2020 jyldyng 5 nauryzynda M.Ótemisúly atyndaghy BQMU- da BQO tilderdi damytu basqarmasy men uniyversiytet basshylyghy úiymdastyrghan latyn grafikasyna negizdelgen qazaq әlipbiyining jetildirilgen jobasyna baylanysty ashyq talqylau ótti. Jiyngha  ónirdegi filolog ghalymdar, til mamandary, memlekettik jәne qoghamdyq úiymdar ókilderi qatysty. 

Jiynda sóz alghan filologiya ghyl. doktory, professor M.Sabyr, BQMU professory, filologiya ghyl. doktory Gh.Hasanov, filologiya ghyl.kandidaty Q.Aronov, pedagogika ghyl.kandidaty Á.Múqambetqaliyev, tilshi-maman B.Jeksenghaliyev jәne basqa da til mamandary (joghary, orta mektep oqytushylary) ashyq talqylaugha úsynylghan mәseleler boyynsha, sonymen birge әlipby qúramy men jekelegen әripterge qatysty óz  úsynys- pikirlerin ortagha saldy. Talqylau barysynda qatysushylar «Sh.Shayahmetov at. «Til-Qazyna» ortalyghy úsynghan jeke mәselelerden búryn jalpy qazaq әlipbiyin qalyptastyrugha qatysty negizgi mәselelerge qatysty ústanym, qaghidattardy anyqtap alu qajet degen ortaq pikirge keldi.

1, Eng aldymen, últtyq әlipby qúramyna qatysty naqty bir sheshimge kelu qajet. Qanday jazu týrin alsaq ta tildi ómirsheng etetin, tildi saqtaytyn sol tilding tól dybystaryn tanbalaytyn әripterden qúralghan últtyq әlipby ekeni anyq. Búrynghy bekitilgen, biraq olqylyqtary bar әlipbiyde bolghan  ch  әrpi  «qazaq tilining tól sózderinde kezdespeydi» degen fonetikalyq negizdememen jetildirilgen әlipbi  qúramynan alynghan eken. Dúrys sheshim. Olay bolsa, Vv (v), Ff(f), Hh (h,h)  әripterin jetildirilgen әlipby jobasynda  qaldyrudyng qanday negizi bar? Búl jaghdayda biz «efiyr, valuta, filosofiya, evalusiya, hlor, himiya t.b» sózderin qay tilding zanymen jazamyz? Búl dybys tanbalary da qazaq tili ýshin jat qoy. V, f, h әripteri qoldanylatyn shettildik sózder kóp ekeni ras jәne naqty sheshim qabyldanbasa, jat sózder legi tolastamaytyny da anyq. Al ol dybys, әrip, sózdermen birge ózge tilding aitylym, jazylym erejeleri de kelmek. Til taghy da qosamjar emlemen ómir sýre me? Búl jazuymyzgha últtyq sipat beru maqsatyna jәne «tilimizding dybystyq jýiesin aiqyn kórsetetin núsqa» degen әlipbi  anyqtamasyna qanshalyqty sәikes?

Búl tanbalardy auystyrsaq, «mәtin ishinde kózshalymgha tanyluyn qiyndatady» nemese  futbol sózin «putbol dep ózgertu jasandy bolady» degen tújyrymdarda  ghylymy negiz joq dep esepteymiz. Shettildik sózderdi qoldanudyng  barlyq әlem tilderinde moyyndalghan iygerip jazu tәsili qalay jasandy bolmaq? Sol «futbol» sózining orys, aghylshyn (football) , nemis (füßall) tilderindegi núsqalaryn qaranyz, әr til óz jazu zany boyynsha qoldanady. Qazaq tilinde potbol dep jazsaq , nesi jasandy, kerisinshe jat sózdi qazaq tilining ýndesim zanyna say iygerip qoldanugha mysal bolmay ma?

V dybysyn tól b, p, u, al f dybysyn b, p dybystarymen aitugha, tól әriptermen jazugha bolady jәne  osy jat dybystardy tól dybystarmen auystyryp aitu, jazu bizge tansyq emes. Til zany arqyly iygerilip, tilimizge singen sózder leginen mysal: bolys(volosti), tauar(tovar), Europa(Europa), zauyt(zavod), Mәskeu (Moskva), payda (fayda), dәpter (daftar), pikir  (fikr), synyp (sinf), sapar (safar) t.b.  Orys tili arqyly kelgen, arab-parsy tilderinen kelgen jat sózderdi qazaq tili zanymen iygerip qoldanu arqyly til zany tildi jat tildik yqpaldan qorghaytynyn da úmytpayyq. 

Al  h, h әripterining keybir tól sózderde q әrpining ornyna jazyluyn  (hat, habar, dastarhan, gauhar, shahar)  zandylyqtan góri til bolmysyna jasalghan qiyanat, til basqynshylyghyna mysal retinde keltiruge bolady. Sondyqtan jana emle arqyly  tól sózderde q әrpining jazyluyn qalpyna keltirgen dúrys jәne búl tilding aitylym normasyna sәikes bolmaq, al shettildik sózderde q, k әripterimen auystyryp jazugha bolady. Mys: qilor, tekniyke). 

Búl arada biz  búryn birde dauysty, birde dauyssyz  dep kelingen  u men qazaq sózderinde (jiyi, qiyn, iyq) dauysty dybys dep týsindirilip kelgen iy dybystary men әripterine  qatysty «til búzar erejege» nýkte qoyylghanyn qúptaymyz. Búl mәselege, i,u әripterine  qatysty sheshushi sózdi akademik R.Syzdyqova  aitty dep oilaymyz.

«Búl dybystardyng dauyssyz dybys ekeni býginde prof.Á.Jýnisbek enbekterinde de jan-jaqty dәleldendi. Endeshe tәuelsiz elimizding memlekettik tilinin  emlesin jasauda qazaq tilining tabighatyn, shynayy bolmysyn tanytuymyz kerek. Sondyqtan juan bolyp kelgen jerde yy (myi, myiyq, oqyidy, tasyidy, syi, syilau, syiady, tyi, tyiady, tyiyldy), jinishke bolyp kelgen jerde iy (jibiydi, eriydi, kemiydi,tiyedi, biyleydi) jazuymyz kerek. Sol siyaqty juan aitylatyn sózderde úu (súu,súuyq, túuys, barúu,júu, júuyn), jinishke aitylatyn sózderde ýu (gýu, gýuledi,kemýu, jýrýu) tanbalanuy kerek» ( «Latyn jazuy: emle erejelerin týzude eskeriletin jayttar», «Qazaq әdebiyeti», 14.09.2018 j).

Búl jaghdayda kópshilik qauymdy, әsirese oqushylarymyzdy әbden shatastyrghan erejeler týzetilip, tilding tabighy bolmysyn tanu, tanytu jýielene týspek, sózderding dybystyq qúramyn tanu, buyngha bólu jenildeydi.

Al ózge tildik sózderdegi iy әrpin tól i, e, yi, iy dybystarymen aitugha, sәikesinshe jazugha da bolady. Erterekte tilimizge engen kirme sózderdi qarayyq. «Bәtenke (botinka), kәrzenke (korzina), kirpish (kirpich) t.b.

Sol siyaqty orys tilinen engen sózderde dauysty dybys tanbasy retinde jazylyp kelgen u әrpi ornyna tól ú,ý,o, ó әripterin jazu – til bolmysy men tabighatyna say keledi. Taghy da til tәjiriybesinen mysal: túrba (truba), sot (sud), póshke (pushka), kópes (kupes), bótelke (butylka) t.b.

Qazaq tilining dybystyq qúramy tilding tól bolmysy men tabighatyn tanytatyn 9 dauystydan (a,ә,e,o,ó,y,i,ú,ý) jәne 19 dauyssyzdan (y,u,r,l,m,n,n,b,g-gh,d,j,z,p,k-q,t,s,sh) túrady, tiyisinshe últtyq әlipby qúramyn da osy tól dybystardy tanbalaytyn әripterden  qúrau turaly til janashyrlary men tilshi-ghalymdar (Á.Jýnisbek, B.Núrjekeúly, B.Qapalbek, B.Ihsan t.b) pikirin qoldaymyz.  Tilding tabighy bolmysyn saqtau ýshin qazaqtyng tól sózderinde kezdespeytin dybys tanbalaryn últtyq әlipby qúramyna almau qaghidaty  barlyq jat dybys әripterine qatysty boluy tiyis, sondyqtan da úsynylghan әlipby jobasynan Vv (v), Ff(f), Hh (h,h) tanbalaryn alyp tastau jәne Uu tanbasymen tek sonar  y  dauyssyzyn tanbalau qajet dep esepteymiz.  Qazaq әlipbii atymen ghana emes, zatymen de últtyq әlipby boluy kerek. Qazaq jazuy tarihyndaghy A.Baytúrsynúlynyng tóte jazu әlipbii últtyq jazu bolghany belgili. Áli de kesh emes, «últ ýshin degen úly isti» (A.Baytúrsynúly) týzu de danghyl jolgha týsireyik, aghayyn!

2, Jetildirilgen әlipby qúramynda jekelegen dybystardy tanbalau boyynsha jiyngha qatysushylar tómendegidey ortaq pikirge keldi.

Álipby jobasyndaghy qazaq tili júp dauystylarynyng jinishke synarlaryn umlaut belgisimen beru dúrys, sonymen birge  ú-ý júptaryn da osy ýlgimen Uu (ú),  Ü ü (ý) tanbalarymen beru, y-i júp dauystylaryn úqsas I ı (y),  I i (i) tanbalarymen beru, al sonar dauyssyz y,u dybystaryn  Uu (y), Ww (y) tanbalarymen alu turaly  úsynysty qoldaymyz.

3, Talqylaugha úsynylghan  taghy bir mәsele – Ww, Xx, Cc tanbalaryn tek pernetaqtalarda qaldyru turaly úsynysqa qatysty. 

«Atalghan aghylshyn әripteri últtyq әlipbiyimizde bolmaghanmen, qazaq mәtininde tanbalanady» tújyrymyn  negizsiz dep sanaymyz. Qazaq últtyq әlipbii qúramynda bolmasa, búl әripterdi  qazaq әlipbii pernetaqtasynda qaldyrudyng da qajettiligi joq, al halyqaralyq brend, marka ataularyn (Windows, Maxima, Coco-colo) barlyq tilderdegi tәjiriybemen aghylshyn alfaviytimen de bere beruge bolady, aghylshyn әlipbii barlyq baghdarlamalarda bar.

Ww әrpimen sonar u dauyssyz dybysyn tanbalau turaly A.Baytúrsynúly at.Til bilimi instituty ghalymdarynyng úsynysyn qoldaymyz. 

Últ taghdyryna, til bolashaghyna  qatysty mәselede endi bizge qatelesuge bolmaytyny anyq. Sondyqtan da Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyn  elimizde jýrgizilip jatyrghan әlipby reformasyna  qatysty «Búl  mәselede  asyghystyqqa jol berilmeydi. Jana әlipbiydi engizuding barlyq aspektilerin múqiyat tekseru, jan-jaqty taldau jәne pysyqtau qajet» degen pikirin eskere otyryp, úsynylghan jetildirilgen әlipby jobasyna  últtyq til mýddesi túrghysynan saraptama jasap, ózgerister engizu qajet degen pikirdi qostaymyz jәne talqylau men saraptau barysynda aitylghan әr pikir men úsynys múqiyat eskeriledi dep senemiz. Jazu jýiesi tilding zanyna baghynyp, tilge qyzmet etsin desek, eng aldymen, tilding dybystyq qúrylymyn zertteushi fonetist ghalymdardyng (Á.Jýnisbek) pikir-úsynystary múqiyat qaralsa degen tilek bar. Basty mindet -  ghylymy negizdelgen, til zandylyghyna sýiengen, eng bastysy, tilge qyzmet etetin, til bolashaghyn senimdi etetin jana әlipby núsqasyn qabyldau.

Múrat Sabyr,

Filologiya ghyl. doktory, professor 

Bolat Jeksenghaliyev,  

Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamdyq birlestigining BQO filialy tóraghasy, tilshi-maman

Abai.kz