Biyl Alash qayratkeri Maghjan Júmabaev turaly eng alghashqy «Maghjan» filimine 30 jyl tolady. Osyghan oray, filim avtory, birneshe derekti filimning rejisseri Qalila Omarovpen sóilesken edik...

- Qalila agha, sizding derekting filimderinizde Alash taqyryby jii kóteriledi. Búl taqyrypqa qalay keldiniz? Ne sebep boldy?

- Men 1989 jyly әiel taghdyry turaly «Tәushen» degen filim týsirdim. Ol keng kólemde taralyp, kórermenin tapty. Sodan keyin «Qazaqtelefilim» maghan Mәriyam Kәkimjanova turaly kinotuyndy týsiruge tapsyrma berdi.

Mәriyam apanyng taghdyry keremet. Ózi 90-gha kelgen. Ol kisi maghan 100 jyldyq qazaq tarihynyng kuәgerindey kórinedi. Men alghash ret Sәken Seyfulliyn, Beyimbet Mayliyn, Ahmet Baytúrsynovtar turaly sol kisiden estidim. Mәriyam apa solardyng ózine jasaghan jaqsylyqtaryn, Ahandy, Ahmet Baytúrsynovty kórgenin keremet surettep aityp beretin.

Mәriyam apanyng Ahmet Baytúrsynov turaly esteligindegi myna bir epizod әli esimnen ketpeydi: «1935-36 jyldary Almatydaghy Nikoliskiy bazarynyng janynda tuberkulez bolinisasy bar edi. Tanerteng sol jerge baryp kezek alamyz. Skameykalarda oryn joq, týregep túrgham. Bir kezde Ahang keldi. Bayaghy Orynborda kiyip jýrgen frak, kiyimderining bәri tozghany kórinip túr.Qaltasynda gazeti bar. Kelip ol kisi de kezek aldy. Ol Ahannyng «halyq jauy» bolyp sottalyp, sodan el ishine qaytyp oralghan kezi ghoy. Sonda anau otyrghan adamdardyng bireui oryn bermedi, ne amandaspady. Ózim týregep túrmyn.Bas iyzep amandastym. Janymyzdaghy aryqta syldyrlap su aghyp jatyr. Bir kezde qasyma keldi de, aryqtyng jaghasyndaghy ýlken bir qara aghashtyng kesilgen týbirine gazetin tósep, otyrdy».

Men osy estelikti Mәriyam Kәkimjanova turaly «Atameken» filimine kirgizdim. Mәriyam apa sol epizodty aityp jatqanda, kameramen aghashtyng týbindegi tamyrdy, odan song aghyp jatqan aryqty, sosyn janaghy aghashtyng týbirin týsirdim. Sosyn sol kesilgen tamyrly týbirding janyna Maghjannyn, Mirjaqyptyn, Ahmet Baytúrsynovtyng kitaptaryn qoydym. Ol kitaptar salqyn jelmen birte-birte ashylady. Ishindegi suretter kórinedi, basqa kórinedi. Sóitip-sóitip ary qaray jalghasyp kete beredi.

Alash qayratkerleri turaly әngimeni men Mәriyam  apadan estidim, aibyndy, ayauly Alash taqyrybyn maghan alghash úsynghan adam - Mәriyam apa.
Ol kinonyng kórsetilimine Saghat Áshimbaev keldi. Ol kezde Saghat agha televiydeniyening bastyghy ghoy. Studiyanyng diyrektory - Kәrim Tanaev.
Jarty saghattyq kino bitti. Mýlgigen tynyshtyq. Eshkim ýndemeydi. Bir kezde Saghat agha túrdy da: «Ózimiz ghoy, endi. Bar kinә ózimizden ghoy...», - dedi.

- Al, taghdyry qiyn Alash qayratkerlirining ishinde Maghjan turaly filim týsiruinizge ne sebep boldy?

- Bir kýni studiyanyng diyrektory Kәrim Tanaev birneshe qazaq rejisserlaryn shaqyryp aldy. Studiyada biraz jigitter bar-túghyn. Túrash Ibraev degen halyq әrtisi, Aymúhan Qarabalin degen ýlken rejisserymyz, Tilegen Ahmetov, Oralbek Sarbasov, Baltabay Imanbaev jәne men.
Bardyq. Kәrim aghamyzdyng qolynda «Egemen Qazaqstannyn» sol kýngi sanynda shyqqan Alash arystarynyng aqtalghany turaly maqala bar eken. «Endi әrqaysyng bir-bireuin alyp, jaryqqa shygharasyndar» dedi. Sóitip men Maghjan Júmabaevty aldym. Ahmet Baytúrsynovty taghy bir jigit aldy. Mirjaqypty taghy bireui aldy.

Maghjannyng kitabynyng bәrin kәmpeske jasady

Men Maghjannyng kitabyn alyp oqydym. Ólenderi keremet qoy. Taghdyry bar. Sóitip әr jerden derek jinaugha kiristim.

Bizding studiyada Úljan Muslimova degen Maghjannyng nemere inilerining qyzy júmys isteytin. Keyin ol da Júmabaeva dep tegin ózgertti. Ol ózin Maghjannyng qyzymyn deydi, óitkeni Maghjannyng júbayy Zyliha apaydyng qolynda bolatyn. Ol bizde redaktor edi. Mening filimimning ssenariyin sol jazdy.
Al, odan búryn 1989-jyly myna oqigha boldy: Maghjan eng birinshi ret aqtalghannan keyin kitaby shyqty ghoy. Sol kitaptyng qoljazbasyn ómir boyy әieli Zyliha jinap jýrgen.

Zyliha apa: «1937-jyly Maghjandy ústap alyp keterding aldynda, ýide edi. Men pelimen jasap jatyr edim. Ol riza bolyp әngime aityp, qasymda otyrghan. Bir kezde eki adam kelip, sol pelimendi jegizbey alyp ketti ghoy. Sodan keyin Maghjandy tanityndar, Maghjandy ýiine qondyrghandar, Maghjannyng ólenin oqyghandardyng bәrin shetinen ústay berdi. Maghjannyng kitabynyng bәrin kәmpeske jasady. Endi qazaq Maghjandy kórmeytin shyghar dep oiladym», - deydi.

Biraq, ol qolda bar qoljazbalaryn jinap, tósekting astyna, jastyqtyng ishine, matrastyng ishine tyghyp qoyghan ghoy. 1960-jyldary ol qaghazdar mýlde jaramay qalatyn bolghannan keyin, Oljas Sýleymenov, Sәtimjan Sanbaev taghy bir adam ortadan aqsha shygharyp, Múhtar Áuezovting mashinkagha terilgen shygharmalaryna tyghyp, sony ýsh qoljazba etip  kóbeytedi. Ol kezde Oljasty da ÚQK andyp jýrgen kez ghoy.

Sóitip 1989 jyly sol kitapty Zylihanyng qolyna tapsyrdyq. Ol bylay boldy. Jazushylar odaghynyng jogharghy jaqta shygharmashylyq ýii bar. Sonyng aldyna dalagha kreslo, ýstel qoyyp, 90-gha kelgen Zyliha apany әkep otyrghyzdyq. Kamerany qosyp, aldyna mikrofon qoydyq. Sóitip ózi saqtaghan qoljazbasynyng kitap bop shyqqan núsqasyn aragha alpys jylgha juyq uaqyt salyp, qolyna qayta berdik. Zyliha apa kitapty alaqanymen sipady, sýidi, mandayyna tiygizdi, jýregine basty. «Endi ólsem armanym joq. Maghjan qazaghymen qauyshty.Kózim kórdi. Jetkizdim», - dep jylady.

- Maghjan turaly derekterdi qalay jinadynyz?

- Mende Maghjannyng kózin kórgen adamdardyng tizimi túr. Onyng tughan jerinen qaytys bolghan jerine deyingi aralyqta kelini bola ma, basqasy bola ma, qatysy bar adamdardyng tizimin aldym. Sóitip, tughan jerinen bastap, lageride otyrghan jerine deyin izdep bardym. Sol adamdar aitqan derekter boyynsha derekti filimdi týsirip shyqtym ghoy. Sosyn ólenderin oqydym.
Maghjan -  ýsh ret sottalghan adam. 1929-jyly ústalghannan keyin, ol Belomorkanalgha, Medvejiegorsk degen jerge týsedi. Odan 50-60 shaqyrym jerde, Sosnoveskide Mirjaqyp Dulatov boldy. Mirjaqyp Dulatovty әieli Ghaynijamal izdep barghan. Al, Maghjangha Zyliha barghan.

Bauyrjannyng deregine sensek, ol lagerige aidalghan

- Bauyrjan Momyshúly Maghjandy kórgenin aitqan estelik bar desedi. Búl qanshalyqty ras?

- ÚQK-ning múraghatynda Maghjandar atyldy degen qújat bar ghoy. Biraq, men 2010 jyly Bauyrjan Momyshúly turaly filim týsirgende, Bauyrjannyng naghashysymen sóilestim. Ol kisi Tarazdyng janynda Asy degen jerde túrady. Sol naghashysy Baukenmen betpe-bet otyryp sóileskende, Maghjandy soghystan keyin lageride kórdim dep aitypty. Naghashysy aitady: «Baukeng lagerige barghanda, sondaghy bireu myna jaqta sening bir qazaq aqynyng jýr deydi. Baukeng baryp kórse, bushlat kiyip alghan, óni azghan eken. Qashqaqtay beredi. «Jolama, jolama mening qasyma, kýiem júghady» dep aitty deydi. Sosyn Baukeng Maghjannyng ólenderin birinen song birin oqidy. Baukeng - әskery adam, dausy súmdyq qoy. Maghjan túryp qalady. Bir kezde jylap jiberdi deydi. Sonda Maghjan Baukene «Shamang kelse meni elge qaytarshy» depti.

Baukeng - әskery qyzmette jýrgen adam. "Kelesi aptada kelem" dep ózining júmysyna ketip qalady. Kelesi aptada bara almaydy. Bir aidan keyin baryp súrasa, sondaghy adamdar «Ol aqyn su aghyzatyn bórenelerding arasyna qúlap óldi» depti. Sonda Bauyrjannyng aiuynsha, Maghjan 37-jyly atylmaghan. Óitkeni 47-jyldary kórdim dep túr ghoy»...

Demek, Bauyrjannyng deregine sensek, ol lagerige aidalghan. Sol «Maghjan» filimimde Aytjan Butin degen aitady ghoy, ózi atyldy degen qújaty bar, biraq atylmay lagerige ketkender bolghan dep. Maghjandy da sóitip jiberui mýmkin.

Búl jerde kommunistik qoghamnyng shygharmashylyq adamyna, әsirese últ ókiline sonshalyqty qatygezdigin kóruge bolady. Mysaly, patshalyq Resey ózining has jauy Lenindi stiypendiya berip otyryp, Sibirde ústady. Bergen aqshasyn eseptep qarasaq, bir injenerding ailyghymen birdey eken. Ol sonda Nadejda Krupskayany alyp baryp ohoto jasap, kvartira jaldap, kitaptaryn Europadan aldyryp oqyp otyrghan.

Al, endi Sovet ókimeti ózining jauyna istep otyrghany mynanday. Ya tiri ekenin bilmeysin, ya óli ekenin bilmeysin. Sonshalyqty qatygezdik. Mine, aiyrmashylyghy. Ana qogham, Leninge qalay qarady? Lenin myna qoghamgha qalay qarady?

Maghjannyng taghdyrynda eki әiel bar

- Maghjannyng ómirindegi nәzik jandylar turaly ne aitasyz?

- Maghjannyng taghdyrynda eki әiel bar. Bireui biz aitqan - Zyliha. Ekinshisi - Gýlsim Kamalova.

Gýlsim Sankt-Peterburgtegi baylardyng qyzdary oqityn institutta oqyghan. (Smolininskiy institut blagarodnyh deviys). Gýlsim - sol zamanda Aziya ghana emes, Evropadaghy aldynghy qatarly kózi ashyq әielderding biri boldy. Jәne ol birinshi dýniyejýzilik soghysqa «Sestra miloserdiye» bolyp qatysqan ýsh týrik qyzynyng biri.

Onyng Maghjan taghdyryndaghy róli mynau: Maghjan týrmege birinshi ret otyryp kelgennen keyin, 1922-jyldary Petropavlda múghalim bop júmys isteydi. Sonda jýrgende Gýlsimge ghashyq bolady. Maghjannyng mahabbat turaly eng myqty ólenderining bәri Gýlsimge arnalghan.

Gýlsim - túrmystaghy әiel bolsa da, Maghjannyng kózindegi alaudy kórip, sodan ekeui bir-birine ghashyq bolady. Maghjannyng boyyndaghy jastyq jiger, alau, sekseuilding shoghynday mahabbat, әriyne, Gýlsimge nәr boldy. Al, onyng esesine Gýlsim Maghjangha ne berdi?

Ol Maghjandy europalyq mәdeniyetting sol kezdegi jarqyn ókilderimen tanystyrdy. Poeziyada Mereshkovskiy, Andrey Belyy bar, jivopiste Bangoktaryng bar. Yaghni, sol adamdar arqyly aldynghy qatarly mәdeniyetti Maghjangha sinirdi. Keyin Maghjan Moskvagha barghan kezde nege europalyq mәdeniyetke erkin enip ketti? Óitkeni, ortada Gýlsim túr edi. Demek, Gýlsimning qazaq tarihy men ruhaniyaty aldyndaghy enbegi - Maghjangha evropalyq mәdeniyetke jol ashyp berui. Al, europalyq ruhaniyatpen qarulanghan Maghjannyng poeziyasy әlemdik dengeyge bir-aq shyqty!

Áytpese, Sәbit te jazar edi, Ábdildang da jazar edi. Olarda onday mýmkindik bolghan joq. Olardyng Gýlsimderi bolghan joq. Mine, Gýlsim Maghjandy sonday dengeyge kóterdi.

Sodan bir kýni meni Dulat Isabekov shaqyrdy. Ol kisi «Men Maghjan turaly piesa jazyp jatyr edim, eng myqty derek sening kinonda eken. Biraq, kinona kirmey qalghan nelering bar jәne qanday oilaryng bar?» - dep súrady.
Men eki kýn Dulat aghanyng janynda jýrip, Gýlsim turaly osy derekterdi aityp berdim. Sosyn bir jyldan keyin Petropavlda Dulat aghanyng «Óitpese Maghjan bola ma?» degen spektakli qoyyldy. Arnayy baryp kórdim. Qarasam, qoyylymda Maghjan men Zylihanyng mahabbaty ghana kórsetilgen. Janaghy Gýlsimning býkil istegen tirligi Zylihagha jazylghan. Sosyn men kelip Dulat aghagha: «Agha, mynau ne? Mening býkil ómirimning nәri edi, men osy Gýlsimdi shyghara almay jýrmin» dedim. Ol kisi: «Qalila, әriyne tarihta, ómirde solay bolghan shyghar, dúrysyn aityp otyrsyng ghoy. Biraq men jas oqyrmandardy, kórermenderdi dúrys tәrbiyeleu ýshin olay bere almaymyn. Maghjan ómirde Zylihamen bas qúrady ghoy. Sondyqtan Gýlsimning qasiyetterining bәrin Zylihagha berdim», - dedi. Ýstimnen suyq su qúiyp jibergendey boldy.Ishim uday ashydy. Men ómirde bireuge óte siyrek renjiymin. Sóz joq, Dulat agha da qazaq әdebiyetining klassikterining biri. Ne isteymin?

Keyin, men Sankt-Peterburgtegi Gýlsim oqyghan institutta ýsh kýn otyryp arhiyvinen Gýlsimning suretin izdegem. Ol kezde tappadym. Keyin  Soltýstik Qazaqstandaghy "Qazaqstan" arnasynyng bólimshesining habarynan kórip qaldym, Gýlsimning suretin muzeyden tauyp jariyalapty.
Sondyqtan men Maghjan turaly aitylghanda, onyng taghdyryndaghy Gýlsimning eskerusiz qala beretinin aitqym keledi. Maghjannyng ómirdegi muzasy bolghan Gýlsim tarihta óz baghasyn alsa dep tileymin!

Sәbende ózin kedeyding balasymyn degen kek qalyp qalghan ghoy

- Sizding filiminizde 1937 jyly Maghjannyng Sәbit Múqanovqa hat jazghany aitylady. Ol kezde Sәbit Múqanov Jazushylar Odaghynyng tóraghasy bolghan eken. Ekeuining kezdesui mýmkin be?

- Maghjannyng hatyn Sәbit Múqanovtyng muzeyi ózderi jariyalady. Sәbit pen Maghjan ekeui bir jerding jigitteri ghoy. Biraq, Maghjan baydyng balasy, sonyng pәueskesinde atqosshy bolyp Sәbit bir-eki ret qyzmet kórsetken jeri bar eken. Sodan Sәbende ózin kedeyding balasymyn degen kek qalyp qalghan ghoy. Sol kekti Sәbit Jazushylar Odaghynyng tóraghasy bop túrghan kezinde qaytardy ghoy. Áytpese Maghjan oghan kómektesip, kezinde qoldaghan ghoy.

- Jalpy, sol kezdegi Últ intelliygensiyasynyng birikpeuining sebebi nede dep oilaysyz?

- Inteliygensiyanyng birikpeui qazir de bar. Ekeui de últtyq mýdde túrghysynan qayratker bop sanalatyn eki Múhtardyng arasyn alayyqshy. Búl da sonyng jalghasy ghoy. Eger 37-jyl bolsa, osyny paydalanyp, ekeuin de atyp tastay salar edi.

- Múnyng sebebi nede?

- Negizi ózge últtargha qaraghanda qazaq ziyaly qauymynyng týgeldey ústalyp, atyluy, aidaugha týsui bizding qazaqtyng últtyq mentaliytetine baylanysty dep aitylady. Sebebi, kóshpendi qazaq, onyng ýstine orys patshalyghyna bodan bolghannan bastap, aldynghy oryngha últ emes, ru shyghyp otyrghan. Osyny búrynghy patshalyq iydeologiya, odan keyingi kenestik iydeologiya qazaqqa әdemi paydalanyp keldi. Sondyqtan, múnyng bәri qazaqtyng rushyldyghynan. Yaghni, rushyldyq - qazaq ziyaly qauymynyng basty indeti. Ol keshegi sovet ókimeti kezinde jasyryn bolyp, tómendetilip keldi ghoy. Biraq, egemendik alghannan keyin, qaytadan órshidi.

Tayaqtyng eki úshy bar. Bir jaghynan rushyldyq ózinning tamyryndy ýzbeuge, jan-jaghyndy qymtaugha kerek. Ekinshi jaghynan rushyldyqty últtyq mýddeden joghary qoysan, onda - katastrofa.

Búl biylikke ne kerek edi?

- Siz «Últty tobyr etu onay, tobyrdy últ etu qiyn» dep jazypsyz. Degenmen, qiyn bolsa da tobyrdy últtyq dengeyge qalay kóteruge bolady?

- Keshegi Álihandar tobyrgha ainalghan qoghamdy kórip túrdy ghoy. Qazaqtyng jartysy qyryldy, inteliygensiya qyryldy.

Odan keyingileri "Ura! Ura!" dep partiyanyng úranymen jýrip,  Maghjandardy kerek qylghan joq. Sóitip tobyr boldy. Endi qaytadan últtyq memleket qúraytyn últty myna qogham da qajetsinbey otyrghan siyaqty. Men sony aitqym keldi. Nege? Óitkeni, alghash Egemendik alghannan keyin, osy últ osy jerding egesi degen iydeologiya boyynsha, osy elding tilining abyroyyn kóteru kerek edi. Sol kezde Qazaqstanda túratyn últtar, әsirese orystar, odan keyin kelgen qytay biznesmenderi jappay qazaq tilin ýirene bastady. Men ózim kuәmin. Sony toqtatty, myna biylik.

Ne ýshin? Óitkeni biz eger sol kezde últtyq memleket qúrsaq, qazaqtyng mýddesi jogharygha shyghatyn bolsa, onda qazaqtyng myng jyldyq babasynan amanat bop qalghan jer asty-jer ýstindegi baylyghyna egelik ete alatyn edik.
Al, búl biylikke ne kerek edi? Olargha últty tobyr kýiinde saqtap, baylyghynyng bәrin jinap alyp, iyelenu kerek edi. Mine osynday ýlken sayasat - búl.

Búl memleket eshqanday da últtyq memleket emes

- Demek, biz 30 jylda últtyq memleket qúra alghan joqpyz ghoy?

- Joq. Búl memleket eshqanday da últtyq memleket emes. Búl - kópúltty sayasatqa negizdelgen qazaqstandyq memleket. Qazaqtardyng taghdyry tiline, dinine, diline, últtyq baylyghyna, jerine súranys jasay almaytyn amerikandyq ýndistermen taghdyrlas.

Amerikada sonday ghoy. Ýndister rezervasiyada túrady. Amerikada 100 milionday ýndis bolsa, sonyng 90 milliondayy qyrylghan. Olar da kóshpendi bolghan. Jәne olardyng kýn kórisi bizon aulau bolghan. Sol bizondarynyng bәrin qyryp tastaghannan keyin olar da qyryldy.

Qazaqtar da asharshylyqta dәl solay boldy. Malynyng bәrin tartyp alghannan keyin qazaqtar qyryldy. Búl jerde ekeui paralleli. Al, endi ýndister de kezinde ru-ru bolghan. Sóitip bәri basy qosylyp soghysqan joq. Bizdiki de dәl sonday.

Biraq, Maghjan jaghyp ketken Alash iydeyasynyng úshqyndary bar bizde. Men mysaly Múhtar Maghauinnen sony kórem. Ol aqyn emes, biraq, onyng janyna batsa da istep otyrghan tirlikteri sol Maghjannyng alauy.

Múhtar Maghauiyn: Asharshylyqty qazaqqa alyp kelgen adam - Túrar Rysqúlov

- Múhtar Maghauin demekshi, siz bir súhbatynyzda mende Múhtar Maghauinning esh jerde jariyalanbaghan materialdary bar dep qaldynyz?

- Múhtar Maghauin Pragada jýrgen kezinde bardym ghoy. Londonda túratyn bir qazaq jigit alyp bardy. Bir derekti filimime qajetti dýniyelerdi jinau ýshin bargham. Sosyn Múhang filimge qatysty oiyn aitty da, "boldy kete ber" dedi. Biraq, men aghagha "Senen interviu almay ketpeymin" dedim. Ol "Men eshkimge súhbat bermeymin" deydi. Men de "almay ketpeymin" dedim.
Sóitip júmys bólmesinde bastalghan qysqa-qysqa әngime ýsh saghattyq súhbatqa úlasyp ketti. Súhbat bermeymin dep otyrghan adam qalay ýsh saghat sóilegenin bilmey qaldy.

Sonda men ol kisige bir súraq qoydym: "Qay qogham bolsa da qazaq degen últtyng jer betinen joyylyp ketui ýshin últqa jasalghan qastandyqtar bar. Sol qastandyqtardyng basynda kimder túr? Kimderdi ataysyz?" - dedim.
Sonda Múhtar: «Jalpy 30-jyldardaghy asharshylyq qazaqty últ retinde jusatyp ketti. Mine, sol asharshylyqty qazaqqa alyp kelgen, soghan sebepker bolghan újymdastyrudy alyp kelgen adam - Túrar Rysqúlov. Túrar - 1935 jylgha josparlaghan dýniyeni 1929-da bastap jibergen ghoy. Sondyqtan, qazaqtyng nómeri birinshi satqyndyghyna mәjbýr bolghan adam -Túrar Rysqúlov» dedi.

Múhtar Maghauin Túrardyng sol qújattaryn alyp, "Dat" gazetine jariyalaghan. Biraq, keyin ol qyrylyp jatqan qazaqtar turaly Stalinge birneshe ret hat jazdy. Biz sol jaghyn jariya qyla berdik te, ana jaghy kólenkede qalyp qoydy. Sonda Múhtardyng oiy: ber jaghyn ashqannan keyin, ar jaghyn nege ashpaysyndar deydi.

Men kezinde búl turaly Sheraghanmen de әngimelestim. «Alashorda» filiminde de paydalandym.

Endi "ekinshi satqyn kim" deymin ghoy. Sóitsem Múhtar Maghauin aitady: «Biz nege últtyq memleket qúra almadyq? Búl jerde kózge kórinbeytin, sayasy yqpaldy jýieler túr. Biz sol egemendikti alghash alghan kezde europalyq qúndylyq, әlemdik qauymdastyqqa teng memleket bolyp ketu mýmkindigimiz bolar ma edi, bolmas pa edi, biraq, myna Reseyding yqpalynan shyghatyn mýmkindigimiz boldy.

Tәuelsizdik alyp, Reseymen ekonomikalyq, sayasy túrghyda teng memleket retinde kelissóz jýrgizuimiz kerek edi. Sonday últ ýshin manyzdy erejeler talqylanyp jatqanda, qazaq halqynyng da, býkil ziyaly qauymynyng da nazaryn basqa jaqqa audarghan bir qimyl boldy.

Búl - qazaqtyng pasportynan qazaq degen, últ degen sózdi alyp tastap, jalpy qazaqstandyq dep qoyamyz degen bir iydeyany tastap jiberdi. Ony Múhtar Shahanov aldy da alaulatyp, jalaulatyp býkil halyqtyng barlyghyn proteske shaqyrdy. Sóitip jýrgende janaghy astyrtyn jýrip jatqan kelissóz arqyly orysqa tiyimdi Zandar qabyldanyp ketti. Mine, biz qazir sonyng "jemisin" kórip jatyrmyz. Tyrp ete almaymyz.

Ol kelissóz - bizding biylikting basyndaghy adamdargha tiyimdi, biraq, últqa - tiyimsiz. Osynday jaghdaylar iske asyryldy. Búl shyn mәninde, tәuelsizdik kezindegi últ taghdyrynyng sheshiletin kezi edi. Biraq, biz sol mýmkindikti paydalanar tústa qatelik jiberdik. Múnyng basynda ózi qalasa da, qalamasa da Múhtar Shahanov túr.

Áytpese, sol kezde kelissóz turaly ekonomister jazyp jatty, sayasatkerler talqylap jatty. Múhtardyng nege soghan parasaty jetpedi? Ol kerisinshe, men qazaqty qútqaram dep býkil eldi shulatyp, ózine piar jasap aldy. Al, nәtiyjesi osy boldy. Biraq, ony Múhtardyng ózi de týsingen joq», -  deydi.
Búl turaly kezinde Salyq Zimanov maghan: «Últtyq mýddege baghyttalghan, jer asty-ýsti baylyghy qazaqtyng ózine búiyratyn Zang jazyp berdim» dep aitqan edi. Ókinishke qaray, ol Zang 39 ret ózgertilip, 180 gradusqa búryldy.
Al, 15 respublikanyng bәri egemendik alyp, tipti orystyng ózi sovetten tәuelsizdik alyp ketken kezde, biz eng sonynda qaldyq. Sosyn baryp "Tәuelsizdik!" dep aighayladyq qoy. Búl endi anekdot.

Mende Múhtar Maghauinning osynday oilar aitylghan ýsh saghattyq viydeo-súhbaty bar. Búiyrtsa, ol materialdardy filim etip shygharamyn. Ázirge, ony shygharugha qarjy kerek.

- Jana Múhtar Maghauinning Túrar turaly oiyn Sherhan Múrtazagha aittym dediniz? Ol kisining pikiri qanday boldy?

- Ol kisi oilanyp otyryp, «Qalila, osy jerlerin aitpay-aq, ótip ketsek qalay bolady?» - dedi. Men «Bolmaydy, әkesi ólgendi de estirtedi, qazaqtyng dushar bolghan qasiretin aituymyz kerek» dedim. Biraq, ol kisi Túrardyng 20-jyldardaghy asharshylyqta jasaghan erligin aitty. "Qalila, sen mynany aitatyn bolsan, anany da qosyp ait. Sonda halyqqa Túrar basy kýili bolishevik emes, әiteuir qazaghyn jaqsy kóretin azamat ekeni kórinip túrsyn" -  dedi. Solay berdim.

Dulat Aghadil degen jigit batyrlardyng úrpaghy eken

- «Dulattyng shahit ajaly - biylikting kózine týsken shel» dep jazypsyz...

- Dulat Aghadil degen jigit ózi batyrlardyng úrpaghy eken. Qazir jalpy últtyq mýddening ya qalary, ya qalmasy belgisiz bolyp túr ghoy qoghamda. Mine, osy kezde osy jýiege sanaly týrde ózining jeke kózqarasy bar Dulat siyaqty azamattar qarsy shyqty. Ol deputat emes, basqa emes. Qarapayym qazaq retinde. Osynday jan-jaqtan Dulattar shygha berse, halyq ózining reaksiyasyn bildiredi ghoy.

Týbi osy elding iyesi retinde búl elde bәribir reforma bolady. Halyq bәribir osylay kóterile beredi, kóterile beredi. Demokratiyalyq qogham keledi. Al, Dulattar, keshegi Altynbekter, býgin jer ýshin týrmede otyrghan Makstaryng sol qoghamnyng shyghady. Óitkeni oghan altyn tamyr bolghan, temirqazyq retinde ústap túrghan baghana aitqan Maghjannyng Alash iydeyasy.

Sondyqtan búlardyng boyynda sonday bir qasiyet bar. Últtyng mәiegin taza ústaghysy keledi. Jәne sol ýshin olar qúrbandyqqa da shalynady. Demek, Tәuelsizdik iydeyasy, Alash iydeyasy osynday azamattardyng boyynda bar.

- Emen-jarqyn әngimenizge kóp rahmet!

- Sizderge de rahmet!

Súhbattasqan - Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz