Keshe Astanada «Qazaqstandaghy etnosayasy manyzdy mәseleler: sarapshylar pikiri» atty dóngelek ýstel ótken eken. Onda QHA tóraghasynyng orynbasary Janseyit Týimebaev Qordaydaghy ahual jayyn sóz etken. Búl turaly QHA resmy saytynda jariya boldy.  Týimebaevtyng aituynsha, Qordaydaghy dýngen etnikalyq tobynyng oqshaulanuyna kórshi elderding yqpaly boluy mýmkin. 

Osyghan deyin QHA ghylymiy-sarapshylyq kenesining sarapshylar toby Qordayda bolyp, aimaqtaghy jaghdaygha әleumettik-ekonomikalyq zertteu jýrgizip qaytqan bolatyn. Týimebaev atalghan zertteu nәtiyjesine sýiene otyryp, etnos ókilderining jergilikti jerde әleumettik-mәdeny oqshaulanu mәseleleri bar ekenin aitty.

Týimebaevtyng aituynsha, әsirese jastardyng jalpyqazaqstandyq әleumettik baghdarlamalargha qatyspauy, demografiyalyq ósimning túraqtylyghyna qaramastan, qalagha nemese basqa da oblystargha kóshi-qonnyng azdyghy búl problemany terendete týsken.

Sonymen qatar, dýngen etnosynyng óz ishinde top-topqa bólinui de bayqalady. Dýngenderding yahshy jәne yaman toptarynyng adamdary bir-birining meshitinde namaz oqymaydy, toy-sadaqalaryna bas súqpaydy. Auyl ishindegi meshitter de «dýngender» men «qazaqtardyn» meshiti dep bólinetin kórinedi.

Sonymen qatar Týimebaev aimaqta «kórshi elderding yqpaly joghary ekenin» aitty. Mәselen, dýngenderding kópshiligi balalaryn Qyrghyzstanda, Qytayda oqytatyn kórinedi. Jәne, Qytaydyn, Reseydin, Qyrghyzstannyng úyaly baylanys operatorlaryn sputniktik tele arnalaryn qarap, Qyrghyzstanda shygharylatyn dýngen tilindegi baspasóz basylymdaryn oqidy eken.
Múny Týimebaev jergilikti biylikting әleumettik salalardy baqylausyz qaldyrghanynan dep atapty.

- Bilim beru, densaulyq saqtau, jer paydalanu, әleumettik, enbek qatynastary, aqparattyq kenistiktegi sheshilmegen mәseleler memlekettik shekarada jabyq etnikalyq qauymdastyqtyng payda boluyna әkelip soqty. Sondyqtan etnikalyq jabyq qauymdastyqtarda әleumettik, túrmystyq, enbek, kriminalidi shiyelenister kóp jaghdayda etnosaralyq sipat alyp ketedi. Kez-kelgen kisi óltiru, zorlau, tóbeles sekildi rezonansty qylmystar etnosaralyq shiyeleniske ot qoiyy mýmkin, - dedi ol.

Sonymen qatar ol etnosaralyq salany basqaruda jýieli problemalardyng bar ekenin de aitty.

- Etnosaralyq qatynastardy retteytin zang joq. QHA turaly Zanda olardyng qyzmetin reglamentteytin shektemeli normalar ghana qarastyrylghan.

QHA Hatshylyghy men «Qoghamdyq kelisim» RMK-ny memlekettik organ bolyp tabylmaydy. Sondyqtan olargha qajetti ókilettikter berilmegen.

Al jergilikti jerlerde etnosaralyq qatynastar jónindegi júmystar qaldyq qaghidaty boyynsha jýrgiziledi. Keybir aimaq әkimderi, QHA tóraghalary bola túra, búl júmystan óz betterinshe qol ýzip ketken, - dedi QHA tóraghasynyng orynbasary.

Týimebaevtyng aituynsha, etnosaralyq qatynastar taqyrybynda ghylymi, analitikalyq, boljau júmystaryn jana dengeyge kóteru qajet. Sonymen qatar, ol etnosayasat mәseleleri jónindegi ghylymy -zertteu institutyn qúru turaly mәsele kýn tәrtibine engizilgenin aitty.

Abai.kz