Qashanda oishyl adamdardyng kónil bóletin mәselesi adam men qoghamnyng bolmysyna baghyttalyp otyrghan. Qogham men adam bolmysynyng negizinde el mýddesi, memleket qúrushy últtyng bolashaghyna qatysty mәseleler túr. Últtyng ishinen shyqqan túlghalar tarihta búny eskermey ótken emes. Últtyq tәrbiye, ruhany ómir, ortanyng berer ónegesimen qalyptasyp otyratyn ózindik sana, kisilik qoghamnyng jaghdayyn tereng bilip, týsinuge jәne oghan qyzmet etuge jetelep otyrghan.

Álem mәdeniyetinde, әr elding qoghamynda Abay syndy oishyl adamdar bolmasa qoghamdyq sanany týzu jolgha bastap otyratyn mәdeniyet pen filosofiya da bolmas edi. Kez kelgen qoghamnyng órkeniyetti damuynyn, órkeniyettilikke bet búruynyng negizinde filocofiya men mәdeniyetting qyzmeti (әleumettik tanymdyq) erekshe kózge týsedi. Áleumettik filosofiyanyng qalyptasu sebebi de osynda. Tarihy uaqyt jaghdayynda qoghamnyng aqyl-oyyna qyzmet etip otyratyn ruhany qúndylyqtardy, danalyq tәjiriybelerin saqtap otyru filosofiyanyng enshisindegi dýniye. Búghan qatysty Ál-Farabi, «biz filosofiyanyng arqasynda baqytqa jetemiz. Al ony biz jaqsy aqyl-parasat arqyly mengeremiz» dep jazyp ketken[1.232-b].  Danalyq iyelerining mindeti, әsiresi olardyng tarih órisinde saqtalyp, qyzmetin jalghastyryp qalatyn ruhaniyaty qoghamdyq sananyng dengeyining saqtaluyna (uaqyt talabyna say jetiluine) qyzmet etip otyruynda. 

Qoghamdyq aqyl-parasat, sana degenimiz ne nәrse? Bizding oiymyzsha qoghamdyq zerde ony algha jetelep otyratyn ortaq sananyn, ortaq iydeyanyn, últtyq jәne azamattyq biregeylikting boluy, qoghamda qatar ómir sýrip otyruy. Qoghamda ótken uaqyt pen býgindi, elding ótkeni men bolashaghyn biriktirip otyratyn tarihy sananyng tegistey ómir sýruin qoghamdyq aqyl-oy, sonyng negizgi deymiz. Últtyq minezding eng tamasha qasiyetterining saqtalyp, últtyq qúndylyqtardyng memleket pen qogham tarapynan dәriptelip otyruy, onyng óskeleng úrpaqqa keninen dúrys nasihattaluy qoghamnyng dengeyin aiqyndap otyrady. Búl bolmasa, qogham tarapynan tarih taghylymy dәriptelip, tәjiriybesi iygerilip otyrmasa qoghamdyq sana týrleri óz dengeyinde damy almaydy. Qoghamnyn, el mәdeniyetining damuyna negiz bolatyn tәrbiye, bilim, óner osy ýsheuin qatar mengergen úrpaq túlghasy, qarapayym sózben aitqanda qoghamda ortaq ústanymdy negizdeytin tarihy sananyng ómir sýrui  jasampazdyqtyn, bәsekege qabiletti boludyng berik joly bolyp tabylady. Sonau Ál-Farabiyding zamanynan bastap oishyl adamdardyng kóksegen nәrsesi osy boldy. Danalyqty, bilim men óner ruhyn órkeniyetti damudyng negizgi baghytyna ainaldyru isi oishyl adamdardy adamzat dýniyesine ortaqtastyra týsken. 

Órkeniyettilik, órkeniyetke qoghamdyq bet búrystyng negizinde mәdeny iygilikterding qúndylyghy erekshe kózge týsip otyrady. Mәdeniyet, mәdeniyettilik jәne mәdeny iygilikter bolmaghan uaqytta órkeniyet turaly úghym da bolmas edi. Órkeniyet úghymynyng ózi túlghalyq mýmkindikten shyghady. Yaghny danalyq, bilim, óner men ghylym jәne osy bir adamzattyq iygilikterding qalyptasuy men damuyna sebepker bolghan ruhany adamdar órkeniyettilikting mәnin zerdelep, adamzattyq progressting kýsh aluyna yqpal etip otyrghan. Abaydyng ózi aityp ketkendey:

Er isi – aqylgha ermek, boydy jenbek,
Ónersizding qylyghy óle kórmek.
Shygha oilamay, shyghandap qylyq qylmay,
Erinshek ezdiginen kópke kónbek.

Jamandar qyla almay jýr adal enbek,
Úrlyq, qulyq qyldym dep qaghar kólbek.
Aramdyqtan jamandyq kórmey qalmas,
Myng kýn synbas, bir kýn synar shólmek.

Adamzat tirilikti dәulet bilmek,
Aqyl tappaq, mal tappaq, adal jýrmek.
Ekeuining biri joq, auyl kezip,
Ne qorlyq qúr qyljanmen kýn ótkizbek? [2.11-b.]. Oishyldardyng túlghalyq qasiyeti ózi ómir sýrgen uaqyt kenistiginde adamzatqa, últtyng bolashaghyna ortaq iygilikterge qayshy keletin nәrselerdi kýni búryn zerttep, úrpaqqa eskertip otyratyndyghynda. Abaydyng jәne ózge de qazaq oishyldarynyng últtyq mýddege qatysty aitylghan oilary Ál-Faraby aitqanday, qoghamynyng mәdeniyetin saqtap, zamannyng ótkinshi aumaly-tókpeli qúbylystarynan qorghap otyru ýshin qalyptasqan.

Abay әleumettik uaqyt qúbylysyna qatysty ózining birinshi qara sózinde bylay degen. «Búl jasqa kelgenshe jaqsy ótkizdik pe, jaman ótkidik pe, әiteuir birtalay ómirimizdi ótkizdik: alystyq, júlystyq, aitystyq, tartystyq – әureshilikti kóre – kóre keldik. Endi jer ortasy jasqa keldik: qajydyq, jalyqtyq; qylyp jýrgen isimizding bәrining bayansyzyn, baylausyzyn kórdik, bәri qorshylyq ekenin bildik. Al endi qalghan ómirimizdi qaytip, ne qylyp ótkizemiz? Sony taba almay ózim de qayranmyn»[3. 5-b.]. Órkeniyetke bet búrghan qoghamnyn, әsirese qoghamynyng bolashaghyn, úrpaqtyng mәdeniyetti boluyn oilaghan memleketting jәne onyng ziyalylarynyng últtyq sanasy, ústanymy  uaqyt turaly dýniyetanymdyq bilimnen bastau alghan. Abay qoghamdy algha bastaytyn eki nәrse, yaghny uaqyt turaly bilim men ony dúrys paydalanugha jeteleytin qoghamdyq sana (aqyl-parasat) ekendigin aityp ketken. 

Uaqytpen baylanysu degenimiz adamnyng bar boluynyn, ómir sýruining belgisi. Uaqyt jaratylys bolmysynyng negizgi belgilerining biri. Adam balasy osy jer betindegi uaqyt ishinde ómir sýredi, әleumettik uaqyt ishinde ózining qoltanbasyn qaldyra alady. Adamnyng ruhany bolmysymen baylanysty uaqyt qúbylystaryn tarihy nemese әleumettik uaqyt, ruhany ómir deymiz. Abay óz zamanynda әleumettik uaqyt qúbylystaryna qatysty tereng oilar aitqan sanauly oishyldardyng biri. Jogharyda aityp ótkenimizdey Abay zamany adamzat әleminde әleumettik uaqyttyng qúbylystaryn negizdep otyratyn jana dýniyelerding payda bolyp jatqan dәuiri. Órkeniyet biyigine qarymdy qadam jasap jatqan jana ghasyr jaghdayynda qazaq qoghamyna da әleumettik ústanym, ortaq iydeya men ózindik sana qajet. Elding bolashaghy qogham tarapynan, úrpaqtyng tarapynan zerdelenbese, ony zerdeleytin últtyq sana, halyqty uaqyt talabyna beyimdep otyratyn orta bolmasa el qansha tyrmyssa da uaqyttyng talabyna ilesuden qala bermek. Sondyqtanda Abaydyng pikiri boyynsha jeke adamnyng bolmysymen úshtasatyn ruhany ómir әleumettik uaqyttyng talabyna beyimdelui qajet, ony beyimdetin memleket, qogham, adamnyng ózi. Bayyppen zerdelegen adamgha songhy ghasyrlarda qarqyndy týrde jýrip jatqan jana órkeniyetting (ghylymy tehnikalyq, aqparattyq tehnologiyalardyng ) damuy at jarys siyaqty. Alash ziyalylary jazghanday, jýirik ozady, shaban qalady. Uaqyt qashanda bәige ýilestirushi. 

Abaydyn, alash ziyalylarynyng oiynsha órkeniyet bәigesinen qoghamy keyin qalmauy ýshin onyng adamy qoghamyna adal, enbekqor, ónerli bolu qajet. Órkeniyetting damuynda qoghamgha jýkteletin mindet onyng ruhyna salmaghyn artyp otyrady. Mәdeniyet jýzinde qoghamdyq sananyng shaban boluy tarihy sananyng jútandyghynan, últtyq sananyng joqtyghynan shyghady. Áriyne Abay túsyndaghy qazaq qoghamyna kinә arta bergen bolmas. Tәuelsizdiginen airylghan halyqtyng qiyndyqqa qaramastan Abay syndy, alash ziyalylary siyaqty túlghalardy shygharghan ortagha qarap, onyng mәdeniyeti tómen boldy degen oy tumasa kerek. Búghan qatysty Álihan Bókeyhanov «Grigoriy Nikolaevich Potaniyn» atty maqalasynda, «Qazaqty avtonomiya qylsaq, Qaraótkel Alashtyng ortasy, sonda uniyversiytet salyp qazaqtyng úlyn, qyzyn oqytsaq, «Qozy-Kórpesh – Bayandy» shygharghan, Shoqan, Abay, Ahmet, Mirjaqypty tapqan qazaqtyng kim ekenin evropa sonda biler edi-au» deytin G.N. «Qozy Kórpesh – Bayanda» Bayan mahabbat jolyna ózin qúrban qylghan. Múny shygharghan júrt mahabbatty synay, baghalay biledi. Múnday júrttyng qatyny keleshekte úl tauyp túr, aty bәigeden kelip túr. Qazaq júrty keleshekte kimmen bolsa da qatar otyrugha úyalmaydy» degen G.N. Potanin sózin keltiredi»[4.278-b.].

Áleumettik uaqyt qoghamnan da, jeke adamnan da ortaq oidy, últtyq zerdeni, jasampazdyq qasiyetti talap etip otyrady. Áleumettik ortadaghy qoghamdyq sana qúbylystary, әirese aqyl-parasat onyng bolmysyn tyghyryqqa tiremeytin, kerisinshe onyng damuyna bastama bolyp otyratyn dýniyelerdi qalyptastyrudan shyghady. Tarihy uaqyt oramyndaghy  qogham damuynyng qozghaushy kýshi әleumettik uaqyttyng talaptary jәne qoghamdyq sananyng (onyng týrlerinin) óz shenberinde qyzmet atqaryp otyruyna yqpal etetin mәdeniyet, әleumettik tanym halyq sanasynyng qaytalanatyn, ýirenshikti nәrserlermen shektelip qalmauyn qajet etedi. Abaydyng birinshi qara sózinde aitylghan oilar osy mәselege baghyttalyp otyrsa kerek: «El baghu? Joq, elge baghym joq. Baghusyz dertke úshyrayyn degen kisi baqpasa, ne albyrtqan, kónili basylmaghan jastar baghamyn demese, bizdi Qúday saqtasyn» [3. 5-b.]. 

Abaydyng úghymynda últtyq sana qoghamdy kórkeytetin, algha jeteleytin oigha toly boluy tiyis. Eldi baghu qyiyn emes, elding mýddesin qorghaytyn, mәdeniyetining órisin keneytetin ghylym men ónerdi qoghamda damytu odan da qyiyn. Órkeniyetti elderding últtyq iydeyasynda qoghamdy damytugha atsalysyp otyratyn óner men ghylym jolyn óz erkimen tandaghan adam qoghamnyng ýlgi tútatyn túlghasyna ainalady. Al qúr ataqqa malynghan ataq qúmarlyq pen sodan shyghatyn biylik qúmarlyqtyng negizinde adam men qogham bolmysyn tayyzdatyp otyratyn mansapqorlyq psihologiya jatyr. Adamdy qúr maqtangha salyp, qoghamynan oqshaulaytyn ataq qúmarlyq, danghoylyq  adamnyng ózine izgilik, qoghamyna iygilik әkeletin qúndylyqtardy bilmeuinen kórinedi. Búl bir mәsele. Sonymen qatar Abaydyng birinshi qara sózinde el baghu turaly aitqan oiynyng ekinshi jaghy bar. Kemenger, ziyaly adamdardyng qoghamgha biylik jýrgizui tәuelsizdik túsynda da asa qajet. Abaydyng oiynsha aqyl toqtatqan, tәjiriybesi mol adam úrpaqqa mol tәjiriybe bolatyn múra qaldyrudy oilauy kerek. Patsha ókimeti men kenes biyligi túsynda qazaq qoghamynyng ózining ishki qúrylymynan qol ýzui Abaydy, sol kezdegi últjandy adamdardy osynday oigha jetelegen. Últtyng iygiligine qarsy ornatylghan biylikting qoghamnyng tabighatyna say sayasatty jýrgizbeytindigin qazaq oishyldary jete týsingen. Osy sebepten olardyng tarapynan el arasynda jýrip jatqan iydeologiya últtyn, qoghamnyng bolmysyn qorghau bolghan. Biz Abay arqyly nening jaqsy nening últ, el, qogham ýshin ziyan ekenin onay bilemiz. 

Abaydyng birinshi qara sózinde aitylghan mal baghu, ghylym baghu, sofylyq qylyp din baghu, bala baghu syndy nәrselerding maghynasy ózdiginen belgili. Jana aityp ótkenimizdey Abay zamanynda qazaq qoghamyna syrttan jýrgizilip otyrghan sayasat el mәdeniyetining odan әri damuyna ýlken bóget boldy, qoghamgha qay jaghynan bolsada ýlken daghdarys, shyghyn әkeldi. Ghasyrlar boyy qalyptasyp otyrghan últ pen qogham bolmysyn kýshtep ózgertu aqylgha syimaytyn nәrse. Osynday jaghdaydan keyin qogham ortaq qúndylyqtardan qashyqtap otyrady, әleumettik tanymnyng dengeyi tayyzday týspek. 

Abaydyng mal baghu, ghylym baghu, sofylyq qylyp din baghu turaly oilaryn birneshe qyrynan zerdeleuge bolady. Sharuashylyq, ghylym, din qoghamdyq sananyng tarihy týrleri. Búlar qogham ómirinde zaman talabyna say onyng mýddesine qyzmet etu ýshin memleketke derbestik, últtyng ruhyna erkindik qajet. Últ ózining dәstýrli sharuashylyghynan qol ýzse, memleketting territoriyasyn, qoghamnyng tútastyghyn saqtap otyrghan naghyz últqa jany ashityn adamdar patsha biyligi tarapynan ýlken qysymgha úshyrap jatsa mal baghyp kәsip etuding de jóni joq. Ekinshiden mal baghu ýrenshikti nәrse. Qaytalanatyn kәsip. Qoghamdyq sana ózgerui ýshin, ol patsha biyligining qorshauynan asyp әlemdik damudyng zerdesimen úshtasuy ýshin qoghamgha kýndelikti qaytalanbaytyn jana nәrselerdi tanyp, qoghamgha jetkizip otyratyn ziyaly adamdar qajet. Qazirgi sózben aitqanda sayasy elita kerek. Osy maqsatta Abay óz zamanynda birinshi bolyp el mýddesi ýshin jana ýlgidegi elitalyq sanany qazaq qoghamyna úsynghan adam. 

Din baghu men ghylymdy damytudyng ózi intelliygenttik sanany qajet etedi. Intelliygenttik sanany Abay syndy sanauly adamdar ýlgi etip kórsetip otyrmasa, ol kezdegi qoghamnyng ózin ózi ruhany jaqtan qamtamasyz ete alatyn mýmkindigi bolghan joq. Mәdeniyet pen bilim túmshalanyp otyrghan sәtte memleket tarapynan oghan dúrys kónil bólinbese,  din men ghylymnyng tolyq qyzmet atqaruyna qogham kepil bola almaydy. Qoghamdyq sananyng damuyna qoldau kórsetetin qoghamnyng mýmkindigi jetispegen jaghdayda mәdeniyette әlsireydi. Qoghamyna ókpeli, birimen-biri andysyp, tartysyp ótetin orta qalyptasady. 

Tarihtaghy qazaq oishyldary úrpaqqa «ósiyetke tereng bol» dep beker aitpasa kerek. Ósiyet ónegesi bar ortada ómir sýrip otyrghan. Ónege qoghamdyq ómirde kýsh alyp, halyqtyng zerdeleytin dýniyesine ainaluy ýshin memleket tarapynan ziyalylargha qoldau kórsetilip, olardyng shyndyghyna zer salu qajet. Abaydyng qoghamnyng ruhany bolmysyna, dengeyine qatysty aityp ketken oilarynyng mazmúny osyny anghartady. 

Qoghamnyng mәdeniyeti, әleumettik uaqyt shyndyghy kez kelgen adam ýshin, halyq ýshin de bolashaqty aiqyndap otyrady. Adam qoghamy arqyly uaqyt talabyna say qalyptasyp otyrmasa, qogham ózining әrbir mýshesin qamqorlay almasa, jeke adam qansha talant iyesi bolghanymen tónireginen ozyp shygha almaydy. Úrpaq zamanynan qalmay, ozyp otyruy ýshin elding bolmysy teren, kәsibi ozyq, ómirsheng boluy kerek. «Balalarymnyng ózine ilgeri ómirinin, bilimining paydasyn tynyshtyqpen kórerlik oryn tapqanym joq, qayda bar, ne qyl derimdi bile almay otyrmyn, ne bol dep bagham? Ony da ermek qyla almadym» - deydi oishyl [3. 6-b.]. Qay últtyng bolmasyn memleketin, mәdeniyetin algha jeteleytin últtyq sana ýsh nәrseden kýsh alyp otyrghan. Birinshi tәuelsizdik, yaghny últtyng tól mәdeniyetining boluy. Ekinshi halyqtyng ruhaniyaty, yaghny qogham bolmysynyng ruhany tereng boluy. Ýshinshi uaqyt turaly bilimning qoghamda ómir sýrui. Qoghamgha qajet nәrse uaqyt turaly bilim, yaghny filosofiyalyq úghym.  Aghartushylyq filosofiyada da qoghamdyq zerdege birinshi kónil bólinedi. Atameken kenistigin iyegeru, qauipsizdigin qorghau jolynda uaqyt pen últtyq zerdde mәselesine qazaq túlghalary da erekshe kónil bólgendigin tarihtan bayqaymyz. 

Últtyq sana degenimiz últtyq mýddeni qorghaudan tuyndaghan qoghamnyng zerdesi, parasaty, halyqtyng ortaq úghymy men ústanymyn aitamyz. Últtyq sananyng negizinde qoghamnyng ortaq qasiyetin saqtap otyru, últtyq mýddeni qamtamasyz etuge baghyttalghan ortaq prinsip jatyr. Ol neden bilinedi? Abay aitqan jeke adamnan bastap qoghamnyng óz bolmysyna synmen qarap, kemshiligin tanyp otyruy, synmen qarauda ózge halyqtardyng da jaqsy qasiyetterin bilip otyru, tәjiriybeni iyelenu qoghamdyq sananyng órisin keneytedi. Últtyq sananyng negizi qoghamnyng ózine-ózi synmen qarauynda jatyr. Qogham aldymenen ózine talap qongy qajet. 

Ghylym jetilgen sayyn el men elding arasynda mәdeni, ekonomikalyq baylanys kýsheye týsedi. Ekonomika men mәdeniyetting dýniyeleri jýrgen jerde bәsekelestikting de qarqyny kýsheymek. Ekonomika men ghylymdaghy ashyq bәsekelestikting kýsheyui adamzat әleminde jana ózgeristerding oryn aluyna әkeldi. Abay óz zamanynda adamzat qoghamynda payda bolyp jatqan jana dýniyelerdi, tyng ózgeristerdi eskere otyryp qazaq qoghamynda últtyq sananyng (jana uaqyt jaghdayyna say) qalay damuy kerektigi jóninde oilar aitqan. «Ózindi ózge júrtpen salystyr, ózgeni jaqsy qasiyeti bolsa ony da bil, ónerin sende ýiren, kórshinning etip otyrghan kәsibin sende bil, ýrenbeseng uaqyttan útylasyn. Uaqyt talabynan útylghan el, qogham zaman kóshining sonynda qalmaq» - degen oy jatyr Abaydyng qara sózderinde. 

Abaytyng aituy boyynsha ótkinshi nәrselermen qoghamgha syrttan enip jatqan nәreler, minez týrleri qoghamnyng әdetine ainalmauy qajet. 

Qazaq oishylynyng túlghalyq qasiyetine, tanymyna qarap sol kezdegi qazaq qoghamynyng ishki órisinde tereng iydeologiyanyng ómir cýrgendiginde sezuge bolady. Abaydyng әkesi Qúnanbayda tegin adam bolmaghan. Últtynyng azatyghy ýshin kýresken qazaqtyng eng songhy hany Kenesarylardyng kýresin kórgen sol kezdegi qazaqtyng auqatty adamdary últ isine ishtey qoghamdy dayyndap, Abay siyaqty talant iyelerin shygharyp otyrghandyghy aqiqat. Dәlrek aitsaq Abaydyn, odan keyingi alash ziyalylarynyng qogham aldyna shyghuyna negiz bolghan últtyq sana. Últynyng tarihyn, qoghamnyng jaghdayyn, óz zamanynyng shyndyghyn jetik bilgen sol kezdegi qazaq ziyalylary endigi jerde halyqty algha jeteleytin tarihy sana, ortaq iydeya ekendigin tereng bilgen. Qoghamdy әlsiretu ýshin oghan syrttan enip jatqan iydeologiyany sol kezdegi biylik qoldap jatyr. Patsha biyliginde  mәseleni әriden kóru, oilau, aqylgha salu, el mýddesining talabyna túraqtau degen joq. Qaytkende de qoghamdy әlsiretu arqyly últty joyyp jiberu sayasaty myqtap bekitilgen. Osyny halyq, jastar bilui tiyis degen kózqaras jatyr Abay shygharmalarynda. Yaghny onyng múralarynyng basym kópshiligi qoghamgha últtyq mýdde mәselesin týsindiruge baghyttalghan: 

Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym,
Ústarasyz auzyna týsti múrtyn.
Jaqsy menen jamandy aiyrmadyn,
Biri qan, biri may bop endi eki úrtyn.

Bet bergende shyrayyng sonday jaqsy,
Qaydan ghana búzyldy sartsha syrtyn?
Úqpaysyng óz sózinnen basqa sózdi,
Auzymen oraq orghan ónkey qyrtyng [2.16-b.].

Qoghamnyng negizi, bolashaghy onyng (adamynyn) ózindik sanasyna tәueldi. Sanada biregeylik, terendik, shynayylyq bolmasa qoghamnyng ruhynan mәn, bolmysynan jarastyq kete bastaydy. Ruhtyng negizi trihy sana, aqyl-parasat, bilim bolsa, qoghamda damuy ýshin sózdi týsinetin orta qajet. Ortany últtyq mýddege qyzmet etuge biriktirip otyratyn últtyq sana. Qogham tyghyryqqa tirelgen sәtte, ruhty joymay alyp shyghatyn halyqtyng ózi. Sondyqtanda halyq tarihy sanadan qol ýzbeui qajet. Abay úghymynda últtyq sana degenimiz últty biriktirushi negiz, qoghamdyq parasattyng negizi, negizgi tútqasy. 

Tarihy sana halyqtyng әlemettik tanymynan (jadynan) óshpeui tiyis. Qoghamdaghy kez kelgen adamnyng ózindik sanasy tarihy sanamen qalyptasuy qajet. Tarihy sana joyylmasa ruh týbi oyanady, oyanyp kelip  halyqtyng últtyq sanasyn kýsheytuge qyzmet etedi. Abay osynyng barlyghyn zerdelep birghana toqtamgha kelgen adam. Abaydyng toqtamy últtyng mýddesine qyzmet etetin sóz qaldyru boldy. Býgin Abaydyng iydeyasy shynymende últtyng iygiligine ainalyp otyr. Ár úrpaq óz zamanynyng esigin Abaydyng iydeyalarymen ashatyn bolsa elding bolashaghy da aiqyn bolmaq. El bolashaghynyng aiqyn bolu sebebi oishyl aitqan ar men minezdi, bilim men ónerdi jәne osy qúndylyqtardyng basyn biriktirip otyratyn aqyl-parasatty iyelenu, qoghamda nyghaytu qajet. 

Ádebiyet:

ÁBU NASYR ÁL-FARABI. «QAYYRYMDY QALA» - Almaty, RS: Halyqaralyq Abay kluby, 2015. – 284 b.

Abay. Qalyng elim, qazaghym...Ólender – Almaty: Atamúra, 2002. – 224 bet.

Abay. Qara sózderi. – Almaty: Óner, 2010. – 124 bet.

Bókeyhanov Á. Shygharmalar. - Almaty: Óner, 1994. - 383 bet.

Sәrsembin Ýmbetqan Quandyqúly

Abai.kz