Júma, 22 Qarasha 2024
3727 0 pikir 29 Aqpan, 2020 saghat 13:57

Ankarada Abay akademiyalyq jyly ashyldy

2020 jylghy 26 aqpanda Ankarada Qazaqstannyng Týrkiyadaghy Elshiligining úiymdastyruymen Abay Qúnanbayúlynyng 175 jyldyq mereytoyyna oray saltanatty is-shara ótti.

Atalmysh shara Ankara Hadjy Bayram Uәly uniyversiytetining qoldauymen әri Qazaqstan Respublikasy Últtyq Akademiyalyq kitaphanasynyng jәne Týrkiya Respublikasynyng Mәdeniyet jәne turizm ministrligi Kórkem óner tobynyng qatysuymen jýzege asyryldy.

Alqaly jiyngha Qazaqstannyng Týrkiyadaghy Elshisi Abzal Saparbekúly, Ankara Hadjy Bayram Uәly uniyversiytetining rektory. prof. Yusuf Tekiyn, Týrki kenesi Bas hatshysynyng orynbasary Ómer Kodjaman, Týrksoy Bas hatshysynyng orynbasary dos. Bilal Chakydjy, Djandarmeriya beybitshilik qorynyng bas diyrektory búrynghy general-mayor Aly Ózkara, Gólbashy munisipaliyteti basshysynyng orynbasary Oghuz Kaghan Tanryverdi, Euraziya Jazushylar odaghynyng basshysy dos. Yakup Ómeroghlu jәne Qazaqstannan kelgen turkolog, foliklortanushy professor Shәkir Ibraev Qazaqstan Últtyq akademiyasynyng kitaphanasy diyrektorynyng orynbasary Núrjan Joldybalinov sonday-aq ghalymdar men ziyaly qauym, Týrkiyada bilim alyp jatqan qazaqstandyq studentter men BAQ ókilderi qatysty. Sonday-aq, Týrkiyadaghy sayasy partiya basshylarynyng atynan qúttyqtau telegrammalary kelip týsti.

Atauly shara bastalmas búryn qadirli qonaqtardy qazaqstandyq studentter «qara jorgha» biyimen qarsy aldy.

Saltanatty shara eki elding әnúrandarymen bastau alyp, Úly Abaydyng siyrek fotosuretteri men suretterin qamtityn kórme jәne aqyn turaly derekti filimdi tamashalaumen jalghasyn tapty. Sonymen qatar әlemning týkpir-týkpirinde jalghasyp kele jatqan Abay shygharmalaryn oqu estafetasy turaly qysqa beynematerial da kórsetildi.

Is-shara uniyversiytettin  Euraziya jәne Týrki әlemin zertteu ortalyghynyng mengerushisi prof. Nadjie Yyldyzdyng alghy sózimen ashyldy. Óz sózinde, prof. N.Yyldyz Abay shygharmalarynyng qazirgi tanda da manyzdylyghyn atap ótti.

Professor úly oishyldyng últty jana ómirge beyimdeluge, janarugha shaqyrghandyghy turaly sóz qozghap, Abaydyng ómir boyy әr týrli salalarda iz qaldyrghandyghyna toqtaldy. Ghalym, Elbasy N.Nazarbaevtyn: «Zaman ózgerse de, әlem ózgerse de, bizding halqymyzdyng Abaygha degen sezimi ózgermeydi, kerisinshe, uaqyt ótken sayyn onyng úlylyghynyng kýshti jaqtary men jana qúpiyalaryn ashady. Abay óz halqymen birge mәngi ómir sýredi jәne ghasyrlar boyy qazaq halqyn biyik shyndargha shaqyrady» degen sózderin mysalgha keltirdi.

Ádebiyet fakulitetining dekany, prof. Suna Timur Aghyldere eki bauyrlas elding ekonomika, әleumettik-mәdeny jәne akademiyalyq salalardaghy yntymaqtastyghynyng qarqyndy damuda ekendigin aita otyryp, múnday is-sharalardyng manyzdylyghyna toqtalyp, barlyq qatysushylargha rizashylyghyn bildirdi.

Is-sharanyng ashylu saltanatynda sóz alghan Ankara Hadjy Bayram Uәly uniyversiytetining rektory, prof. Yusuf Tekin Qazaqstan men Týrkiya arasyndaghy mәdeni-aghartushylyq yntymaqtastyqtyng artuyn tilge tiyek etip, uniyversiytet tarapynan әrdayym osynday is-sharalardy qoldaytyndyghyn basa aitty.

Qazaqstannyng Týrkiyadaghy Elshisi Abzal Saparbekúly alghysózinde Elbasy Núrsúltan Nazarbaev pen Memleket Basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng sózderin arqau ete otyryp, Abaydyn  qazaq halqynyng ruhaniyaty ýshin tarihy túlghalyghy tónireginde sóz órbitti. «Onyng shygharmalarynda últtyq bolmysymyz, ómirimiz, dýniyetanymymyz, minezimiz, tilimiz, dinimiz jәne ruhymyz kórinis tapqan» dep sózin jalghastyrghan Elshi A.Saparbekúly QR Preziydenti Q-J.Toqaevtyng intellektualdyq últ bolu Abaydan bastalady degen oi-pikirleri memleketimizding basty múrat-maqsaty bolyp otyrghanyn jetkizdi. Elshi A.Saparbekúly aghymdaghy jyl boyy Týrkiyanyng basqa da uniyversiytetterining qoldauymen Abay jylyna oray is-sharalar jalghasyn tabatynyna ýmit artty.

Saltanatty jiyn studentter arasynda aqynnyng ómiri men shygharmashylyghyna qatysty bilimpazdar sayysymen jalghasyn tapty. Sayysqa qatysushylar Abay taqyryby boyynsha tanymdyq dengeyin kórsetip, jýldegerler syilyqtarmen marapattaldy. Ayta ketelik, jarysta birinshi bolyp, ozyp shyqqan uniyversiytetting 4-shi kurs studenti Elif Atlygha Qazaqstan sayahaty tury tabystaldy.

Shara barysynda QR Últtyq akademiyalyq kitaphanasy diyrektorynyng orynbasary Núrjan Joldybalinov Abaydyng әdeby jәne mәdeny múrasyna onlayn qol jetkizuge mýmkindik beretin elektrondy kitaphana turaly maghlúmat berip, jiynnyng qúrmetti qonaqtary atauly kitaphananyng túsauyn kesti.

Ankara Hadjy Bayram Uәly Uniyversiyteti Ádebiyet fakuliteti Qazirgi týrki dialektileri men әdebiyetteri bóliminde qazaqstandyq studenttermen qatar bilim alyp jatqan týrkiyalyq jastar da Úly aqynnyng «Qys», «Ásempaz bolma әrnege», «Jasymda ghylym bar dep eskermedim» atty ólenderi men qara sózderin mәnerlep oqyp berdi.

Jiyn barysynda Týrkiya Mәdeniyet jәne turizm ministrligi Ankara Memlekettik Týrki әlemi shygharmashylyq toby konserttik baghdarlamasyn úsynyp, zalgha jinalghan 800-ge juyq kórermen Abaydyng halyq arasynda sýiikti әnderge ainalghan «Kózimning qarasy», «Ayttym sәlem, Qalamqas», «Jelsiz týnde jaryq ai» jәne t.b. әsem әnderin ónerpazdarmen birge shyrqady.

IYgi shara ghylymy konferensiyagha úlasyp, prof. Gýljanat Qúrmanghaliyeva Erdjilasun moderatorlyghynda belgili qazaqstandyq jәne týrkiyalyq ghalymdar prof. Shәkir Ybyraev «Abay ólenderinde әleumettik paradigmalar», prof. Najie Ata Yyldyz «Abay shygharmalarynyng әdeby qyry», prof. Fyrat Purtash «Abay filosofiyasynyng Qazaqstannyng syrtqy sayasatyna әseri», dos. Bekir Týmen Somunjuoghlu «Abay qara sózderindegi bilim men ghylym» atty bayandamalaryn jasady.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1442
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3203
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5194