyqqa, ekijýzdilikke, kórseqyzarlyqqa salynbay, ondaydan boyyn aulaq ústaydy. Ómirdegi de, ónerdegi de ústanymynan taymaydy. Olar - talanttar.

Alyp qanaty bar, әr úshqan sayyn tek biyikte samghaytyn, dýniyege siya almay ótetin erekshe jaratylghan adam da keledi ómirge. Ol qoghamdaghy әdiletsizdikke tózbey, taghdyryna baghynbay, onymen kýresip ómir boyy azap shegedi. Ómirding biyik aspanyn izdep alasúryp, jany tynyshtyq tappay qinalady.  Dýniyening býkil ruhany baylyghyn gauhar tastay uystap jýregine jinaydy. Qoghamnyng zandylyghyna baghynghysy kelmey, aghysqa qarsy jýzedi. Shygharmalaryn siyamen emes, qanymen jazady. Ol rabayda, ghasyrda bir tuatyn - úly talant.

Tauday biyik Múqaghaly da - Qúday alyp qanatymen jaratqan sonday úly talant edi. Ádilin aitsaq, osynau biyik aspannyng astynda úshu da aqynnyng qúlashyn keninen janyna azdyq etti. Óitkeni Múqaghalidyng óz ishinde ómir sýrgen úly aspany, dýniyening aspanynan biyik-túghyn. Sondyqtan da úly aqyn, dýniyening aspanyn jaryp shyqqysy kelip, әr úshqan sayyn qayta-qayta baryp oghan alyp qanatymen soghyldy. Ár soghylghan sayyn, aqyn bolyp jaratylghanyna ókinip, qanatynyng qauyrsynyn ondyrmay syndyryp alyp, qatty kýizeldi. Biraq qanaty jazyla salysymen biyik aspanda  ala almaghan óshi barday  qyran-aqyn qaytadan qanatyn jazyp, sol jaqqa  qaray úshty.

 

Aqyn bolyp nesine jaratyldym,

Arasynda qap qoymay qara týnnin,

Qasiyetin sezem dep Ana tildin,

Qauyrsyny qalmady qanatymnyn.

Qu tirlikke qúl bolyp, ayang basyp,

Qúlashymdy jaya almay baratyrmyn

Jauhar jyrlary milliondaghan adamdardyng jýregin jaulaghan   aqynnyng da dәl osynday qasiretti ókinishi bolady eken-au! Kәusarday móldireuge jaratylghan Múqaghalidyng janaryn nege kireuke múnnyng kirbini basty? Oy qabyrghasy sógilip, shabyttyng dariya tolqyny tasyp, boyyna syimaghanda  dauyldargha da, jauyndargha da qaramay, aghyndargha qarsy jýzip, damyldamay, qara nóserding qaghynghanyn da elemey aspangha qaray samghaytyn qyran-aqynnyng shynymen de kýnning qara suyghy tondyrghan torghayday shyryldap, gýldey nәzik әielding janynan pana izdegeni me?

Búl ne sonda? Kirpigine ýmit ildire almay ótken Múqaghalidyng bәrinen de týnilip, mezi etken oilarynan sharshap, aqyr sonynda taghdyrynan jenilgeni me? Joq, olay bolmasa kerek?

Aqyn jenilgen joq.  Taghdyrymen bolatyn aqyrghy shayqasqa shyghu ýshin, ómir maydanynda qanatyndaghy qauyrsynynyng bәri synghan jaraly qyran songhy  kýshin jinap jatyr. Ómirlik bazynasyn aityp bolghan son, ol qaytadan biyikke samghap, búzyp shyqqysy kelip, jaraly qanatymen taghy da dýniyening aspanyna baryp soghylady. Taghdyrymen shayqasyp óluge tәuekel etip, qanaty mayyrylyp, kózi qantalaghan qyran-aqyndy endi eshkim toqtata almaydy.

 

Momyn edim, jaqsy edim, úyang edim,

Attap óttim olardyng qiya belin.

Endi, mine, qauqarsyz qúr ashudy.

Jiya bergim keledi, jiya bergim.

Mandayymnan sipaytyn bir jan bolsa,

Endi qalghan ómirimdi qiyar edim.

 

Zamannyng qonyrauynday keudesi bar aqyngha taghdyrdyng qúlpy bәribir kisenin sala almady. Múqaghalidyng «býlikshil-buntarlyq» búzaqylyghynyng sebebin týsine almaghandar ony tipti aqyl-esinen aiyrylghan jyndylardyng qataryna da qosyp qoyady. Shyndyghynda onyng bәri «búzaqylyq» ta, «jyndylyq», «sotqarlyq» ta emes, Múqaghalidyng aqyndyq minezi bolatyn.

Taghdyrmen betpe-bet kelgende aqyndy talay ret tura joldan taydyryp jibergen de, sonymen qatar ony ónerding biyik shynyna kótergen de sol minez edi. (Jýrek pen midyng qatparynda jasyrynyp jatqan oidyng kenishin izdegen Múqaghalidyng ólenderin ómirsheng etip túrghan da sol minez emes pe. Terenirek ýnilseniz, Múqaghalidyng aqyndyq minezinde tek ashu men yza ghana emes, jýrektegi múzdy mayday eritip jiberetin kýnning shuaghynday jyly lirizm mol. Aqiqatyn aitsaq, jiyrmasynshy ghasyrda tughan basqa esh aqynnyng óleninde de tabighat pen ómir sonshalyqty nәzik lirizmmen jyrlanghan emes.)

Ónerdegi minezining arqasynda tek aspanmen talasqan biyikte ghana úshqan    Múqaghalidyn, jýregin jaryp shyqqan aqberen jyrlary ylghy da qayshylyqta tuyp, aqynnyng janyna bir sәt tynyshtyq bermey, ony ýstin-ýstin qinady. Aqyn ólenderining ruhynan Múqaghalidyng jýreginen tughan әr jyrynyng tolghaghynyng auyr, әri qaterli bolghanyn angharasyn. Farizagha arnaghan óleninde osy erekshelik tym airyqsha seziledi.

 

Bilmeymin, búzyqpyn ba, jyndymyn ba?!

Kep túrady teligim múndy-múngha.

Endi qalghan ómirding qúrdymynda,

Óltirseng de kómbeymin jyrdy qúmgha!

Nól bolady dep aitam, jaltarmaymyn,

Kóbeytseng de qanshama myndy myngha..

 

Dariya tilding aghynymen, aqyn auzymen aitylghan sózding bәrining de aqiqat ekenin moyyndamasqa lajymyz joq. Ónkey nólderge kýiingen aqyndy shegip jatqan azabynan qútqaratyn bir-aq qúdiret bar - Ólim.  Amal qansha, eger jýregining esigin  qaghyp túrghan ajal bolsa, Múqaghaly aqyn odan da shoshymay, Qúday aidap әkelgen qonaghynday qarsy alugha әzir.

Kókireginde ómirge aitylmaghan talay ghashyq әni ketip bara jatqany bolmasa, itke tastaytyn sýiegin de aqyngha qimaghan qu tirshilikte ne qyzyq qaldy?  Qúday auzyna salghanda, kóripkeldikpen ózining esebinde jazghanday qyryqtyng beseuinde, ómirden týnilip ishkilikke salynyp ketken, otty jyrlary milliondaghan adamdardyng jýregin núrlandyrghan Múqaghaly aqyndy ajal jerding azabynan qútqaryp, mәngilikke qúshaghyna aldy.

 

Ózimning esebimde

Men biyl dәl qyryqtyng beseuinde.

Kim biledi..

Endigi qalghan ómir

Neshe jylgha jeterin,

Neshe kýnge?

Úmyt bolyp esebin, eseging de,

Úiyqtap ketsem bolghany tósegimde

Qyryqtyng beseuinde.

Adal edim,

Artynsha «aram» boldym,

Adam edim,

Aqyry «nadan» boldym.

Jiylyp búl jalghannyng jamandyghy

Aqyry maghan qondy.

Jaman boldy.

Aytyndar,

Qaysysyng bar ardaqtaghan.

Tarazygha teng qoyyp, salmaqtaghan?

Basylghan mandayyma qarghys tanba,

Qaraugha jan batpaghan,

Japalaq emespin men jalbaqtaghan,

Qyranmyn eki kózin qan qaptaghan.

Aqyry, bayghús aqyn ólip tyndy. Ony óltirgen kim? Zaman ba, qogham ba, әlde adam ba?  Joq, olardyng eshqaysysy da emes. Aqyndy óltirgen onyng jýreginen tughan ólenderining úshqyny. Uaqyt óte kele sol úshqyn jalyngha ainalyp, otty jyrlarmen qauyshqan aqynnyng jan әlemin órtedi. Qatty qinalghan kýnderde aqyn ishinde janghan ottyng jalynyn sóndire almay, talay ret azapqa týsip, arpalysqan joq pa edi.

 

Aytatyn saghan syrym búl,

Ertenim mening búlynghyr.

Álsirep dymym qúryp jýr.

Adasyp menen ketken be?

Aynalayyn qúlyn-jyr.

Aytatyn saghan syrym búl,

Bastaudyng múzday suymen

Mert bolyp ketsem juyndyr.

Órtengen jandy suyndyr

Biz ylghy da dýniyege keletin úly aqyndardyng qasiretke belshesinen batyp, azap shegip, jaryq dýniyeden jaqsylyq kóre almay ótetinining sebebin ómirding zandylyghymen týsindiruge tyrysamyz. Shyndyghynda múnyng basqa da sebepteri bar.

Úly aqyndardyng myna biz siyaqty qarapayym pendelerden bir ýlken aiyrmashylyghy tabighat ta, tirshilik olardan tys jerde emes, ishinde ómir sýredi. Tabighattyng dýley dauyldary olardyng keudesinde soghyp, ýskirik ayazdary jýregin tondyryp, aptap ystyqtary janyn kýidirip jatady.  Tirshiliktegi әdiletsizdikter, qayghy-qasiretter olardyng ishine týsip ketip, ony ottay jandyrady.

Qazaq poeziyasynyng jarqyraghan kýni Múqaghaly Maqataev aghat basqan qadamdary ýshin halqynan keshirim súraghan bir óleninde, tósindegi tynym bermeytin zattyng jýrek emes, ot ekenin jyrlaghan-túghyn. Aqyngha ghajayyp jyrlardy jazdyrghan da, taghdyryna baghyndyrmay qoyghan da, qayta-qayta azapqa salghan da sol laulaghan ottyng qúdireti bolatyn.

Aqyr sonynda janghangha da kónili kónshimey, myna dýniyeni, Jaryq kýndi bar jan-tәnimen emirenip sýigen Múqaghaly jýregindegi ottyng jalynyna órtenip óldi.

 

Men seni sýigem

Janymmen sýigem, Jaryq Kýn!

Jatsam da sýiem túnghiyghynda tamúqtyn.

Aq sәuleng sening aimalap meni,

Jaryq Kýn,

Túrghan da bolar ýstinde mynau tabyttyn.

Gharyshtan qúighan ghalamgha ortaq shuaghyn,

Sezgemin bilgem,

Men ýshin bir kýn tynaryn.

Tastama meni,

Tastama meni, Shyraghym!

Shuaghyng týssin,

Shóp bolyp, meyli shyghamyn.

Qomaghay kónil qúmartyp ótken әrnege,

Tirlikte, sonau týskemin talay әurege.

Keshken ómir de,

Kórgen baqyt ta - barlyghy,

Jetpeydi eken ghoy,

Bir kýndik sening sәulene.

Bir kýndik sәule..

Bir kýndik jaryq mekenim!

Mәngilik týnek - qapasqa qalay ketemin.

Kelmeydi-au tilim...

Ólgennen súra der edim,

Tiri jandargha,

Ómir degenning ne ekenin.

Ómir degenge,

Tirlikte, sirә, jeter me oi.

Jaryq sәuleden basqanyng bәri beker ghoy.

Beker ghoy bәri,

Beker ghoy bәri -bóten ghoy.

Ómir degening - bir kýndik Sәule eken ghoy!..

 

Ayanyshty ólim! Aqqu jyrdyng qanatyna jazylghan aqynnyng qanshama armany oryndalmay, ishinde ketti. Mine sol ýshin ómirden týk qyzyq kóre almay ótken Múqaghalidyng opasyz taghdyryna qalay ókpeleuge de qaqysy bar.

Aqyn da - adam balasy. Kóngisi kelmegenimen, bәribir ol da barlyq adamdar siyaqty taghdyrdyng jazuymen basyna baqyt qúsynyng qonghanyn armandady. Biraq ylghy da taghdyr Múqaghalidyng ainalasyn qalyng túmanmen qorshap, onyng basyna baqyt qúsyn qonghyzbay qoydy. Alayda myna bizder, onyng jyrlary  jýregimizde izgilikting shyraghyn jaqqan qarapayym oqyrmandary, aqyn poeziyasynyng milliondaghan tabynushylary Múqaghalidy zar jylatqan taghdyrdy, sol ýshin jazghyra alamyz ba? Joq.

Esinizde me, Getening Faustynda aqyn ózining әzәzil taghdyrynan onyng kim ekenin súraghanda ol «men ómir-baqy zúlymdyq jasaghysy kelgenimen, ómir-baqy tek iygilik tughyza beretin qúdiretpin» dep jauap bermeushi me edi. Múqaghalidyng taghdyry onyng jeke ómiri ýshin ghana - tragediya, al qarapayym halyq, yaghny myna bizder ýshin - iygilik. Eger taghdyr aqyndy qinamasa, auyr azaptargha salmasa, zar eniretpese  bizding bәrimizdi de erekshe eljiretip, oqyghanda esimizden tandyryp jibere jazdaytyn  ghajayyp jyrlar Múqaghalidyng jýregin jaryp shyghar ma edi. Jaryq dýniyege Múqaghalidy әkelgen qúday ol tughanda aqyndyq taghdyryn da onymen birge jaratty. Úmytpasanyz, Múqaghalidyng «Besik balaghyndaghy jylan» poemasynda búl kórinis jylannyng simvoldyq belgisimen  әdemi suretteledi.

Qyzylshaqa sәby Múqaghalidy sheshesi úiyqtatyp, besikke bólep, keregege sýiep, jylghadan su alugha ketip qalady.  Ájesi de tezek teruge ketken. Kýluge de, quanugha da múrshasy joq әkesi shóp shauyp jýr. Áldebir uaqytta sheshesining qúlaghyna nәrestesining shyryldaghan ýni estilgendey bolyp,  jýregi su etip, bәrin tastap ýiine qaray jýgiredi. Jýregin ústap ýiine jetse, zatyn bóten shoshyrlyqtay dәnene joq. Sәbii tompiyp, qannen-qapersiz besikte tәtti úiqyda jatyr. Bir uaqytta iyne-múrty tanauyna shanshylghan ala mysyq ýdireyip, besikke qarap byryldap, qoya beredi. Sol kezde ghana anasy tal besikting balaghynda oralyp  jatqan qarashúbar jylandy kóredi. Qapelimde ne isterin bilmey, zәre-qúty qalmaghan anasynyng sәbiyin besikten sheship alugha da dәrmeni bolmay qalady. Dәl osy sәtte ýige әjesi kirip kelip, aqynnyng anasy oghan ymdap besiktegi әbjylandy núsqap kórsetedi. Ájesi bolsa nemeresining tiri qalghanyna kózi jetken son, jylandy qysqashpen ústap alyp, dúshpanynyng auzyna sýt tamyzyp, óltirmey jónine qoya beredi.

Dastandaghy besik balaghyndaghy jylan aqyngha túnghysh ret  jolyqqan taghdyrdyng simvoldyq kórinisi. Eng alghash ol taghdyr aqyngha jylan keypinde jorghalap keldi.

 

Men jatyppyn esen-sau besigimde,

Alda bolyp ajalym, nesibem de.

Tittey-tittey qyryq kýn syghalapty.

Qyryq jamau qúrym ýy tesiginde.

Álde saqtap, perishtem qaqty ma eken?!

Álde qorghap mysyghym jatty ma eken?

Álde mening dúshpanym ózi qorqyp,

Menen kelip qorghanysh tapty ma eken?!

Nege mening ýiime tóte kirdi?!

Besigime nelikten kóterildi?!

Nege meni shaqpady?!

Sezdi me әlde?!

Men ózine jau emes ekenimdi.

 

Qarashúbar jylan qalpyndaghy taghdyr keyin Múqaghaligha adam keypinde jolyghyp,  kezdesken kezde talay ret aqyndy ayamay shaqty. Shyndyghynda taghdyr degenimiz kózge kórinbeytin qúbyjyq emes - dәl ózimiz siyaqty adamdar ghana. Aqynnyng qinalghan sәtinde kómektespegen, ómirine qaraylaspaghan - zamandastary, jýregin jaralaghan -synshylary, mandayynan sipamaghan -dostary, talantyn baghalamaghan, qúrmettemegen, qadirin kesh bilgen - júrty, alaqanyna salyp, ayalay almaghan - qazaqtar.

Ár aqynnyng óz taghdyry bar. Mahambetting basyn kesken -jauyzdar, Abaydy sabaghan - qasiyetsizder, Ahmet, Maghjan, Jýsipbek, Mirjaqyp, Álihandardyng basyn jútqan - jalmauyzdar, kýni keshe ghana Altynbekti óltirgen - opasyzdar... Búl da taghdyrlar.

Betpe-bet kelgende sol taghdyr Múqaghalidy zar jylatty. Degenmen aqynnyng kózining jasyn jauyn qylyp, qayta-qayta botaday bozdatqanymen esh uaqytta da Múqaghaly úly ólendi taghdyrynan ósh aludyng qúralyna ainaldyrghan joq.  Ómirining sonyna deyin ol zamandasy Farizagha arnaghan ólenindegi «óltirseng de kómbeymin jyrdy qúmgha» degen uәdesin búzbaghan Múqaghaly bolyp qaldy. Sózimizge senbeseniz, Múqaghalidyng jyrlaryn oqyp  kóriniz. Aqynnyng shalqar poeziyasynan zamandastaryn qarghap-silep jazghan bir shumaq taba almaysyn.

Qayta kerisinshe, әr kezdeskende aqyn taghdyryn ayap, tandayyna aq qúiyp, jolgha  salyp jiberip otyrdy. Basqasha sózben aitqanda taghdyr aqyndy qyspaqqa salghan sayyn Múqaghalidyng jýreginen búrynghydan da súlu, búrynghydan da keremet, adamgershilikting әdemi sәulesindey jarqyraghan ghajayyp jyrlar tua berdi. Aqyr sonynda aqyn ólgende taghdyrdyng ózi ony joqtap jylady.

Myna dýnie zúlymdyq pen meyirimdilikting bitispeytin maydany. Eki ayaqty pendesin Allanyng týzu jolyna salghysy keletin Qúdaygha qashan da qiyn. Óitkeni ol zúlymdyqqa qarsy alayaqtyq, ekijýzdilik, opasyzdyq, satqyndyq siyaqty onyng qaruymen kýrese almaydy. Onday qarudy qolyna alsa Qúdaydyng ózi zúlymdyqqa ainalady. Úly Jaratushynyng zúlymdyqpen kýresetin jalghyz aq qaruy bar - jýrekting sәulesi. Ol jýreginde sәulesi bar - kemenger. Ol jýreginen imandylyqtyng núry shashyraghan - ghalym. Ol jýregi ot bolyp janghan - aqyn.

Qazaqtyng úly aqyny Múqaghaly Maqataev jýregi ot bolyp janyp, milliondaghan oqyrmandarynyng janyna adamgershilikting shuaghyn shashqan, Qúdaydyng halyqqa syilaghan súlu sәulesi edi. Endeshe dәl osynday Jerding ghajayyp sәulesining mәngilikke sónui qalaysha mýmkin bolmaq? Sene almaymyn, oghan.

Múqaghaly ólgen joq.  Aqiqatynda  Alla-Taghala - kózi tirisinde halyq qadirin bilmegen, adamdar baghalay almaghan, taghdyr ayamaghan  Jerding әdemi sәulesin, barshamyzdyng kózimizdi qyzyqtyryp, jaryq kýndey jarqyratyp, aspangha aparyp jaghyp qoydy.

Sony

«Abay-aqparat»