Ótken jyldyng kógildir kóktemning әdemi bir jangha jayly maujyraghan aiynda ontýstitegi suy shipaly «Saryaghash» shipajayynda  boldyq. Tarihy jarty ghasyrdan asqan osy bir emdeu-sauyqtyru ornyna kimder at basyn búryp, kimder densaulyghyn emdep, janyna shipa tappaghan desenizshi. Emdik qasiyeti jaghynan asqazan-ishek, bauyr, býirek aurularyn emdeuge Jaratqan iyem «Saryaghash» jipajayyn bizding qazaqtyng peyiline sәikes bere salghan emes pe? Jeti qabat jer astynan shyghyp jatqan shipaly nәr sudyng emdik qasiyetine teng keletin bizding elde eshbir sanatoriya joq-au, tegi. 

- Jyldan jylgha demalushylar sany kóbeyip kele jatqanyn bayqaymyz. Myna bizding Kókterektegi sanatoriyalar sany jauynnan keyingi sanyrauqúlaqtay qaulap ósip barady. Býginderi olardyng sany últtyq kompaniyalar bar, jeke kәsipkerler bar 20-dan asty. Sudyng shipalyq qasiyeti kópting auzynda bolghandyqtan kelushiler legi kóbeye týsti, әri olar әr ónirden. Olardyng basym kópshiligi elimizding batys aimaqtarynan. Tәube, búl bize Tәnirding bergen bir syiy bolar. Aynalanyzgha zer salyp qaranyzshy, ghimarattardyn  kórki, dizayny birinen biri asady. Soghan baylanysty onyng baghalary da әrqalay. Qaltasy qalyng bayshykeshter esh qinalmay qymbat luks nómirlerge jýzdegen myng tengelerin tastap jýre beredi. Al, qarapayym júmys adamdary «kórpene qarap kósil» degen prinsippen arzandauyn panalaydy», - deydi sanatoriya dәriger-kurortology, tartymdy әngimelerimen gazet-jurnaldarda kórinip jýrgen qalamger, kópten tanys әriptesim Aytbay Tәsilov bizdi qazirgi shipajay jayymen tanystyra otyryp.  

Shynyda da jyl ótken sayyn shipajay tóniregi kóriktenip, kógerishtenip, jana gýlzarlar men subaraqtar ornatylypty. Kólenkesi mol jana aghashtar egilip, gazondar men jayau jýretin joldar janartylyp, әr jerge jayly oryndyqtar ornatylypty. Ony kórip «tәube, esimizdi jiyp, emdeu-demalu isine kónil bóle bastaghanymyzdyng kuәsin osy jerden aq bayqaugha bolady emes pe?» deysin  kóniling marqayyp.

...Týske deyin dәriger taghayyndaghan әrtýrli qajetti em-domyndy  alyp, týski astan keyin azdap bolsa da myzghyp alyp, ystyq basyla sanatoriyanyng jasyl-jelek jamylghan sayabaghyn seruendep, subaraqtar manyna kelip tynys alasyn. Búl shipajaygha kelgen kópshilikting kýndegi  ýirenshikti әdeti desek te bolady. Qarap otyrmay, әngime-dýken qúryp, elimizding әrtýkpirinen kelip jatqan jandarmen tanysasyn, hal-jayyn súraysyn. Ánimeden әngime shyghyp songhy estigen әlemde bolyp jatqan janalyqtarmen, sayasy ahualdarmen almasyp, olargha oi-pikir  qosyp gu-gu әngime qyzatyn ortada otyrasyn. Árkim óz oiyn býkpey aitatyn, ashyq pikir bildiretin jer de osy sәt.

-Býgingi zaman beli besikten shyqpay-aq, qanattary qataymay jatyp dýniyeqonyzdyq degen dertke shalynyp, mansap qughan jaghympazdardyn, ardan bezgen toyymsyzdardyn, qaltasy qalyndardyn,  myna jalpaq dýniyeni belinen basqan bayshykeshterding dәuiri bolyp túr ghoy, qaraghym. Ony kimnen, nege jasyramyz.., - dep qaldy sóz reti kelgende qaltasynan bet oramalyn alyp, jipsigen mandayynyng terin sýrtip jatqan qartandau kelgen demalushy qariya. Sodan, quraghan qamysqa ot tiygendey әngime jelisi qazirgi qoghamda qalyptasyp kele jatqan adam psihologiyasy, jastardyng últtyq  dәstýr-saltqa, ómirge degen kózgharasy tónireginde pikir almasu bastalyp ketti. Árkim bilgenin aityp, sóz jarystyruda. Olardyng әngimesine qúlaq asa otyryp, mening oiyma halyq arasynda siyrekteu bolsa da aitylatyn myna bir anyz-әngime keldi.

...Erte dәuirlerde mansaptyng barlyq týrin tәrk etip, tesik bóshkede túrghan, aty anyzgha ainalghan grek oishyly Diogen halyq esinde saqtalyp qalypty.  Onyng ómirdegi ústanymy songhy kezge deyin kópke ónege bolyp keledi.

Birde Diogen apatqa úshyraghan araldan qashqan halyqpen kemede kele jatady. Adamdar eng qajet degen dýniyesin arqalap alghan, bәri kóterip alghan zattaryn qymbat dýnie dep biledi.  Kenet sol kópting ishinen bireui Diogenning mýlde bos kele jatqanyn bayqap:

-Ústaz, sizding jýkteriniz qayda? Bir jerde úmyt qaldyryp ketkensiz be, әlde, dýniyeniz joq pa?- dep tanyrqay qaraydy.

-Mende dýniye-mýlik degen bolmaydy. Men baylyqty basyma jinaymyn,- dep jauap beripti Diogen. – Basynda eshtemesi joqtar onyng ornyn basqamen toltyrghysy keledi.

Úly oishyl qalay tauyp aitqan? Asyly, ziyaly kisi dýniye-mýlikke asa  qyzyqpaydy. Baylyq adamnyng peyilinde, biliminde, adamgershilik qasiyetterinde emes pe? Qazirgi bar oiy qalay bayyimyn dep dýnie qughan, toyymsyz, qanaghatsyz jandardyng is-әreketterine qarap jaghandy ústaysyn. Dýnie alasapyran bolyp, qúndylyqtyn  qadiri ketken, bedeling baylyghynmen baghalanatyn myna zaman bizdi qayda alyp barar eken?..  

El auzyndaghy Diogen turaly taghy bir filosofiyalyq myna әngimege kónil audarayyqshy: 

Álemning jartysyn jaulap alghan әmirshi-imperator Zúlharnay (Aleksandar Makedonskiy) kezekti bir joryqtan mol oljamen oralady. Ózimen salystyrghanda tym kedey túratyn ústazy Diogenedi jarylqamaq bolyp, ony izdeydi emes pe. Sóitse, Diogen teniz jaghasyndaghy jaghajayda kýnge qyzydyrynyp jantayyp jatyr eken. 

-Diogen myrza, sәlem berdik! Kezekti joryqtan asa tabysty oraldym. Sizding janynyzgha ne kerek? Bәrin oryndaugha saqaday saymyn. Tipti, túla boyynyzdy altynmen kómip tastaugha barmyn, esh qysylmanyz, ashyq oiynyzdy aitynyz, - deydi  Makedonskiy baylyghymen maqtanyp, masattanyp. 

-Asa mәrtebelim, peyiline dәn rizamyn, rahmet! Maghan eshtening de keregi joq. Tek, kýnning kózin qalqalamay bylayyraq túrsang bolghany, - deydi úly oishyl Diogen kelesi býiirine aunap týsip. 

Sóitip, tәkappar, danyshpan Diogen baylyghymen maqtanyp, delbesi qozyp, lepirip túrghan әmirshining astamshyldyghyn su sepkeney  bir sәtte basqan eken.

Osy aitylghan aghyz-әngime kópke sabaq boluy kerek-aq. Biraq, oi-sanasy tayaz, qaraqan basynynyng ghana qamyn oilap, әrýrli teris isterimen (bireudi aldap, ekinshisin arbap, ýshinshisin qoqan-loqylyqpen qorqytyp, ýrkitip jәne de basqa joldarmen) jan salyp jinaghan baylyghyna ózi riza bolyp terisine simay, keuip-pisip jýrgen keudeli qazirgi bayshykeshter oghan mәn bere qoyar ma eken?! Átten, odan olar tym alshaq-au... Bir sәt bolsa da sanasyn oyatyp, oilanbaydy ghoy. Oghan olardyng uaqtysy joq. Dýniyeqoghyzdyq degen kesepat kózderin torlap, miyn ulap, aidaharday arbap, býkil boyyn biylep aldy emes pe...

«Jer betinde alshandama, tayaghynmen jerdi oya almaysyn, biyik taularmen tenese almaysyn», - dep jazylghan eken Qúrannyng 17-shi sýresinde. Ókinishke oray, osy aitylghan oily sózdi úmytyp ketkender ortamyzda az ba?

Danalardan qalghan mynaday bir ósiyet bar: «Sen kim bolsang da, meyli tipti kór qazushy bolsang da, ol isting sheberi boluyng kerek» degen. El arasynda «Torghay soysang da, qasapshy soysyn» degen de qanatty sóz bar. Al, AQSh-tyng preziydenti L.Djonsonnyn  mektep bitirip jatqan úly әkesinen:

-Áke, mektep bitirgesin qay mamandyqty tandaghanym jón? – dep aqyl súraydy emes pe. Sonda әkesi: «Qaraghym, etikshi bolsang da óz kәsibinning jaqsy mengergen mamany bol. Osyny esine ústay otyryp bolashaq mamandyghyndy ózing tanda, balam», - degen eken.

 Ras qoy, adamnyng shyn taza peyilimimen, iykemine qaray, jýrek qalauymen atqarghan isining kem-ketigi az bolady. Qolynan kelmeytin iske úmtylmau da erlikpen para-par, әurelikke salynbau, janyndy qinamay, altyn uaqytyndy selten-qyltanmen bos ótkizbeu. 

Osynday kezde әldebir kitaptan ba, nemes gazetten be eken oqyghan Gollandiyada erterekte oryn alghan myna bir oqigha eske týsedi: «Áyelin óltirdi» dep kýnin әreng kórip jýrgen qarapayym naubayshy jigitke aiyp taghyp, aitqanyna esh senbey, eng auyr jaza - ólimge kesip jiberipti. Jaza mezgilinde oryndalady. Sóitip, arada kóp uaqyt ótpey әielding tiri ekeni, kórshi qalada emin-erkin, aman-esen jýrgeni anyqtalypty. Sodan beri Gollandiyanyng sot mekemelerinde «eske salyp túratyn» jana arnayy qyzmetshi taghayyndalypty. Sot mýsheleri songhy sheshim shygharu ýshin kenesetin arnayy jeke bólmege ketip bara jatqanda ol arttarynan zor dauyspen: «Naubayshyny eske alyndar!» - dep údayy eskertip túratyn jaqsy ýrdis bar eken. Oy tarazysyna salsaq, onysy da dúrys bolar. Kýnәsiz adam negissiz qamaugha alynyp, abaqtyda qayghy-múngha batpaghany, qasiret qyspaghyna týspegeni jón ghoy... Dәl qazir әdiletting jibin ýzbey, ar aldynda jauapkershilikti sezinu әrkimning qolynan kele bermeytin asyl qasiyetting birine ainalghany shyn-au.

-Bizding kezimizde adamdar dýnie quyp, toymsyzdyqqa salynyp, aqshagha osynshama qúnyqpaytyn. Elding boyynda tughan jerge, Otangha degen patriottyq sezimderi erekshe bolatyn. Tuystyq, bauyrmalyq sezim de keremet edi. Kórshilerding syilastyghy qanday edi?! Qazirgi ómir basqasha órbip, belgisiz, búlynghyr baghytqa bet alyp bara jatqany ókinishti. Adamdardyng peyili ózgeriske úshyrap barady-au dep qauiptenem» - dedi kópten syilasatyn ardager aghamyz bir kezdeskenimizde sózden sóz shyghyp. Qariyanyng búl sózi meni de oigha qaldyrdy, tolghandyrdy.

Elbasy N.Nazarbaevtyng «Tughan jerine tuyndy tik!» degen ýndeui әr aimaqta qoldau tabuda. Tipti, keybir ónirlerde arnayy «Tughan jer» baghdarlamasy jasalghan. Biraz kәsipkerler tughan jerine mektepter, balabaqshalar, kópirler saludy, aulalardy abattandyrudy  jәne de basqa kópshilikke arnalghan sharalar atqarudy josparlap otyr. Songhy mәlimetterge sýiensek, belgili kәsipqoy boksshy Genadiy Golovkin Qaraghandy qalasynda balalyq shaghy ótken Mayqúdyq mikroaudanynda óz qarjysyna jana sport sarayyn saldyryp berdi. Al, belgili kәsipkerler Kenes Raqyshev pen Áseli Tasmaghanbetova 1,5 milliard tenge qarjy júmsap, Aqtóbede jetim balar ýshin «Meyirim» jastar ýiin paydalanugha berdi. Almaty oblysynda jeke sharuashylyghyn jandandyryp jýrgen kәsipker, Qazaqstannyng Enbek eri Jaqsylyq Ýshkempirov turaly da jyly lebizder az emes. Onyng әsirese elbasynyng qolynan Altyn júldyz belgisin alyp túryp, myqty degen otandyq kәsipkerlerge arnap: «әrbirimiz bir-bir auyldy qamqorlyghymyzgha alyp, auyl túrghyndaryn qoldayyq» degen ýndeui erekshe este qalypty. 

Jambyl oblysyndaghy «Shәushen» sharu qojalyghynyng jetkeshisi Sayrambay Dónenbaev ózining auyly Jerlysuda balalargha arnap internat, balabaqsha, meshit salyp, kóshe joldaryna asfalit tósetip, Taraz qalasynyng sayabaghyna qymyzhana ashyp jәne de basqa da  qyzmetimen kópting alghysyn alyp jýrgen qoly ashyq, atymtay jomart azamat. 2018 jyly onyng eren enbegi joghary baghalanyp, Qazaqstannyng Enbek Eri ataghy berildi. Biren-sarang mesenattar basqa ónirlerden de boy kórsetude. Elbasynyng ýndeuin qoldap, jer-jerde arnayy baghdarlamalar jasalyp, sonyng ayasynda jýrekti jylytatyn jaghymdy, qayyrymdylyqqa negizdelgen is-sharalar jýrgizilude. Shýkir, tapshylyqqa kezikkenderge qolúshyn berip, múqtaj jandargha quanysh syilap, әldebir sebepterden qiyndyq qyspaghyna týsken jandargha mesenat-demeushi (pәter satyp alyp berip, qarajattarymen qaraylasyp jәne t.b.) bolyp jýrgender siyrekteu bolsa bar. Olardyng birazy kópshilikke jasaghan jaqsylyghyn el aldynda úrandatyp, daqpyrttap jarnamalaudy, tipti, keyde atyn shygharudy jarata bermeydi. Olardyng boyyndaghy qarapayymdylyq, iygilik isteri, adamy qasiyetteri basqalargha júghysty bolsa eken dep tileysin. Osynday jan mәrttigi mol  azamattardyng isi bizneste jýrgen belgili jandargha sabaq bolyp, qoldau tauyp otyrsa, shirkin!  

Memlekettik qyzmetke dәnigip, ayaq astyndaghyny kórmey, terisine simaytynday  shalqaqtap, tómengi jandardy mensinbey, barynsha arany ashylyp, qorqau qasqyrday ashkóz, «týieni týgimen jútyp», halyqty sýliktey soryp jýre beretin toyymsyz, qanaghatsyz jandargha «Qyzmetine adal bol!», «Qanaghatshyl bol!», «Elden ýlken emessin!», «Aryndy taza ústa!», «Abyroy-ataq shyn enbekpen kelsin!» dep údayy eske salyp túrghanymyz da jón bolar edi. Oilanayyqshy, baqyt baylyqta ma? 

       20.03.2017 jyly  milliarder arasynda eng úzaq jasaghan әlemge aty belgili amerikandyq Devid Rokfeller ózining densaulyghyna baylanysty jeti ret jýrek, eki ret býirek almatyru otasyn jasatyp 101 jasynda, songhy jýrek almastyru operasiyasynan keyin úiqtap jatyp, dýniyeden ozdy. Aytushylar, ol sonshama baylyq iyesi bola jýrip, kópshilikke kómek qolúshyn berip, jәrdemdesudi esh úmytpaghan eken. Atap aitsaq, onyng qarjysy Rokfeller atyndaghy medisina instituty, Chikago insituty, Niu-Yorktaghy Birikken Últtyq Úiymnyng (OON-nyn) shtab-pәteri, qaterli isik aurularyn emdeytin eng iri onkogospitaly, birneshe qarttar ýiining qúrylysyna jәne de basqa iygilikti sharalargha júmsalypty. Gumanitarlyq jәne qarjy fakulitetterning bilimgerlerin qoldau maqsatynda  jyl sayyn orta eseppen 100 miyllion dollar kóleminde demeushilik jasap kelgen. Atasynyng bastaghan dәstýri boyynsha aghayyn-tuystaryna jylyna 8-10 myng dollar qarjy bólip otyrghan. Olardyng sany 10-20 emes, jýzden asyp jyghylghan  eken. 

«Ya uveren, chto materialinye veshy mogut sdelati jizni priyatnee. No esly u vas net druzey ily rodstvennikov, jizni budet pustoy y pechalinoy, nesmotrya na vsyo materialinoe», - degen Devid Rokfellerding pikirimen kelispeuge bolmas, sirә. «Jarly bolma, arly bol» demey me qazaq atamyz. 

Áriyne, qazirgi jastar armandaghanday, bay bolghan, qiynshylyq kórmeu jaqsy da shyghar. Óitkeni, aqsha materialdyq iygilik qana emes, ol ómirding quaty, ózegi, tiregi. Qaltanda aqshang bolmasa, azyghyng da joq. Azyq bolmaghannan keyin kýsh-quatyng da, kýiing de joq. Qanday aqyldy, parasatty bola túryp kedey bolsang saghan eshkim pysqyryp qaramaydy, eseptespeydi, syilamaydy, tipti, búrylyp sәlem de bermeydi de. Ras, dәl qazir aqshanyng bedeli ósip, әlgi halyq auzyndaghy «auzy qisyq bolsa da, baydyng balasy sóilesin» bolyp túrghan tarazyday qalt-qúlt etken dýrbeleng dәuren ghoy. Jeke adamnyng bedeli men mәrtebesi baylyghymen, tipti, qúrmetti ataq, memlekettik nagrada qaltasyndaghy aqshasymen ólshenetin týisigi mol, sanaly kisining týsinuine qiyn almaghayyp kezeng bolyp túr. Nesin jasyramyz, búl kýnderi aghayyn-tuystardyng arasyndaghy qarym-qatynas, dos-zamandastary arasyndaghy  syilastyq aqshana baylanysty. Qazirgi «jana qazaqtar» «say saygha, bay baygha qúyady» degen prinsippen ózi tәrizdi qaltaly baylarmen aralasady, syilasady, biri-birimen ghana syrlasady.  

Maghan keyde qazirgi «Ruhany janghyru» degen sózding mәnisin biraz el-júrt tereng týsinbey jýrgen siyaqty bolyp seziledi. Asyq oinasa da, kókpar shapsa da, aitys ótkizse de, jinalyp alyp konsert úiymdyrsa da, kitap túsaukeseri bolsa da jәne t.s.s. sharalardy ruhany janghyru dep shatastyryp jýrgender joq emes. Jastar jaghy enbekti qadirlemey, syilamay, jenil-jelpi seltendegen ómirge aqsausaqtyqqa beyimdelip bara jatqanday. Jas balagha «Kim bolghyng keledi?» degen súraq qoysan, «Ánshi bolamyn!» deytinderi kóbeydi. Óitkeni, teledidardy qosyp qalsang «sahna júldyzdary, yaghny estrada júldyzdary» jarysyp konsert berip jatady. Sol «júldyzdardyn» birazynyng ilip alar jýrekti lýp etkizetin, sezimindi dir etkizip oy salatyn keremet bir әni joq ekenin, kóbisining «bir kýndik әn» ekenin  úghatyn kez jetti emes pe?! Osylay nening kýl ekenin, nening gýl ekenin bilmey óte beremiz be? Shyndyqqa kelgende búl bizding sauatsyzdyghymyz emes pe? El qúrmetteytin, tipti, keyde ózimiz qosylyp aitatyn sazdy, jýrek terbetetin oily әnder qayda ketti? Sol «júldyzdardy» ayaqtaryn jerge tiygizbey toydan-toygha arnayy shaqyryp, myndaghan dollargha jaldap, olardy qompityp, bayytyp jýrgen biz ben siz emespiz be? Qazir jaqsy avtokólik mingender de, jeke kottedj ýileri barlar da, sheteldik aituly kurorttargha baryp demalatyndardyng basym kópshiligi de әlgi «júldyzdar». Sony kórgen jastar aqsha tabudyn, bandyng jenil joly әn aitu eken dep sanasyna qúyady. Olardyng arasynda shyn talanttar joq emes, bar. Biraq, fonogrammamen, kompiuterding kómegimen ótirik әnshi bolyp jýrgenderi de az emes. Oilanatyn jay...

Enbek - adamnyng negizgi kәsibi. Adal nesip – adal enbekte. Enbek bolmasa ekonomikalyq ahual, әleumettik jaghday jaqsarady deu qiyn. Enbekting qúdiretin úqpaytyn jastar ósip keledi. Bizding elde osy mәsele býrkelenip, kólenkede qalyp bara jatqanyn moyyndaghanymyz jón. Qay ónirdi almanyz, júmys izdep, sarylyp jýrgen jandardy kezdestiresiz. Alysqa barmay-aq mysalgha bizding Taraz (búrynghy Jambyl) qalasyn alayyq. Kenes zamanynda búl shaharda alyp 3 himiyalyq zavod, «Kojobuvikombinat», POSh (shýn juu) fabrikasy, «Zavodzapchasti» zavody, rezina zavody, shisha zavody, et kombinaty, sýt kombinaty, spirt-araq kombinaty, qant zavody, ýi-qúrylys kombinaty, elevatorlar jәne de basqa ondaghan mayda-shýide kәsiporyndar әjepteuir qyzmet etip túrdy. Onyng әrqaysysynda birneshe jýzdegen, keybirinde birneshe myndaghan júmysshy-qyzmetishiler enbek etti. Qazir solardyng arasynan bar bolghany «Qazfosfat» birlestigi ghana «tiri». Basqalarynyng barlyghy «júmghannyng júdyryghynda, tistegening túmsyghynda» ketti. Tipten joyylyp, typ-tipyl bolghandary da az emes. Qala túrghyndarynyng birazy napaqasyn tabu ýshin qyr asyp, Almaty, Astana, Atyrau qalalary men basqa oblystargha vahtalyq enbekke «jegildi», tipti, bazbirleri  Resey, Koreya, Germaniya, AQSh syndy shet elderge ketti. Auyl túrghyndarynyng tirshiligi de mәz emes, jastar tughan auylyn, atamekenin tastap, qalagha ýdere kóshti. Tipti, depressiyagha úshyryp, «bolashaghy joq auyl» qataryna qosylghandary da bar. Toz-toz bolyp, bir kezde gýldenip túrghandar auyl tipten joq bolyp ketkenin kim eseptep jatyr. Sóitip halyqtyng túrmys-tirshilikteri kýrt nasharlady, otbasylar kýizeliske týsti. Sheteldermen salystyra otyryp, biylik basyndaghylar «bizding qogham әlemde bolyp jatqan ýrdis - urbanizasiyagha bet aldy» dep mәz-meyram bolyp jýr. Búl degening bizding elge, halyqqa keri әser etip jatqanyn, auyl tirshiligin qúrdymgha aparatynyn olar úghar ma eken? Qalagha barghan qazaqty qay kókesi qúshaq jayyp qarsy alady? Qalada «júmyssyz qazaq» sanyn kóbeytkennen ne útamyz? «Qazaqstan – kenbaytaq: jerining asty da ýsti de bay» dep keude soqqanmen, elimizde nege júmyssyzdyq jaylap barady? «Qúday beredi, ýkimet óltirmeydi» dep kókten jәrdem, kómek súrap jýre beredi bizding tepse temir ýzetin qazirgi jastar? «Enbek – bәr qiyndyqty jenbek!» degen qanatty sóz jelge úshty ma? Átten... Sanana salmaq salyp keyde kýiinesin. Biz sonsha nege sorly bolyp baramyz? Japoniya, Ontýstik Koreya, Qytay, Malayziya men Singapur halqy enbekting arqasynda jetistikterge qol jetkizip jatyr. Tipti, myna kórshi Ózbekstan qalay jaghdayyn týzep keledi? Iya, el-júrt bolyp bizde oilanatyn dýnie kóp... Enbek qaghidasyn ómirimizge enbizbesek, enbekqorlyqty jastardyng boyyna sinirmesek keleshegimizden ýmit kýtu bos tirlik. «Últ retinde әlemdik qauymdastyq kóshinen qalmaymyz desek, sózuarlyqtan – sóz úgharlyqqa, erinshiktikten – enbekshildikke kóshuimiz kerek» degen belgili jurnalist, senator Núrtóre Jýsipting sózin tolyq qoldaymyn. Adam enbekten baqyt tabuy kerek. 

Iya. Qazirgi qogham tym kýrdelenip barady. Adamdardyng pighyly ózgeriske úshyrauda. Elimizding teledidaryna qúlaq assanyz, qarjydan qinalghan qanshama dimkes jas balalar tiyisti em ala almay kópshilikke qol jayady? Qanshama kópbalaly otbasylar, jalghyzbasty analar, jeke basty qarttar baspanasyz halderi mýshkil jayda qinalyp, shyrghalannan shyghudyng jolyn izdep qabyrghalary qayysyp, taghdyrlaryna nalyp, «qan jútyp» kýizelip jýr?  Bar jighan-tergen qarjylaryn sheteldik bankterde múrtyn búzbay saqtap otyrghandary da bar. Demeushlik degen isti olar úgha bermeydi, tipti, ózderinen qyzghanady, baydyng ýstine bay bersem degen oidan, pighyldan shygha almay jýr. Onyng ornyna shetel asyp, Dubaygha baryp tәuligine 25 myng dollar tóleniletin tanghajayyp qonaq ýiine ornalasyp, nemese tughan kýndi sharterlik úshaqpen tanghajayyp teniz jaghasynda dostarymen ótkizip, әdemi demalyp, jan rahatyna  batqandy jón sanaydy...  

Oydy-oy quady. Osyndayda eriksiz tayauda bolghan myna bir oqigha eske oralady.  Koranovirus degen tajal býkil adamzatty dýrliktirip jatqan kýnderi Germaniyadan jeke úshaqpen bir top dostarymen, jekjattarmen «qydyryp» qaytqan almatylyq shinovnik bizding elge alghashqylardyng biri bolyp koronovirusty alyp keldi. Densaulyq saqtau ministrligining basshysy E.Birtanov pen qyzmeterleri «ollahi, byllahi, Qúday aldynda jauap berem, bizding el qauipti virustan taza» dep 12.03.2020 j. deyin  eldi ótrik aqparmen tynyshtandyryp keldi. «Ótirik – orgha jyghady» deydi qazaq babamyz. 13.03.2020 jyly tang atysymen «mine, kópten kýtken koronovirus ta bizge, Qazaqstangha kelip jetti» dep sýiinshi súraghanday әlemge habar taratyp jiberdi. Ol nauqastar 9 jәne 12 nauryzda Germaniyadan úshaqpen kelipti. Kýnde teledidardan jarysyp «bizde elde aldyn alu sharalary joghary dengeyge qoyylghan, aeroporttarda, vokzaldarda qatang qadaghalanugha alynghan» degen jelbuaz sóderi kimge kerek, eger shetelden kelgen adamdardy der kezinde qadaghalaugha alyp, kópshilikpen birden aralaspaytyn shekteu qoyylmasa? Endi ne boldy? Qazaqta «Jau ketkennen song qylyshyndy boqqa shap» degen әdil aitylghan sóz bar.  Shuyldaq Densaulyq saqtau minstrligining qay sózine endi halyq senedi? Jauapkershilik kimde?

Reti kelgesin emosiyagha berilip ketkenimdi bayqamay qalyppyn. Negizgi sóz onda emes, әlgi jeke úshaqpen әlemdi kezip jýrgen qatardaghy shinovnik ýlken qarjyny qaydan tapty eken? Eger taza, adal enbegimen, manday terimen tauyp jatsa әngime joq? «Bireu tonyp sekiredi, bireu toyyp sekiredi» degen osyndayda aitylghan bolar. Iya, gәp, sol baylyq qanday jolmen keldi? Oy tarazysyna bir sәt bolsa da salyp kórelikshi. Álgi baylyq taza enbekpen, manday termen kelip jatsa ainalayyn ghoy. Iri qyzmette  otyryp, qazynan qarjysyn qymqyryp, birenen song bir sottalyp jatqan ashkóz sheneunikter ózderin baqyttymyn dey me eken? Bireudi arbap-aldaumen, ýrkitip-qorqytumen kelgen aqsha әlgilerding shekesin shylq etkizer me eken? Býgin «baqyttymyn», «baymyn» dep may shayqap jýrgende erteng ayaq astynan sýrinip, zang aldynda jauapqa tartylyp, abaqtygha toghytylyp, bir sәtte-aq jinap-tergen dýniyesi jelge úshuy әbden mýmkin emes pe. Onday oqighalardy myna dýrbelenge toly sayqymaazaq ómirden kórip te jýrmiz ghoy. Al bizding bilmeytinimiz qanshama... 

Qúday, bizdi sonday teris jolmen, aram pighylmen jinalghan baylyqtan saqtasyn. Barymyzgha bereke berip, peyilimizge qanaghat úyalap, basymyzdan baq, yrys, yntymaq taymasyn!

Saghyndyq Ordabekov

Abai.kz