Tilimizding damuyndaghy ózekti mәseleni termin jayy alyp otyr. Termindi qazaqshalau leksikalyq qordy bayytu ghana emes, eng әueli tilding ghylymy salasyn damytu kórinisi bolyp tabylady. Sol sebepti biz býgin mәdeniyettanushy Serik Erghaly myrzany sózge tarttyq.

-Serik myrza,  aitynyzshy tilding leksikalyq qory qanshalyqty bay bolsa da, onyng termindik jútandyqqa tap boluy zandy qúbylys pa? 

-Terminologiyany damytugha sózderdi "óqlaghynan tizip terminge ainaldyrudyng " qatysy joq. Ol eng әueli sәikes ghylymy salanyng damuyna tәueldi. 

-Basqasha aitqanda...

-Basqasha aitqanda, terminologiya - belgili bir ghylymy oilau jýiesinin  damu nәtiyjesi. Eger de ghylymy salalar qazaq tildi ghalymdarmen qamtylmasa, al olardyng júmysy óz tilindegi ghylymdy damytudy qamtymasa, sol saladaghy terminologiya da toqyraydy. Sondyqtan terminologiya salasyn birjaqty Memterminkommen sheshu mәseleni jartylay jәne jasandy jolmen ghana qarastyru bolmaq. Sayyp kelgende, qazaqtildi terminologiya qazaqtildi sәikes ghylymy salalardyng damuyna birden bir tәueldi obekt, sol salagha sәikes qazaqtildi ghylymy orta nyghaymay, onyng tilin ortasyz damytu jasandylyqqa dushar etip, odan eshtene shyqpaytynyna nazar audaratyn uaqyt keldi. Bizding kәzirgi terminologiyanyng jayy da osymen shamalas ahualdy bastan keship otyrghany jasyryn emes. Terminologiya salasyndaghy mәseleler sheshiluden góri keybir kýrmeuli sipatqa ie bolyp otyrghany da sondyqtan. Búl - bir mәseleden ózge mәselening tuyndap otyrghanynyng aighaghy.

-Sol tuyndaghan myselelerdi naqty sanamalap aityp berseniz...

-Birinshi. Qoghamdyq ortanyng talqylauynda termin men jana úghymdar, sóz tirkesteri men  leksikalyq birlikterding әuesqoylyq formatta qaraluynda. Terminning ózi - eng әueli ghylymy tildik nysan. Endeshe, ony qarastyratyn da, qoldanatyn da, tipti damytatyn da ghylymy subekt boluy kerek edi. Búl mәseleni sheshuden bizding ghylym subektleri alastalghan sekildi enjar nemese olardyng dauysy eskerilmeydi jәne olargha qazaqtildi terminologiyany damytu mindeti tolyq jýktelmegen bolmasa ghylymy lingvistikalyq bastamany algha bastyratyn tetik joqtyqtan osynday haldy keship otyrmyz. Ghylymy kenesterding terminmen ainalysu mýmkindigi men әleueti qarastyrylmaghan. Sodan kelip, búl kýrdeli mәsele ghalymdar men sarapshylardyng emes, qarapayym til janashyrlarynyn, otanshyldardyng oektisine ainalghan.

Óz kezeginde әlgi termin tudyrushy «janashyr top» qazaqtildi termin men neologizmdi qozdatyp, terminologiyany úshqary kórinisterge úryndyruda. Sala mamandarynyng mindetine qol súqqan әuesqoy lingvister men til janashyrlary atalmysh salalyq terminologiyagha paydasynan góri, qoldanymy jaramsyz jasandy «neologizmderdi» balalatyp, zalalyn keltirude. Al, búl jayt atalmysh sala boyynsha bilim negizderin qazaq tilinde oqyp sinirudi auyrlatyp, bilim tútynushy jastardy qazaqtildi bilim kózderinen shoshytumen birge qashyruda. Olar amalsyz týrde orystildi bilim kózderine jýginip, nәtiyjesinde qazaq tilindegi túrmystyq dengeydi mengergen orystildi mamangha ainaluda.

Terminologiyasy әri-sәri JOMdardaghy (jogharghy oqu mekemesi) bilim beretin qazaqtildi bólimder memlekettik tildegi oqulyqtarmen, kerek-jaraqpen qamtylmastan, qazaqtildi studentterdin, aspiranttardyng orys tilinde oquy daghdy men normagha ainalyp, aqyrynda qazaqtildi ghylym tili toqyraudy bastan keshude.

Ekinshi. Qazaq tildi terminologiyany damytu mәseleleri tildik súranystan góri, tildik kembaghaldyqtan (nepolnosennosti) tuyndap jatqanday synayy bar. Mәselen, terminning qazaqshalanuy ghylymy ortanyng súranysynan emes, eng әueli otanshyldyq túrghydan til janashyrlarynyng aralasuynan jappay qazaqsha termindetu qozghalysyn tuyndatyp jiberdi. Búl syrttay qaraghanda, qazaq tilining leksikalyq qoryn bayytushy, tildi tazartushy sipattaghy ýderis bolyp kóringenmen, terminologiya mәselesin qarastyru ghylymy ýderisten tys, mamandanghan negizde emes, qoghamdyq sipatty bolghandyqtan, kerisinshe, tilding leksikalyq qoryn әldebir lingvistikalyq viruspen bylghaytyn, tildik jýieni ydyratatyn jәne til tútynushylaryn jiyrendiretin ahualgha әkelip soghuda.

Uәjimiz jalang bolmasyn, mysal keltireyik. Tilge songhy jyldary zorlap-zombylap kiriktirgen programma, liyder, ryinok («rynok» dep oryssha jazyp jýrgenimizdi moyyndayyq) sózderining balamasy bolyp jýrgen baghdarlama, kóshbasshy, naryq neologemderi arqyly qazaq tili bayydy ma, lingvistikalyq jýiesi nyghaydy ma, sózjasam qabyleti artty ma?! «IYә» deuge asyqpayyq! «Oriyentiyr» úghymyn berip kelgen «baghdar» sózi arqyly qazaq tili «oriyentirovka» úghymyn beretin «baghdarlamadan» qaghylyp qana qoyghan joq, osynday qatardaghy sózderding qazaqsha balamasyn tudyru ýderisi túiyqqa tireldi. Búghan deyin «ayalda» etistiginen «ayaldama» zat esimin tudyru qalyptasqan ýderis bolsa, endi keminde 6-7 salalyq maghynasy bar «programma» sózin bir ghana dәieksiz sózben balamalau tәjiriybesi payda boldy. «Baghdarlama» sózi belgili bir baghytty dóreki týrde betke alu mýmkindigi bolsa, «programma» úghymy naqty tәsilder men mýmkindikter qarastyrylghan qoyylghan maqsatqa, mejege naqty jetu joly bolyp tabylady. Nәtiyjesinde qazaq leksikasyn «tonaytyn» shala terminge tap bolyp otyrmyz.Búghan qosa, tilimizdegi belgili bir obekt (әsker, el, jol) boyynsha basshylyqty bildiretin qolbasshy, elbasshy, jolbasshy sózderinin jasamdary endi belgili bir lektin úshy,toptyng basy degendi bildiretin «liyder» sózine «kóshbasshy» degen jadaghay da jasandy sózdi balau arqyly tәrk etildi; «liyderdin» eshqanday basshylyqqa qatysy joqtyghy eskerilmedi, sóitip, tilding grammatikalyq әleuetine núqsan keltirildi.

-Serik myrza, jana sózder arqyly qazaq tili nyghaydy ma?

-Endi bir mysalgha nazar audarayyq. Birneshe ghasyrlyq tarihy bar «rynochnaya sena» úghymyn berip kelgen naryq sózi zorlyqpen «rynok» úghymynyng balamasy bolyp tanyldy. «Sauda orny» úghymymen birge «tauar ainalymynyng alany» degen úghymdy bere alatyn «rynokqa» odan da «bazar» sózi layyq emes pe edi?! Sóitip, «naryq-rynok» balamasy arqyly tilding talay ghasyrlyq qalyptasqan leksikalyq mazmúnyn tәrkileu jýzege asa bastady. Sayyp kelgende, bir mәseleni sheshuge degen jalang kirisim kelesi bir mәseleni tuyndatatyn týri bar.

Ondap sanalatyn búl nәtiyjeler tilimizge ene bastaghan әlemdik neologemderden ósh alyp jýrgen  Don Kihotty  elestetedi. Múnday kórinisterding astarynda shyn mәninde, bizding tilimizding ishki quatyn kýsheytumen ainalysudan góri, terminologiyalyq әuesqoylyq daghdy oryn alghan, halyqaralyq úghymdar men terminderdi týsinbeuden tuatyn qúrmettemeu  jәne qabylday almau kembaghaldyghy men qazaq leksikasyn damytu jolyndaghy shydamsyzdyq pen salaqtyq jatyr.

Terminologiyamen ainalysatyn tiyanaqty ghylymiy-memlekettik qúrylym joq. Kәzirgi ghylymy sipattan alshaq ýderisti qoldanyp, qazaqsha termin tizimderin bekitumen ainalysatyn Memlekettik terminologiyalyq kommissiyany ghylymy alqagha da, memlekettik qúrylymgha da, tipti, termin mәselesine tiyanaqty aralasatyn qoghamdyq ortagha da jatqyza almaymyz. Bir qyzyghy sol - memterminkom bekitken terminderding mindetti qoldanymdyq qúzyry joq. Onyng ýstinde búl komissiyanyng atauynda «memlekettik» anyqtauysh bolghanmen, termindi memlekettik túrghydan qarastyratyn memlekettik qúrylym emes, sebebi, jylyna anda-sanda jinalyp, qolgha týsken termin jobasyn talqylaytyn búl qúrylym formaty jaghynan qoghamdyq alqagha jatady. Memterminkomnyng termin mәselesin jýieli sheshetindey qauqary da, mýmkindigi de joq. Ghylymy salalyq kenestermen de, qoghamdyq ortamen de tyghyz qatynas ornatylmaghan. Úsynylghan balamalardy aldyn ala taldaytyn, saraptaytyn zerthana joq. Termin jobalaryn jariyaly týrde taldaugha arnalghan zaman talabyna layyq búqaralyq aqparat-jarshy qúraly taghy joq. Nәtiyjesinde qarastyrylghan terminder subektivtik sipattan әrige asa almauda, bekitilgen terminder lingvistikalyq ortanyng seniminen shygha almay, kóbine kýmәn men dau tudyruda.

Jalpy, Memterminkom - Kenestik talap pen totalitarlyq qogham tudyrghan jәne aqparattanu qarqyny bәseng kezenge tәn ótken shaqtyng qúrylymy. Ony zaman men tilding damu talabyna sәikestendirudi oilastyratyn uaqyt keldi. Qysqasy, Memterminkomnyng kәzirgi ahualy qazaq tilining terminologiyasyna ýles qosatynday til talaby men zaman qarqynyna ilesetindey qúrylym bola almay otyrghanyn moyyndau - әldekimderdi jazghyrudan tuyndaghan jayt emes, memlekettik tildegi toqyraghan ghylym tilin  ghylymy ortanyng jandy qatynas qúralyna ainalsa degen ansardan tuyndaghan ortaq uәj.

-Sonymen qazaq terminologiyasyn damytu ýshin ne isteu kerek?

-Bizding payymymyzsha, ol ýshin tómendegidey ústanymdar eskerilgeni jón:

-  termin - ghylymy obekt, biraq jalpygha ortaq tútynym sipaty bar leksikalyq birlik;

-  termin damytu mәselesi - memleketting aralasu mindeti bolyp tabylatyn memlekettik tildi damytu salasy, biraq termin qalyptastyru - tildi qoldanu ýderisindegi qoghamnyng ortaq mindeti.

Atalmysh ústanymdardy eskersek, terminologiyany damytu qúrylymy tómendegishe ózinen ózi tuyndaydy.

Birinshiden, qazaq terminologiyasyn damytu tújyrymdamasy men sәikes normativtik akt qajet.

Ekinshiden, belgili bir ghylymy kenes, tehnologiyalyq újym nemese memlekettik mekeme mýddeli bola túryp, naqty termindi qazaqshalaugha nemese neologemdik súranys jasaytynday algoritm ornyghuy kerek.

Ýshinshiden, belgili bir termindi qazaqshalaugha nemese neologemdik úsynys jasaugha sәikes týrde salalyq ghylymy kenes, tehnologiyalyq újym nemese memlekettik mekemenin,tipti, jekedara sarapshynyng qaqy boluy tiyis.

Tórtinshiden, memlekettik taraptan terminologiyany damytugha baghyttalghan, jana terminder men neologemderdi zerdeleytin ghylymi  terminologiyalyq zerthana (Tilbilim instituty janynda) bolghany jón.

Besinshiden, súranysqa sәikes týsken úsynystardyng talqylamasy jariyalyq sipatta jýrui kerek, ol ýshin arnayy elektrondyq bulleteni (sayt, portal) layyqty qúral bolar edi.

Altynshydan, Terminologiyalyq zerthana men ghylymy kenesterding talqysynan ótip, súryptalghan aqyrghy termindik birlikter sәikes ministrlik (Bilim jәne ghylym) qúzyrymen synaqtyq merzimge qoldanysqa úsynylghany jón.

Jetinshiden, synaqtyq merzimnen ótken terminder ýkimettik terminologiyalyq komissiya qaulysymen bekui tiyis. Bekitilgen terminder barlyq qazaqtildi basylymdar arqyly til tútushylaryna jetkizilip otyrghany maqúl.Dәl osy joba kezinde Estoniyada jýrgizilip, eston tilining terminologiyasy aitarlyqtay algha basyp ketti.

Osylaysha qúrylghan terminologiyalyq ghylymiy-memlekettik-kópshilik qúrylym jalpy til tútynushylary moyyndaytyn jәne bayandy da dәiekti terminologiyany damytyp qana qoymay, búl saladaghy úshqarylyq pen toqyraudy joyady degen oiymyz bar.Áriyne, kez kelgen mәseleni sheshuding tynghylyqty da jýieli joly qarastyrylmayynsha, әrkim óz jolyn úsyna beretini sózsiz, qanday tetik jasalsa da, ol belgili bir qisyn men zandylyqqa negizdelgeni maqúl

Pikirdi jazyp alghan Abai.kz portalynyng tilshisi

Abai.kz