Bәiterek “ÚBH” AQ Basqarma tóraghasy Aydar Áriphanov “Atameken” QR Últtyq Kәsipkerler palatasy Basqarma Tóraghasy Abylay Myrzahmetovting kvaziymemlekettik sektor reformasy turaly mәlimdemesine qatysty týsinikteme berdi.

Aydar Áriphanov mәlimdemesi tómende:

“Bәiterek”  holdingi Qazaqstanda tótenshe jaghday kezinde kәsipkerlerdi qoldau boyynsha jana bastamalardy jýzege asyrugha belsendi týrde kiriskenin eskersek ÚKP (Últtyq Kәsipkerler Palatasy) Basqarma Tóraghasynyng mәlimdemesi qolaysyz uaqytta boldy deuge bolady. Áriyne, tótenshe jaghday rejiymi kәsipkerlerding qarjylyq jaghdayyna aitarlyqtay soqqy bergeni mәlim. Biz osy qiyn kezende barynsha qoldau kórsetu ýshin Holdingting jәne onyng enshiles úiymdarynyng mikro, shaghyn, orta jәne iri biznesti qoldau jónindegi barlyq resurstaryn júmyldyramyz.

Sonday-aq ÚKP basshysy tolyq zerttemey, atýsti sheshim shygharghan. Dese de key jayyttargha jauap bergim keledi.

“Damu” Qorynyng ÚKP basqarmasyna beriluine baylanysty. QR zannamasyna sәikes, “Damu” Qory men ÚKP kәsipkerlikti qoldaudyng әr týrli tәsilderin jýzege asyrady. Qor memleket tarapynan kәsipkerlerdi qarjylyq qoldaudy jýzege asyru qúqyghyna iye, al ÚKP – kommersiyalyq emes úiym bola otyryp, qauymdastyqty shoghyrlandyrugha jәrdemdesu, kәsipkerlerding mýddelerin qorghau jónindegi kәsipkerlik subektilerining odaghy. Yaghni, “Damu” Qory palatanyng funksiyalaryn qaytalamaydy jәne QR Ýkimetining mikro, shaghyn jәne orta biznesti damytu boyynsha qarjylyq baghdarlamalar shenberinde jalghyz operatory bolyp tabylady. EYDÚ elderinde “Damu” Qoryna úqsas kәsipkerlikti qoldau jónindegi úiymdar da Ýkimet vedomstvosyna kiredi.

Biz Kәsipkerlik kodekste belgilengen “Damu “Qory” AQ-nyng funksiyalaryn ÚKP-na beru mýddelerding tikeley qaqtyghysyna jәne sybaylas jemqorlyqqa әkep soghady dep sanaymyz, óitkeni kәsipkerlerdi memleket atynan qarjylay qoldau turaly sheshimderdi kәsipkerler odaghyn úsynatyn ÚKP qabyldaydy, olar osy palatagha mýshelik jarnalardy tóleydi.

Sonymen qatar, Abylay Myrzahmetov aityp otyrghan KQKO Ekinshi dengeydegi bankter maqúldaghangha deyin 2017 jyly jobalardy sýiemeldeumen qysqartylyp, qayta formattaldy.

“Qazaqstannyng Damu Banki” AQ qazir import almastyru sayasatynyng operatory bola alady, ýlken infraqúrylymdyq jobalarmen júmys istey alady jәne Ýkimet atynan bankter ýshin kepilder jәne basqa da mәseleler boyynsha sheshimder qabylday alady degen mәlimdemelerge qatysty.

QDB importty almastyrudaghy róli qanday ekendigi turaly siz bizding bank qoldaghan jobalar tizimine kirip bile alasyz. Bank qorjynyna 55 investisiyalyq joba jәne 6,3 trln tengege 15 eksporttyq operasiya kiredi.

QDB qarjylandyrylghan jobalar qazirding ózinde import almastyru boyynsha ýlken ýles qosyp keledi jәne olardyng ónimderi tayau jәne alys shetel naryqtaryna belsendi eksporttalady: búl Qazaqstannyng janghyrtylghan ýsh MÓZ – Pavlodar, Shymkent jәne Atyrau MÓZ – búl jergilikti JJM naryghyndaghy tapshylyq problemasyn sheshken qazaqstandyq múnay-himiya salasyndaghy iri jobalar, búl Broyler ósiru boyynsha Makinsk qús fabrikasy, ol salqyndatylghan qús etine degen ishki súranysty qanaghattandyryp otyr, Shymkentte kýshtik transformatorlar shygharatyn jana zamanauy Asia Trafo zauyty, “Aqtóbe relis-arqalyq zauyty” JShS úzyn ólshemdi relister shygharatyn zauyt jәne t.b.

Ýlken infraqúrylymdyq jobalar turaly aita otyryp , men “Saryarqa” magistralidy gaz qúbyryn , Moynaq GES salu nemese elding 828 auyldyq eldi mekeninde talshyqty-optikalyq baylanys jelilerin qúru jolymen 2,5 myngha juyq memlekettik organ men budjettik úiymdardy keng jolaqty qoljetimdilikpen qamtamasyz etudi eske týsirudi úsynamyn.

Sondyqtan QDB “Bәiterek” holdingining qúramyndaghy import almastyru sayasatyn búrynnan iske asyryp keledi jәne iri infraqúrylymdyq jobalardy qoldaydy. Men onyng óte tabysty ekenine bek senimdimin.

Ýkimet atynan bankter ýshin kepilder jәne basqa da mәseleler boyynsha sheshim qabyldau jәne basqa da súraqtar boyynsha úsynysqa keletin bolsaq, QDB zannamalyq dengeyde múnday ókilettikter joq. Bank nesie beru naryghynda erekshe oryn alady, onyng qyzmeti” QDB turaly” Zanmen jәne nesie sayasaty turaly memorandummen qatang rettelgen.

Sonday-aq, enshiles úiymymyz “Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki” AQ-nyn  QR Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministrligine beru nege tiyimsiz ekendigin týsindirgim keledi, ol onysyz da “Bәiterek”holdingining aksioneri bolyp tabylady.

Birinshiden, Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki aksionerin auystyrmay, eldegi túrghyn ýy qúrylys jinaq jýiesin iske asyra otyryp, óz funksiyalaryn tolyq kólemde jәne tabysty oryndap otyr. 16 jyldan beri Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki “Bәiterek” holdingining basshylyghymen jeti jyl júmys istep keledi. Bankting barlyq kórsetkishterining negizgi ósui osy kezenge keldi. Bizding Bankting arqasynda 220 mynnan astam qazaqstandyq qoljetimdi sharttar boyynsha túrghyn ýy aldy. Býginde bankke 1,5 mln qazaqstandyq senim bildirude. Tek songhy ýsh jylda depozitterding sany 731 myngha artty. Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki úzaq merzimdi salymdar naryghynda birinshi oryngha ie . Sonday-aq, jyl sayynghy qaryz kólemi de ósude. Ótken jyly bank 50 323 qaryz berdi . Qyzmet qarqyny ósip kele jatqan kezde bank operasiyalyq jýktemelerdi shtattyng ” ýrleui” esebinen emes, qazirgi zamanghy tehnologiyalardy engizu jәne biznes-prosesterdi onlayn-rejimge kóshiru arqyly bәsendetedi .

Ekinshiden, ÚKP basshysy bayau qyzmet kórsetip jatqanymen qoymay, Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministrligi súramaghan qyzmetti úsynyp otyr. Shtattyq sany 1300 adamnan asatyn, Qazaqstannyng barlyq ónirlerinde filialdyq jәne agenttik jelisi damyghan bank óz qyzmetinde ozyq tehnologiyalardy paydalanuy, strategiyalyq sheshimder qabyldauda, ótimdilikti basqaru mәselelerinde jedel boluy jәne óz qyzmetin qorlandyru ýshin joghary kredittik reytingi bar myqty aksioneri boluy tiyis. Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministrligine kóshu Bankting mobilidigin shekteydi, óitkeni Ministrlik bankterdi basqarumen, últtyq jәne halyqaralyq qarjy naryghyndaghy ózara qarym-qatynastarmen ainalyspaydy.

Jalpy, ÚKP Basqarma tóraghasy “Bәiterek” Holdingining qajettiligin týsinbeui birtýrli, óitkeni ol Preziydentting 2013 jylghy Jarlyghyna sәikes qúrylghan. Sol jyly biz әrtýrli ministrlikter basqaratyn jәne memlekettik organdar janynan júmys isteytin profilidi  10 úiymdy basqarugha aldyq.

Birinshiden, sol jyly biz keybir enshiles úiymdardy shyghyndy jaghdayda qabyldadyq jәne óz qyzmetining jeti jyly ishinde olardy shyghynsyz jaghdaygha shyghara aldyq. Mysaly, QDB 90 kýnnen astam merzimi ótken tólemderi bar, tazalau tetigining bolmauy nәtiyjesinde qyzmet basynan jinaqtalghan qaryzdar bank aktivterining 42%- yn qúrady ( 2013 jylghy 1 shildedegi jaghday boyynsha ) jәne jinaqtalghan shyghyn (2013 jyldyng sonyndaghy jaghday boyynsha )51,12 mlrd tengeni qúrady .

Ekinshiden, kәsiby Basqarma berilgen enshiles úiymdardyng negizgi strategiyalyq jәne qarjylyq kórsetkishterin jaqsartugha yqpal etti . 2013 jylmen salystyrghanda 2016 jyly Holding kapitaly 40%– gha, aktivter 2,2 esege, kredittik portfeli shamamen 3 esege, menshikti kapital kiristiligi 22%– gha, payda 1,5 esege ósti .

ÚKP basshysyn qyzyqtyrghan úiymdar boyynsha mәlimetterdi naqtylay alamyn. Túrghyn ýy qúrylys jinaq bankining aktivteri 2013 jyldan bastap 382%- gh a ó sti( 354,4 m lrd t engeden1 3 53,28 m lrd t engege deyin ), al menshikti kapital 253%- gh a j etti( 96,68 m lrd t engeden2 44,86 m lrd t engege deyin ). Búl rette túrghyn ýy qúrylys jinaq banki portfelining negizgi serpindi ósui songhy 4 jylgha keledi.

“Bәiterek” holdingi qúramyndaghy “Damu” Qory aktivterding 199%- gha (169,3 mlrd tengeden 337,5 mlrd tengege deyin ) ósuin kórsetti, menshikti kapital 107%- gha (80 mlrd tengeden 85,9 mlrd tengege deyin ) jetti.

Jәne, әriyne, QDB aktivteri 2013 jyldan bastap 256% – gha ósti (1014 mlrd tengeden 2 593 mlrd tengege deyin), menshikti kapitaly 168% – gha jetti (252 mlrd tengeden 423 mlrd tengege deyin), al nesie qorjynynyng kólemi 508% – gha ósti (407 mlrd tengeden 2 066 mlrd tengege deyin). Ósuge Trend 2015 jyldan bastap jinalghan . QDB 2015 jyly Qazaqstannyng investisiyalyq qoryna stresstik aktivterdi bere otyryp, ósuge, sonday-aq investisiyalyq jobalarda jәne qaryz portfelinde valutalyq tәuekelderding aitarlyqtay tómendeuine bagham ala aldy .

2015 jyldan bastap 2019 jylgha deyin “Bәiterek” Holdingi memlekettik kózderden 1,2 trln tenge aldy. Sonymen qatar, kapital naryqtarynan 2 trln tenge kóleminde qarajat tartu da qamtamasyz etildi. Arzan Memlekettik kózderdi naryqtan anaghúrlym qymbat etip aralastyra otyryp, Holding atalghan barlyq qarajatty bizding elimizding kәsipkerlerine syiaqynyng salystyrmaly tómen stavkasy boyynsha kreditter men tikeley investisiyalar beru arqyly respublika ekonomikasyna investisiyalaugha baghyttalghan. Kórsetilgen qarjylandyru kózderin aralastyru ekonomikagha qatysushy memleket tarapynan qoldau kólemin 2-3 esege úlghaytugha mýmkindik beredi.

“Atameken” ÚKP-da mәsele ózimizding bastapqy MISSIYaMYZ men qyzmet strategiyasyn týsinemiz. Kәsipkerlerding mýddelerin qorghaudyng ornyna palata barlyq memlekettik jәne kvaziymemlekettik funksiyalardy syngha alyp, ózine tartyp, sol arqyly memlekettik tapsyrystardy barynsha kóbirek oryndaugha jәne odan tabys tabugha tyrysty.

Al , qazir kәsipkerlerde olardan jinalghan jarnalar boyynsha kóptegen súraqtar tuyndaydy, olar is jýzinde sol kәsipkerler ýshin qosymsha salyq bolyp tabylady. Barlyq kórsetilgen jarnalar shtat sany 1000 qyzmetker bar Palatanyng qyzmetine jәne júmys isteuine júmsalady. Songhy 3 jylda búl úiymnyng shyghyndary eki esege artyp, jylyna 19 mlrd tengege jetti.

Eger múny “Bәiterek” holdingimen salystyratyn bolsaq, onda 54 mlrd tenge shyghyn barlyq Holdingting 2800 qyzmetkerine onyng filialdyq jelisimen, onyng ishinde túrghyn ýy qúrylys jinaq bankimen tiyesili, oghan barlyq qyzmetkerlerding jartysy men barlyq shyghystardyng 35%- y , al búl elde beriletin barlyq ipotekanyng 2/3 bóligi jәne barlyq negizgi túrghyn ýy baghdarlamalaryn iske asyru jatady .

Sonymen qatar, belgili bolghanday, Memleket Basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng tapsyrmasy boyynsha “Bәiterek” holdingi ózining “enshiles” kompaniyalaryn ontaylandyru boyynsha josparly júmystar jýrgizude.

Bizde elding damu instituttaryn kәsiby basqaru qajettiligine kýmәn joq. Al jogharyda kórsetilgen dәlelder, mening oiymsha, “Bәiterek” holdingi osy mindetti tabysty oryndap keledi. Biz “Atameken” ÚKP-men biz ýshin dәl osy qiyn uaqytta auyzsha pikirtalasqa kelgimiz kelmeydi. Qazir “Bәiterek” holdingi tótenshe jaghday rejiymin amalsyz engizuden zardap shekken biznesti toqtatugha belsendi dayyndaluda.

Halyqaralyq tәjiriybe kórsetip otyrghanday, damu instituttary birinshi kezekte elderding ýkimetteri ótkizetin daghdarysqa qarsy is- sharalargha tartylady.

Biz qalyptasqan jaghdaydan auyrtpalyqsyz shyghu ýshin Biznestin, kvazigossektor men memleketting yntymaqtastyghy men әriptestigin kýsheytuge niyettimiz.