Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy Mәmbet Qúljaybayúly oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardargha jalghasty jauap berip otyr. Tarihshy oqyrmanmen súhbatyn sabaqtay kelip: «1986 jylghy jeltoqsandaghy halyq narazylyghy ghylymda últ-azattyq kóterilis retinde moyyndalghan. 11 synypqa arnalghan oqulyqta (65-70 b.b.) «1986 jylghy Jeltoqsan últ-azattyq kóterilisi» degen taqyryppen 5-6 bettik material berilgen», dep Jeltoqsan últ-azattyq kóterilisining tarihy túrghyda baghasyn alyp jatqanyn sóz etedi.

«Abay-aqparat»

Armysyz inim! Mening týsinigimshe, rulyq - jýzdik  sana últtyq, memleketshildik sanagha otyn bola almaydy. Biz býgin basymdylyqty sanaly týrde memleketshildik sanagha bergenimiz jón. Jerimizdi, eldigimizdi saqtaudyng basqa joly joq.

Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy Mәmbet Qúljaybayúly oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardargha jalghasty jauap berip otyr. Tarihshy oqyrmanmen súhbatyn sabaqtay kelip: «1986 jylghy jeltoqsandaghy halyq narazylyghy ghylymda últ-azattyq kóterilis retinde moyyndalghan. 11 synypqa arnalghan oqulyqta (65-70 b.b.) «1986 jylghy Jeltoqsan últ-azattyq kóterilisi» degen taqyryppen 5-6 bettik material berilgen», dep Jeltoqsan últ-azattyq kóterilisining tarihy túrghyda baghasyn alyp jatqanyn sóz etedi.

«Abay-aqparat»

Armysyz inim! Mening týsinigimshe, rulyq - jýzdik  sana últtyq, memleketshildik sanagha otyn bola almaydy. Biz býgin basymdylyqty sanaly týrde memleketshildik sanagha bergenimiz jón. Jerimizdi, eldigimizdi saqtaudyng basqa joly joq.

1917 jyldyng sonynda Býkil reseylik Qúryltaygha qazaqtan ókil saylau nauqany bastalyp ketkende, Alash atynan ókildikke týsken Mirjaqyp Dulatúly kenetten Qúryltaygha deputat bolyp saylanudan bas tartatyndyghyn mәlimdedi. Shamamen keltirgen uәji: «deputattyqqa týsip jatqandardyng basym bóligi arghyndar eken degen kýnkil sóz shyqty. Men arghyn ýshin ghana emes, qazaq eli ýshin dep «qazaq» siyaqty gazet shygharugha, basqa da qam-qareketke atsalysyp jýrgen janmyn. Meni tek arghyngha telu qorlaumen ten. Sondyqtan da, deputattar bir arghyngha kem bolsyn dep kandidaturamdy keyin qaytaryp alamyn». Mine biyik azamattyq ústanymnyng ýlgisi. Ókinishke qaray, býgingi ziyalylarymyzdyng arasynan Siz aitqanday kónil-kýidi bayqaghanda «Yapyr-ay, bir ghasyr uaqyt ótse de sol alashtyq buyn alghan ruhany biyiktikke jete almaghanymyz ba?!» degen ókinish kónildi tyrnaydy. Memleket qúrushy últ bolghymyz keledi. Ghajap múrat. Búl mindetti rulyq sanamen atqara alamyz ba? Oilanayyq.

Memlekettilik  jóninde.

Qazaq eli Qasym han, Haqnazar han, Esim han, Jәngir han, Tәuke han, Abylay han, Kenesary han siyaqty biyleushilerining basshylyghymen býgingi qazaq jeri ýshin kýresip keldi. 18 ghasyrda, yaghni, orys imperiyasy qazaq jerine qol salghanda qazaq memlekettigi qalyptasu jolynda túrdy. Tamasha tarihshy-ghalym M.P. Vyatkin otarlaushy orys әkimshiligi Qazaq handyghyn iritu isimen ainalysty deydi. Men de ol kisining búl pikirin qoldaymyn.

Kenestik Qazaq Respublikasy «quyrshaq respublika» (M.Shoqay) boldy.

1991 jyly ómirge kelip, býgin qalyptasu jolynda túrghan Qazaqstan Respublikasy búl shyn mәninde jana túrpattaghy qazaq memlekettiligi. Ony saqtau jәne nyghaytu býgingi ýlken-kishimizding ortaq boryshymyz.

«Abylay han eskerusiz qaldy» degen pikirmen kelisu qiyn. Abylay hannyng qyzmetin kórsetetin tarihy jyrlar, orys jәne qazaq tilinde jazylghan zertteu enbekteri, týrli jinaqtar búryn bolmaghan kólemde jәne dengeyde jaryq kórude. Hannyng qyzmetine baylanysty baspasóz betinde diskussiyalar da bolyp ótti. Professor N. Múhamethanúly túshymdy oilaryn ortagha saldy.

Men týk istelmey jatyr, týk aitylmay jatyr degen mazmúndaghy syngha qarsymyn. Konstruktivti, memleketshildik ústanym túrghysynan oryndy aitylghan syn paydaly, tiyimdi. «Synay beru kerek!» degen ústanymda eshtenege bayyppen qaray almaytyn keshe  nemese jaulyq pighyldaghy adamgha ghana boluy mýmkin.

Álekeng (Álihan Bókeyhan) turaly qoghamnyng pikiri jaqsy. Onyng uaqyty әli alda, keledi.

Semeylik Erkesh bauyrym! Eger mәselening toq eterine kóshsek, ol ýshin memleketimizdi nyghaytyp, bolashaqta jaqyndaghy qandas tuysarymyz qyrghyzben, ózbekpen, týriktermen, tәjikpen, tipten odan arydaghy bashqúrt jәne tatarmen tabighy baylanys, alys-berisimizdi terendete týskenimiz jón. Búl rette men Mústafa Shoqaydyng tútas Týrki Eli iydeyasy jaghyndamyn. Ózimizdi el-júrt retinde saqtaudyng tiyimdi joly osy.

Al orys aghayyndarmen memlekettik, kórshilik qatynasta bolghanymyz tiyimdi. Tәuelsiz memleket bolyp qalu ýshin kýres әrbir otbasynda jýrip jatyr dep bilemin. Búl maqsatqa jetu qazaq qoghamy men biylikting arasyndaghy ýilesimdi qyzmetke tәueldi. Qazaq azamattaryna búl rette qoghammen de, biylikpen de jigerli de nәtiyjeli júmys jýrgizulerine tura keledi. Sharshap, qajugha uaqyt ta, mýmkindik te joq.

A. Múqabay bauyrym! Mening búl mәselege qatysty mәlimetim tym júpyny. Biraq syrtta jýrgen qandastarymyzdyng oraluyna mýddeli adamdardyng qataryndamyn. Al eger kóshi-qonda kidiris bayqalsa ol ekonomikalyq sebepterge baylanysty ekeni haq. Búl ýrdisting bolashaqta jana tynys alatyndyghyna senimdimin.

Jeltoqsan kóterilisi. 1986 jylghy jeltoqsandaghy halyq narazylyghy ghylymda últ-azattyq kóterilis retinde moyyndalghan. 11 synypqa arnalghan oqulyqta (65-70 b.b.) «1986 jylghy Jeltoqsan últ-azattyq kóterilisi» degen taqyryppen 5-6 bettik material berilgen. Ony jazghan men edim. Endigi mindet búl taqyrypty barlyq dengeydegi bilim jýiesinde oqytu isin dúrys jolgha qoiymyz qajet.

Al kóteriliske «últ-azattyq kóterilis» degen status beru - búl zangerler ainalysatyn mәsele dep bilemin.

Edilbay-Libo turaly kezinde «Ayqyn» gazetinde Qazaqstan tarihshylary qauymdastyghy atynan bir top mamandar óz pikirlerin bildirgen. Arasynda men de barmyn. Sonda aitylghan tújyrym dúrys degen ústanymdamyn.

Qúrmetti Erlan Ahmediy! Álekendi(Álihan Bókeyhandy) basqa elderge eliktep Alash-Ata dep atauymyz qanshalyqty oryndy bola qoyar eken? HH gh. basyndaghy qazaq últ-azattyq qozghalysynyng basshysy, liyderi, qazaq memlekettigin janghyrtu isin qolgha alyp, ony jýrgizushi tarihy túlgha retinde el bolyp moyyndau da az emes qoy!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»