Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3365 0 pikir 30 Qyrkýiek, 2011 saghat 06:35

Kәmshat TASBOLAT. «Aqparattyq soghysta» nege әlsizbiz?

Qazirgi zaman oishyldarynyng sózine sensek, Ýshinshi Dýniyejýzilik soghys býginning ózinde jýrip jatyr. Búl - aqparattyq-iydeologiyalyq soghys. Álemdik aqparat aidynynda kimning ýni basym, sonyng jeniske jetetini shýbәsiz. Búl arada órkeniyetter men mәdeniyetter, dinder men jana zamanghy ústanymdar qaqtyghysynda әrbir elding aqparat qúraly bas biriktirip, ortaq memlekettik mýddeni qorghaugha tyrysady. Bir ókinishtisi, Qazaqstanda tildik orta ekige qaq jarylghan son, otandyq BAQ-tar memlekettik mýddeni ortaqtasa kóteruding ornyna, ózara dýrdarazdyqqa týsip otyr. Biraq «bólingendi bóri jemey me?»

Qazirgi zaman oishyldarynyng sózine sensek, Ýshinshi Dýniyejýzilik soghys býginning ózinde jýrip jatyr. Búl - aqparattyq-iydeologiyalyq soghys. Álemdik aqparat aidynynda kimning ýni basym, sonyng jeniske jetetini shýbәsiz. Búl arada órkeniyetter men mәdeniyetter, dinder men jana zamanghy ústanymdar qaqtyghysynda әrbir elding aqparat qúraly bas biriktirip, ortaq memlekettik mýddeni qorghaugha tyrysady. Bir ókinishtisi, Qazaqstanda tildik orta ekige qaq jarylghan son, otandyq BAQ-tar memlekettik mýddeni ortaqtasa kóteruding ornyna, ózara dýrdarazdyqqa týsip otyr. Biraq «bólingendi bóri jemey me?»

Qazaqstanda til mәselesi kóterilse, «búl ózi aita-ayta jauyr boldy» deuge bolmaydy. Til mәselesi sheshilmeyinshe, onyng ózektiligi men qoghamdyq manyzy da kýn tәrtibinen týspeydi. Bir aita keter­ligi, qoghamnyng tamyryn basyp otyrghan son, eldegi kónil-kýidi búrmalamay be­ruding ornyna, qoghamdaghy «aua rayyn» ózderi jasaghysy keletin ózge tildi aq­parat qúraldary da barshylyq. Olardyng taratatyn aqparatyna sensek, «til mә­selesi kóterilgen sayyn Reseyge kóshe­tin­der sany artady», «shabadandardy buyp ketip jatqandar elge qajetti bi­likti mamandar bop shyghady», taghysyn taghylary... Áriyne, Astana, ne Óske­mennen Syktyvkargha nemese Kaliy­niyn­gradqa kóshuge bel bughan azamattar múnday sheshimdi ózderi qabyldaghan. Búl óz erikterindegi mәsele. Shynyn aitsaq, «Vremya» gazeti, «Zakon.kz», «Zona.kz.net» siyaqty sayttarda jii shyghatyn «oybay, qazaq tilining kesirinen...» degen sipattaghy dabyra maqalalardan góri, sabyrly kommentterdi jazatyn azamat­tardyng pikirleri manyzdy emes pe dep oilaysyn. Til mәselesi kóterilgennen beri taqyryby «zarlap» túratyn qansha oryssha maqala shyqty?! Keyde sol maqalalardy bir ghana oqyrman pikiri joqqa shyghara almay ma?! Mәselen, tayau­da «Zakon.kz» saytynda «Kolichestvo russkiyh, jelaiyshih pereehati iz Ka­zahstana v Rossii, udvoilosi» degen aqparat shyqty. Sóitsek, Reseyding otan­das­tardy qaytaru baghdarlamasy bo­yyn­sha búryndary aiyna 120 adam ótinish bildirse, qazir búl san 240-qa jetipti. «Bәrine de qazaq tili kinәli» de­gen astar jatyr. Búl maqalanyng astyna bir aza­mat: «Kim búlardy qudalap ja­tyr? Onda baryp, shalqyp jýremiz dep oilay ma? Kәrister men belarusitar nege jappay kóship jatqan joq, qazaq tili olar ýshin de ana tili emes qoy?! Yaghny bar mәsele tilde emes» degen pikirin bil­diripti. Áriy­ne, Reseydi kórip shoshyp, Qazaqstangha qaytyp kelip, til turaly tis jarmay otyr­ghandar turaly da talay qyzyq pi­kirler jazylghan onda. Biraq bar mәsele mynada: birqatar sheneu­nikter, lauazym­dy túlghalar qoghamdaghy «kónil-kýidi» qazaqsha emes, oryssha sayttar, aqpa­rat qúraldary arqyly bilip, jeke oila­ryn da solardyng yqpa­lymen qalyptasty­ryp otyratyn siyaq­ty. Sodan bolar, biren-saran oryssha saytty oqyp, múnyng ar­ty shugha úlasady dep qorqyp, memlekettik tildi damytugha baghyttalghan bastama­larynan bas tarta­tyn sheneunikter de kezdesedi. Olar «Masa.kz», «Abay.kz» ne­mese «Jaqsy.kz» sayttaryndaghy pi­kirlermen әli de sanasa almay keledi. Biraq eski kóz­qa­rastaghy azamattar­dyng ózderi oryssha sayttar arqyly bir­jaq­ty pikir qalyp­tastyrudyng kesirinen qoghamnyng shy­nayy kónil-kýiin bilip, «qyzuyn» ól­sheuden qaghylyp otyr. Al saylaushygha ne qajettigin bilmeu, qogham­nan joghary ómir sýru eshbir sheneunikti jaqsylyqqa aparmasy anyq.
Biraq búdan da qorqynyshtysy, әriy­ne, Qúday saqtasyn, biraq elimizge shet­elden pighyly teris aqparattyq-iydeo­logiyalyq soghys tónse, qazaqtildi jәne orys­tildi BAQ-tar tildik bóliniske qa­ramastan, memlekettik mýddeni birige kótere ala ma, bir-birin qoldap, quattay ma?! Shyny kerek, kýmәn basym. Bizdegi oryssha aqparat qúraldary әli de Re­seyde ómir sýrip jatqanday, reseylik әnshi, artisterdi, sayasatkerlerdi dәrip­teumen keledi. Olardyng keybiri qazaqtyng shou-biznes ókilderi týgili, keyde jer­gilikti deputat, әkimderin de bile ber­mey­di. Qazaq jastaryna, jergilikti oqyr_mandar men kórermenderge otandyq shou-biznes ókilderi emes, ózderine ghana únaytyn reseylik ortanqol әnshiler men artister jaqyn dep oilap, solardy aq­pa­rattyq túrghydan nasihattaumen ke­ledi. Biraq zaman ózgerip jatyr. Qazaq halqynyng sany óz elinde 67 payyzgha jetti, týrkitildes halyqtarmen birge sa­nasaq, 80 payyz músylmanbyz. Sodan bolar, kórermen, tyndarman men oqyr­man súranysy da últtyq baghytqa oiysyp jatyr. Reseylik emes, otandyq shou-biyz­nes jastargha qyzyghyraq bop barady. Reseylik emes, jergilikti sayasy qayrat­kerler ómiri de qazaq auditoriyasyna qy­zyq. Yaghny qanday BAQ-tardyng bola­shaqta súranysqa ie bolatyny osyghan baylanysty.
Týpting týbinde, kóp úzamay qazaq BAQ-tarymen birikken, memlekettik, últtyq mýddeni qoldaghan orystildi aqpa­rat qúraldarynyng ghana búl elde bola­shaghy bolaryna senim arta alamyz. Qay tilde aqparat taratpasyn, memlekettik mýdde bәrinen de joghary túruy kerek. Búl arada Qazaqstannyng memlekettik tili - qazaq tiline qarsy shyghu mem­le­kettilik negizderine jasalghan shabuylmen birdey. Yaghny bir elde bir ghana mýdde boluy tiyis. Álemdik ústanym sonday.

Kәmshat TASBOLAT

http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=10127&Itemid=2

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371