1989 jyldyng 22 mausymynda Qazaqstan Kommunistik partiyasynyng basshysy bolyp saylanghannan beri el biyligining tizginin uysynan shygharyp kórmegen Núrsúltan Nazarbaevtyng júmysyna qazirgi jastar qanday bagha beredi? Azattyq radiosynyng shaghyn saualnamasy.

1989 jyldyng 22 mausymynda Qazaqstan Kommunistik partiyasynyng basshysy bolyp saylanghannan beri el biyligining tizginin uysynan shygharyp kórmegen Núrsúltan Nazarbaevtyng júmysyna qazirgi jastar qanday bagha beredi? Azattyq radiosynyng shaghyn saualnamasy.

Aqberen Elgezek, jas aqyn:
«Kez kelgen adamnyng damuynyng sharyqtau shegi bolady. Adam oilau qabileti jetetin jerine deyin qyzmet etedi. Sodan keyin jana buyn kelu kerek dep oilaymyn. Mysaly, Reseydi alynyz. Putin jap-jas. Eki ret saylaugha týsip, basqardy. Eger ol әri qaray da otyram, júmys isteymin dese , halyq ta, qogham da týk istey almaytyn edi. Biraq ol ózining sharshaghanyn týsindi. Ol Elisinnen keyingi qoghamdy kóterip aldy. Endi joldy jas Medvedevke berdi. Biraq ol qasynda premier-ministr retinde әli de bolsa kómektesip otyr. Sol siyaqty Suharto siyaqty preziydent eldi bәlenbay jyl basqarghan memleket te bar. Memleket tozudyng aldynda qaldy. Brejnev kezinde: «Kommunizm qayda desek, kommunizmnen ótip ketippiz ghoy» degendi estiytin edik. Óz basym bir adamnyng biylikte úzaq jyl otyruyna qarsymyn».

Ruslan Erbolúly, jas jurnalist:
«Nazarbaevtyng el ýshin sinirgen enbegin joqqa shygharmaymyn, biraq, býgingi tanda sol etken enbekterin jelge úshyryp jatyr.
Mening oiymsha, Nazarbaev tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda asqan qajyrlylyqpen óte kóp júmys istedi. Biraq keyinnen,1999 jyldan bastap otbasyn, ózining tughan-tuystaryn, bala-shaghasyn, kýieu balalaryn memlekettik qyzmetke aralastyruy Nazarbaevtyng eng ýlken qateligi dep oilaymyn. Qatelik bolghanda da, búl býkil memleketting damuyna ýlken kedergi keltirgen qatelik dep aitar edim. Odan keyingi Nazarbaevtyng taghy bir kemshiligi, ózining 10 jyl boyy istegen isine toqmeyilsip, jeke basyn marapattaugha, maqtaugha jol berui. Ol kezinde «Drujba narodov» jurnalynda Qonaevty biylikte úzaq otyrghany ýshin qatty synaghan bolatyn. Ol jaghday men qazirgi jaghdaydy salystyrsaq, elding bәri kýlkimen qaraydy».
Ruslan Erbolúly sonday aq, óz sózine dәlel retinde sayasy instituttardyng qalyptasuy men demokratiyalyq basylymdardyng kóbengine, qoghamdyq úiymdardyng yqpalyna preziydentting barynsha tosqauyl jasauyn da qosa ketedi. Sovetter Odaghyn qúlatqan bayaghy senzuragha qayta oralyp jatqanyna ókinish bildiredi.

Janbolat Mamay, M.Shahanov atyndaghy «Ruh pen Til» klubynyng jetekshisi:
«Nazarbaevtyng biylikte tapjylmastan 20 jyl otyruy elimizde avtoritarly, totalitarly jýiening ornyqqanyna kózimizdi jetkize týsedi. 90 jyldary Nazarbaev biylikke endi kelgen tústa elde demokratiyalyq qozghalystar bola ma degen ýmit boldy. Tәuelsiz basylymdar boldy, óz oiyn ashyq aitatyn sayasatkerler boldy. Mysaly, «Azat», «Jeltoqsan». Biraq uaqyt óte kele múnyng barlyghy qúrdymgha ketti. Sóitip, biz qazir avtoritarly jýieden totalitarly-avtoritarly jýiege qaray syrghyp baramyz».
Janbolat Mamay osynyng nәtiyjesinde qazir Qazaqstandaghy barlyq oqighalar bir adamgha, bir partiyagha baylanyp qaldy dep sózin bylaysha sabaqtaydy.
«Tipti bir dýken ashatyn bolsa, bireuge pәterding kiltin tabystaytyn bolsa, múny preziydentting eren enbegi retinde baghalaydy. Olay bolsa, bizdegi kelensiz oqighalardyng barlyghy da preziydentpen baylanysty boluy kerek. Búl sayasy tapsyryspen bolghan oqighalar. Rahat Áliyevting kitabynda da kóp mәseleler aityldy. 20 jyldyng ishinde birneshe sayasy qayratker qaza tapty. Olardyng ólimining sebepteri әli kýnge deyin ashylghan joq. Qazirgi preziydentting qalyptasqan jaghdaydy sheshuge qauqary jetpeydi. Óitkeni, ol ózi qúrghan jýiening tútqynyna ainalyp otyr. Biraq ol bir-aq manyzdy sheshim shyghara alady. Búl ózining biylikten ketui turaly sheshim».

Núrlan Seydin, jas sayasattanushy:
«Búl mәseleni jan-jaqty qarastyrugha bolady. Oghan baylanysty әrtýrli pikirlerding boluy zandylyq. Biraq, bir anyghy - Nazarbaev basqarghan 20 jyl ishinde Qazaqstan әlem moyyndaghan jetekshi memleketke ainaldy. Qazaqstan әlemde bolyp jatqan ýrdisterge belsene aralasa otyryp, ózin halyqaralyq qauymdastyqtyng belsendi mýshesi retinde tanyta bildi. Mәselen, eldegi túraqtylyqtyng saqtaluyn alynyz, ekonomikalyq kórsetkish boyynsha elding damuyn alynyz, azamattyq qoghamnyng damuyn alynyz - TMD memleketteri arasynda kóshilgeri túr. Búdan da basqa jetken jetistikter tolyp jatyr. Europadaghy memleketter ghasyrlar boyy damydy. Al olarmen salystyrghanda nebәri 20 jyldyng ishinde óte kóp júmys isteldi. Kemshilik izdeseniz, kez kelgen adamnan onay tabugha bolady».

Maqpal MÚQANQYZY

«Azattyq» radiosy 22 mausy 2009 jyl